MATTIAS TUROVSKI
Järjekorras neljas MTÜ Loomuse korraldatud loomaõiguste konverents toimus tänavu esimest korda Salme kultuurikeskuses ning kohale tuli sadakond huvitatud asjaosalist.
Varasematel aastatel Õpetajate Majas aset leidnud konverents liikus ruumipuuduse tõttu seekord Salme kultuurikeskusesse. Korraldajad tõdesid, et loomaõigused on Eestis kindlalt kanda kinnitamas ning tähtis on temaatika kandumine laiemale ühiskondlikule pinnale.
Seekordne konverents küsis, kuidas on võimalik tagada loomade kaitse ja õigused tõejärgses maailmas. Esinejaid oli Eestist, Soomest ja Rootsist. Nagu konverentsil tavaks on saanud, olid esindatud nii akadeemikud nagu Tallinna Ülikooli sotsioloogia doktor Kadri Aavik või Rootsi Göteborgi professor Helena Pedersen kui ka tuntud loomakaitseaktivistid nagu Salla Tuomivaara Tampere ülikoolist ja MTÜ Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp.
Ettekannete ühiseks võtmepunktiks kujunes ühiskonna suhtumine loomadesse. Külalised said kuulata, miks inimõigused on tänapäeva ühiskondades üldtunnustatud aga loomaõigused mitte, milline on tänapäevane teaduslik arusaam loomade intellektist, kuidas meie haridussüsteem loomadesse suhtub, milline on loomade kuvand meedias jpm. Sotsioloogias on teadusharu tekkest alates juhtivaks saanud teatav lõhestumine inimese ja teiste loomade vahel, mis on kujundanud laiemalt meie ühiskondade suhtumise loomadesse kui objektidesse, olgugi, et teaduslik konsensus räägib tänapäeval loomadest kui tunnetuslikest ja omamoodi intellektuaalsetest olevustest. Just see lõhestumine on õigustanud loomade ärakasutamise erinevates tööstustes ning selgitab, kuidas on saanud võimalikuks ulatuslik looduslike elupaikade hävitamine ning sellest tulenev globaalne keskkonnakriis. Suur roll inimeste ja loomade vahelise suhtumise kujundamises on ka haridusel, mis konverentsi ühe esineja Helena Pederseni sõnul on tugevalt loomade suhtes kallutatud ja koguni „parasiteerib loomadel.“ Pedersen toob välja ka, et hariduses eksisteerib nn peidetud õppekava, mis sisaldab kaasaegseid teadmisi loomadest küll, kuid mida meile (üli)koolides ei õpetata.
Inimeste suhtumist loomadesse kujundab olulisel määral ka massimeedia. Oma ettekandes loomade kuvandist tõi MTÜ Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp välja, et meedia poolt maalitud kuvand vormib samuti inimeste suhtumist teistesse loomadesse ja loodusesse laiemalt. Loomade kuvandist sõltub ka loomakaitsjate sõnumi mõistmine ja usaldusväärsus. Lepa sõnul on Eesti meedias loomi käsitlevaid uudislugusid aasta-aastalt üha rohkem, kuid problemaatiliseks jääb uudislugude tonaalsus – enamus loomalugusid meie meediaväljaannetes on nö pehmed uudised. Kajastust leiavad pigem „nunnufaktoriga“ lood, kuid aktuaalsetest loomateemadest, nagu loomade tundevõimelisus ja kaasaegsed uuringud, elupaikade kadumine, looduslike koosluste üha halvenev seisund vms ei räägita peaaegu üldse või tehakse seda liialt inimkeskselt ja seetõttu poolikult.
Kadri Aavik võttis oma esinemisega sihile veganluse kui loomaõiguste ideoloogia olulise väljundi kajastuse Eesti meedias. Ta järeldas, et veganluse alane meediakajastus tekitab Eesti ühiskonnas moraalset paanikat, kuna paljuski peetakse seda tabuks ja väljakutsuvaks kehtivaile kultuurinormidele. Veganluse aineline meediakajastus Eestis on kohati kallutatud ja ebaobjektiivne. Aavik tegi üleskutse kajastada veganlust objektiivsemalt ning kaasata valdkonna spetsialiste.
