Eksootiliste loomade pidamine lemmikloomana on muutumas üha populaarsemaks. Ometi puudub enamikel piisav teadmine eksootikute vajadustest. Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) statistika näitab, et eksootiliste loomadega seotud probleemid on tõusute

“Ükskõik mis tingimustel elusaid loomi pikki vahemaid transportida, on tegemist äärmiselt julma loomade kohtlemisega,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Kitsas ruumis teistega lähestikku püsti tunde ja tunde näljas ja janus loksuda – on täiesti põhjendamatu tundevõimelistele olenditele selliseid kannatusi tekitada!”

“Seaduses on ette nähtud tingimused (küll väga kesised), kuidas lemmikloomi tuleb pidada, ja isegi neid ei täideta. Seetõttu leian, et ainuke võimalus lemmikloomade olukorda parandada on lõpetada igasugune lemmikloomade poodides müümine,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Loom ei ole kaup ning temaga ei tohiks sedasi suvaliselt kaubelda nagu tema elu ei oleks väärtuslik või kellegi jaoks oluline.”

Turismimessil Tourest Eesti maitseid tutvustavas hallis “Elamused ja maitsed” pakutakse inimtegevuse tõttu kriitiliselt ohustatud liigi angerja suppi.

Euroopa Kliimamuutuse Teadusnõukogu leidis, et heitkogused põllumajanduses ei vähene peamiselt piisavate põllumeestele suunatud rahaliste stiimulite puudumise tõttu. Samal ajal talletavad ja neelavad ELi metsad üha vähem süsinikku.

Loomade heaolu ja kaitsega seotud teemad on valijate jaoks järjest olulisemad, mistõttu rõhutab Loomus vajadust igal Euroopa Parlamenti kandideerijal oma lubadustes arvestada ka loomadega, mistõttu on Loomus teinud omalt poolt 13 soovitust seoses loomakaitsega.

Keskkonnaõiguse Keskuse koostatud analüüüs keskendus loomaõiguste ja looduse õiguste tunnustamisele. Loomade (ja ka looduse üldiselt) õiguste juriidiline tunnustamine aitaks ühelt poolt anda jõudu loomakaitseõiguse tõhustamisele ja rakendatavusele. Teisalt nähakse loomade n-ö tõstmisel objekti staatusest õigussubjekti staatusesse olevat eelkõige tugev sümboolne väärtus, mis mõjutab sügavuti inimeste suhtumist loodusesse. Inimkeskse maailmapildi kohaselt on subjekt üksnes inimene koos oma huvide ja eesmärkidega ning loodus, sh loomad, on pelgalt ressursikogum.

Euroopa Komisjon on leidnud, et angerjate taasasustamine on kasutu tegevus, 2013. aastal lisati angerjas kriitilise väljasuremisohu tõttu Washingtoni konventsiooni lisadesse, Rahvusvahelise mereuurimise nõukogu teadlased soovitavad 2023. aastast angerjapüük peatada Euroopa kõigis püügipiirkondades, Euroopa Komisjon tegi ettepaneku keelata angerjapüük Atlandi ookeanis ja Läänemeres. Meil aga räägib Koržets riigitelevisioonis kuidas angerjat püüda, kui maitsev angerjas on ning kuidas teda toiduks valmistada. Tegemist on globaalselt kriitilises seisundis oleva liigiga, kes on Eestis siiani kantud küll liikide punasesse nimestikku, kuid kaitse all ei ole ja suur osa avalikkusest pole angerja kriitilisest ohustatusest kuulnudki küsides: “Aga kui angerjas on nii ohustatud nagu sa räägid, miks pole angerjas kaitse all?” 

