Statens Serum Institut avaldas oma kauaoodatud tervisehinnangu seoses Taani naaritsafarmide taasavamisega. Taani valitsus kehtestas ajutise naaritsakasvatuse keelu kuni 2023. aastani, pärast COVID-19 puhangut mitmesajas naaritsafarmis, mille tulemusena tapeti kogu riigi naaritsapopulatsioon.
Terviseriskide hinnangu tellis Statens Serum Institutilt toidu-, põllumajandus- ja kalandusminister Rasmus Prehn. Aruandes hinnatakse võimalikke ohte rahvatervisele erinevate stsenaariumide korral pärast naaritsatööstuse taasavamist Taanis.
Aruandes jõutakse järeldusele, et põhimõtteliselt ei ole rahvatervis otseselt ohus, kuid naaritsapopulatsioonides võivad tekkida COVID-19 variandid ja viiruse “reservuaarid”, mille vastu vaktsiinid ei pruugi tõhusalt kaitsta. See stsenaarium kujutab endast suurt ohtu rahvatervisele.
Selle aasta alguses tegid Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ühisavalduse, milles kinnitasid SARS-CoV-2 “loomsete reservuaaride” riske. On tõestatud, et tehistingimustes kasvatatud naaritsad on võimelised inimesi viirusega nakatama.
“Uue murettekitava variandi tõenäosus on väga väike, kuid milleks üldse riskida? Jätkataks naaritsate kasvatamist, kus kiskjad lukustatakse väikestesse puuridesse, et kasutada nende karusnahka. Milleks üldse riskida, kui on nii palju häid põhjuseid, miks seda riski mitte võtta.”
Britta Riis, Animal Protection Denmarki director
Animal Protection Denmarki andmetel on naaritsakasvatajatel endil vähe motivatsiooni oma tegevust jätkata: vaid 15 naaritsakasvatajat ehk umbes üks protsent on valinud puhkeskeemi, mille kohaselt nad saavad pärast ajutist keeldu oma naaritsafarmid uuesti avada. Ülejäänud Taani naaritsakasvatajad on valinud sundvõõrandamise.
1243 naaritsakasvatajat on taotlenud hüvitist oma tegevuse täielikuks lõpetamiseks, samas kui 15 on taotlenud puhkeskeemi. Viimased võivad oma otsust veel muuta ja valida sundvõõrandamise kuni 21. detsembrini 2023.
Animal Protection Denmark on juba ammu öelnud, et naaritsa kasvatamine on ebaeetiline. Organisatsioon juhib tähelepanu sellele, et naaritsad on aktiivsed kiskjad, kes looduses kaitsevad territooriume, mis sageli hõlmavad mitut kilomeetrit ja veekogusid. Naaritsafarmides veedavad nad aga kogu oma elu väga väikestes ja kõledates traatpuurides, kus nad on ilma jäetud oma põhilistest looduslikest käitumisviisidest.
Allikas: Eurogroup for Animals