Elisa Aaltola, Ida-Soome Ülikooli vanemteadur

Inimeste seas möllavat koroonaviirust püütakse ohjeldada, keskendudes nakkuse leviku piiramisele. Hea küll. Samas on tähtis sellest kogemusest õppida, et see ei korduks ega juhtuks midagi veel hullemat. Kust viirus tuli? Kuidas ennetada pandeemiat tulevikus?

Viirusega liha

HIV, ebola, SARS, seagripp, linnugripp – need on selliste viiruste näited, mis on siirdunud inimesele liha söömise kaudu. Nüüd saab loetellu lisada koroonaviiruse ehk COVID-19, sest seegi sattus inimese vereringesse turul müüdud loomakoest. Koroona puhul oli tegemist metslooma, arvatavasti tsiibetkassi või vöölase lihaga. Hiina toibub parajasti epideemiast, kuid loomaturud, kust viirusega nakatunud liha pärines, jätkavad ilmselt mitmesuguste elusloomade liha müümist toiduvalmistamise eesmärgil.

Nagu sea- ja linnugripp näitasid, on ka harilikus loomatööstuses varjul nakkusoht. Loomatööstuse arenedes on loomalaudad kõvasti suuremaks muutunud. Ka Soome laudas võib olla kümneid tuhandeid loomi. Samamoodi on pöördunud tõusule loomade paigutustihedus, mistõttu üha suurem hulk loomi pressitakse kokku üha väiksemale alale. Kitsikus tähendab, et loomad on stressis ja nende immuunsüsteem ei saa oma tööga hakkama. Seepärast söödetakse loomadele mitmesuguste haiguste ennetamiseks rutiinselt antibiootikume.

Mõtelge hetkeks. Suur hulk nõrga immuunsusega ja antibiootikumidega harjunud loomi väiksel territooriumil. Kas lööb häirekella helisema? Tööstuslikku loomakasvatust peetakse murettekitavalt soodsaks nakkusinkubaatoriks. Näiteks suur osa Aasiast pärit broilerilihast sisaldab juba praegu antibiootikumidele resistentseid baktereid. On vaid aja küsimus, mil loomalaudad külvavad uusi baktereid ja viirusi ka inimeste sekka.

Täiesti võimalik, et meid ootab ühel päeval koroonaviirusest märksa hullem pandeemia – loomakasvatuse tekitatud laiaulatuslik katastroof. Kas me saame midagi ära teha enne, kui juhtub halvim?

Liha söömine tapab kõrvalseisjaid

Liha söömine on inimese tervisele kahjulik. Me oleme juba kaua aega teadnud, et liiga suures koguses loomsete toodete tarbimine võib ummistada veresooni, suurendada vähki haigestumise ohtu ja halvendada tervist. Koroonaviirus tuletab meile meelde, et liha söömine võib lisaks tappa kõrvalisi isikuid. Õudne on vaadata, kuidas kellegi soov oma suu liha täis toppida on surmanud inimesi ja löönud maailmamajanduse niimoodi kõikuma, et see võib põhjustada isegi viirusest hullemat inimlikku viletsust.

Me teame, et loomakasvatus on kliimamuutuse oluline põhjus ja kujutab seeläbi ohtu ka ülejäänud faunale, sh inimestele. See on jätnud teistele liikidele väga vähe eluruumi. See on heitnud atmosfääri metaani, lämmastikdioksiid ja süsinikdioksiidi, mis võimendavad kliima soojenemist. Keskkonna seisukohast on loomatööstus ja liha tarbimine praegusel kujul selgelt jätkusuutmatu. Samal põhjusel hukutab loomsete toodete tarbimine ka inimese enda – kuumeneval planeedil läheb meil täbarasti. Kliimamuutus ei ole siiski ainus oht.

On viimane aeg õppida, et liha söömine toob kaasa pandeemiad, mis võivad tappa suure hulga inimesi. Ideoloogilistel põhjustel (sest et mõnele on lihasöömine maailmapildi ja identiteedi osa) ei soovita neid ohtusid tunnistada, mistõttu ajab neist rääkimine kergesti närvi. Kas poleks aeg ideoloogiaprillid eest võtta ja vaadata, millised on loomaturgude ja -tööstuse tegelikud tagajärjed?

Mõni korrutab, et liha söömine on „isiklik valik“. Ei ole – loomade heaolu ja väärtuse pärast. Loomade halb kohtlemine ja asjatu tapmine ei ole „seisukoha küsimus“. Koroonaviirus näitab, et liha söömine ei ole isiklik valik ka seetõttu, et seab teised inimesed suurde ohtu. On karjuvalt ebaõiglane, et ka kõrvalseisjad peavad loomaturgude ja -tööstuse tõttu kannatama.

Enne kui

Kui soovime teiste liikide ja Homo sapiens’i püsima jäämisele kaasa aidata, ei piisa koroonaviiruse tekitatud kahju vähendamisest. Selleks et mitte puutuda tulevikus kokku veelgi hullema nakkusega, peame olukorrast õppima, kõrvaldades põhjused, mis muutsid viiruse leviku võimalikuks. Loomaturgude ja -tööstuse likvideerimine on kõikehõlmav ja kõige paremat kaitset pakkuv lahendus – see on kingitus loodusele, teistele loomadele ja iseendale.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron nentis, et oleme „sõjajalal nähtamatu vaenlasega“, s.t viirusega. Pole õige! Sõja tegelik objekt on inimese ahned ja lühinägelikud harjumused, mis tegid võimalikuks viiruse siirdumise ühelt liigilt teisele. Me peame sõdima hukatusliku isekuse vastu, millega me oleme muid liike kohelnud. Üksnes selle sõja võitmine päästab lõpuks ka meid endid.

Tõlge: Jane Tooman, MTÜ Loomus
Originaalartikkel: https://hermithounds.com/2020/03/17/lihan-tautiriskit-eli-mita-voimme-oppia-koronan-alkuperasta/