Loomus on (koos Eesti Loomakaitse Seltsiga) teinud ettepaneku võtta Euroopa angerjas Eestis looduskaitse alla. 11. jaanuaril 86 tuhande euro eest Prantsusmaalt toodud klaasangerjate ehk angerja maimude Eesti järvedesse laskmise valguses kordame oma ettepanekut. 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) soovituste põhjal peaks näiteks rohkem tarbima köögivilju, sh kaunvilju, ning erinevaid puuvilju ja marju, vähem tarbima magusaid piimatooteid nagu jogurtid ja kohukesed ning sea- ja veiseliha. Statistikaameti andmetel (PM42) tarbis Eesti inimene 2022. aastal keskmiselt 39,9 kg sealiha, mis teeb ligikaudu 110 g päevas, samas on TAI soovitus kuni 100 g punast (so. veise, sea jne) liha nädalas. See tähendab, et Eesti inimene tarbib keskmiselt nädalase TAI soovitatud lihakoguse vähem kui nädalaga.

Kas tarbijad peaksid taimse piima eest lisatasu maksma? California kodanikud väidavad, et ei peaks, sest tegemist on diskrimineerimisega, ning esitasid tuntud sõõrikukohviku Dunkin’ Donuts vastu ühisha

Eestis on seksuaalvahekord loomaga hetkel n-ö hall ala – see ei ole lubatud, aga keelatud ka ei ole. 2023. aastal…

“Meie toidusüsteemil on tohutu mõju nii keskkonnale kui meie tervisele. Seda on rõhutanud juba pikalt mitmed uuringud ja organisatsioonid,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige ja veganprogrammi Taimsed Valikud juht Anu Tensing. “Julgustame uuel aastal kõiki tegema keskkonnasõbralikumaid valikud, sh oma toidutaldrikul, ent loomulikult vajame kiiret muutust toidusüsteemis ja ühiskondlikus suhtumises.”

Loomus kutsub kõiki üles oma hoolimist lindudesse, loomadesse ja teistesse inimestesse väljendama ilutulestiku laskmisest loobumisega. “On aeg see ajast ja arust traditsioon jätta sinna, kus on selle koht – ajalukku,” ütles Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.

„On šokeeriv näha, kui palju kaugemale linnud lendavad öödel, kui lastakse ilutulestikku, võrreldes teiste öödega,“ ütleb MPI-AB teadur ja uuringu esimene autor Andrea Kölzsch. „Mõned isendid lendasid ühe öö jooksul sadu kilomeetreid, läbides vahemaid, mida nad tavaliselt lendavad ainult rände ajal.“

Ürituse “Jõulud taimsete valikutega” alla jagame samuti terve nädala jooksul veganretsepte, nii uusi kui ka vanu lemmikuid, nippe ja soovitusi, kuidas veeta jõulupühad looma-, keskkonna- ja kõhusõbralikult.

Lõpuks oli võimalus keelustada nii karusloomafarmid terves Euroopa Liidus (EL) kui ka tehistingimustes kasvatatud karusnahatoodete Euroopa turule toomine, kuid Euroopa Komisjon (EK) ei suutnud seda otsust vastu võtta. Selle asemel otsustas EK ära oodata Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) arvamuse.

Euroopa Liidu Kohus langetas otsuse Saksa kemikaalifirma Symrise AG kahjuks, kes vaidlustas Euroopa Kemikaaliagentuuri nõude, mis kohustas neid tegema loomkatseid kahe kosmeetikakomponendiga.

Täna on Annetamistalgud ja kutsume Sind täna toetama loomi ja Loomust läbi “Ma armastan aidata” keskkonnas. Nagu varasematelgi aastatel paneb Swedbank Eestis oma panuse juurde kõikidele annetustele, mis on tehtud 28. novembril “Ma armastan aidata” keskkonnas.

“Meil on erakordselt hea meel ja oleme tohutult tänulikud, et nii paljud söögikohad on sel aastal meile appi tulnud,” rõõmustas programmijuht Anu Tensing. “See annab igale loomasõbrale ja taimetoiduhuvilisele võimaluse proovida midagi uut ja maitsvat tehes samal ajal ka head loomadele.”

Kirjutasime Euroopa Parlamendi Eesti saadikutele kirja. Euroopa kodanikualgatused ei tohi jääda tähelepanuta!