Loomus saatis täna, 4. jaanuaril 2021 maaeluminister Arvo Allerile avaliku kirja seoses SARS-CoV-2 levikuga mingifarmides. Avaldame kirja ka oma kodulehel.
Lugupeetud minister Arvo Aller
Meil Eestis hetkel minke ei kasvatata, kuid sisuliselt on see lubatud. Eesti on hetkel pääsenud olukorrast, kus mingikasvandused on teistes riikides saanud suurteks nakkuskolleteks ning võimalik on ka reservuaaride teke. Kirjutame, sest Eestil on võimalus ära hoida ka edaspidi selliste olukordade tekkimine.
Kuna COVID-19 pandeemia levib laialdaselt kogu Euroopas, paluvad allakirjutanud organisatsioonid käesolevaga teie toetust, et ergutada Euroopa Komisjoni võtma seoses COVID-19-ga mingikasvandustes kiireloomulisi kaitsemeetmeid ja kasutama ühtlustatud EL-i lähenemisviisi.
Viimastel kuudel on minkide jätkuv kasvatamine pandeemia ajal tekitanud üha suuremat muret, kuna COVID-19 on avaldanud mõju üle 370 kasvandusele vähemalt üheksas liikmesriigis. On väga tähtis, et EL reageeriks taolisele kriitilisele rahvatervise probleemile tugeva ja kooskõlastatud lahendusega.
Probleemi olemus ja ulatus
Mingid on viirusele SARS-CoV-2 äärmiselt vastuvõtlikud. Hiljutised teadusuuringud osutavad, et mingid ja kährikud (1) võivad toimida SARS-CoV-2 viiruse n-ö reservuaarina. Seetõttu on ilmne, et minkide ja tõenäoliselt ka kährikute kasvatamine loovad SARS-CoV-2 ja koroonaviiruse järgmiste tüvede jaoks potentsiaalse reservuaari. Viirus võib liikuda inimese ja mingi vahel edasi-tagasi, kusjuures enne inimeste nakatumist uute variantidega on viirusel võimalik mingi kehas muteeruda (2).
2020. aasta aprillis tuvastati Hollandi mingikasvandustes esimesed SARS-CoV-2 juhtumid. Sellele järgnenud kuude jooksul on koroonaviiruse puhangud jätkuvalt mõjutanud sadu mingifarme mitte ainult Hollandis, vaid ka Taanis, Rootsis, Kreekas, Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal ning hiljuti on leitud uusi nakatumisi Poola ja Leedu kasvandustes.
Arvestades, et bioturvalisuse meetmete rakendamine ei ole SARS-CoV-2 kiiret ja kontrollimatut levikut mingikasvandustes peatanud, on loomadest saanud inimestele nakkuse viirusliku leviku allikas, kusjuures mitte ainult neile, kes farmides töötavad, vaid inimkonnale laiemalt. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et minkide kontrollimatu levik on suurendanud ka viiruse edasiarenemise ja potentsiaalselt ohtlike mutatsioonide tekke võimalust. Minkidega seostatud SARS-CoV-2 variantide kohta olemasolevad tõendid näitavad, et need variandid on võimelised mingikasvandustes ja nende lähedal asuvates kogukondades kiiresti levima (3).
Taanis on mingil leitud mutatsioon, mis võis tuua kaasa antikehade vastuse vähenemise. Lisaks Taanile ja Hollandile on mingiga seotud mutatsioone leitud inimestelt ka Lõuna-Aafrikas, Šveitsis, Fääri saartel, Venemaal, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides (4).
Tervishoiuorganisatsioonide ja liikmesriikide seisukohad
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) on hoiatanud, et SARS-CoV-2 variantide levik mingikasvanduste kaudu võib ohustada vaktsiini toimet (5). Veelgi enam – Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) (6) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) (7) on samuti väljendanud muret ning kutsunud riike üles rakendama toimivaid riskijuhtimismeetmeid, sh jälgima vastuvõtlikke loomi (nagu mink ja kährik) ja nendega tihedalt kokkupuutuvaid inimesi.
EL-i põllumajandusministrite viimasel kohtumisel 2020. aasta novembris (8) kinnitasid liikmesriigid, et see rahvatervise küsimus nõuab jõulist ja ühtlustatud reageerimist EL-i tasandil. 14 liikmesriiki on juba otsustanud karusnahatootmise järk-järgult kaotada ja (mõnikord osaliselt) keelustada, samas kui kuus liikmesriiki kaaluvad parajasti seadusandlikke ettepanekuid karusnahatootmise lõpetamiseks riigi piires. Mitmed arvamusküsitlused on korduvalt esile toonud, et EL-i kodanikud suhtuvad karusloomakasvatusse äärmiselt kriitiliselt ja toetavad sellise tegevuse keelustamist (9). Austria föderaalne sotsiaal-, tervishoiu-, hooldus- ja tarbijakaitseminister on nõudnud rahvatervise ja loomade heaolu seisukohast karusnahatööstuse keelustamist üle kogu Euroopa Liidu (10).
Euroopa Liit peab tugevalt reageerima
SARS-CoV-2 viiruse esinemisest, levikust ja geneetilisest muteerumisest karusloomafarmides on saanud EL-i ülene probleem. Kuigi me tunnustame EL-i jõupingutusi vahetu tervisekriisi ületamiseks, ei ole sellele olulisele teemale veel EL-i tasandil veel tulemuslikult ega ühtlustatult reageeritud.
Hoolimata meie vankumatust seisukohast, et karusloomakasvatus tuleks loomade olematu heaolu ja edasiste võimalike rahvatervise ohtude tõttu kogu EL-is alaliselt keelustada, paluvad allakirjutanud organisatsioonid teie toetust Eesti nimel avalduse tegemiseks järgmisel põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil jaanuaris, et kutsuda Euroopa Komisjoni üles karusloomakasvatuse valdkonnas kogu EL-is meetmeid rakendama. Oleme kindlad, et Eesti maaeluministrina aitaks teie kaasatus selles olulises küsimuses tõstatada teema järgmisel põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil. See pole hädavajalik mitte üksnes tulevaste pandeemiate ennetamisel, vaid ka loomade heaolu kaitsmiseks.
Sel eesmärgil kutsuvad allakirjutanud organisatsioonid Eestit üles tungivalt soovitama Euroopa Komisjonil rakendama kiireloomulisi kaitsemeetmeid ja kasutama ühtlustatud EL-i lähenemisviisi seoses COVID-19-ga mingikasvandustes, keelustades kiiresti:
- kogu mingikasvatuse, sh tõuaretuse;
- elusate minkide ja nende toornahkade riigisisese ning piiriülese veo nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda.
Lisateavet Fur Free Alliance’i / Eurogroup for Animalsi seisukoha kohta selles küsimuses leiate siit.