Kas inimene on loodud liha sööma?

Kirjutas Sanne Org, Loomuse liige ja programmi “Kahvliga kliimamuutuste vastu” juht

Levib müüt justkui tekitaks veganlus inimestele tervisehädasid ja et üleüldse polevat olevat inimestele sobiliku toitumisviisiga. Samas on maailmas palju veganeid, kes aastaid ja isegi aastakümneid täistaimselt toitunud ning jätkuvalt elus ja isegi hea tervise juures… Kas need veganid ei toitu tegelikult täistaimselt või pole neid üleüldse olemaski? Milline on tõde täistaimse toitumise inimestele sobilikkuse osas?

Toitumise järgi jagatakse loomad kolme gruppi: karnivoorid, omnivoorid ja herbivoorid. Karnivoorid söövad põhiliselt teisi loomi. Omnivoorid söövad nii taimi kui ka loomi. Herbivoorid söövad põhiliselt taimi. Inimesi peetakse omnivoorideks, sest meie igapäevane dieet koosneb nii lihast, munast ja loomsest piimast kui ka taimsest toidust.

Aga inimestel ei ole mitmeosalist magu?!

Kuna jänesed ja lehmad on herbivoorid, kes inimestele kõige tihedamalt meenuvad, võrreldakse veganeid tihti just nende kahega. Sealjuures välja – inimestel ei ole neljaosalist magu, et seedida palju teravilju, nagu lehmadel on. Aga ka paljudel teistel herbivooridel ei ole nelja magu, kaasa arvatud neil, kellest tänapäeva inimene välja arenes.

Inimeste võrdlemine mäletsejate ja närilistega ei ole väga produktiivne võrdlus, sest see ei ole ei tõene võrdlus ega vii vestlust ka ühelegi edukale teele. Paremate võrdluste tegemiseks peaksime vaatama oma lähimate sugulaste poole – inimahvide poole, kellega jagame ka ühist eellast.

Inimahvid on herbivoorid, kuigi nad vahel söövad ka putukaid üksteise karvade vahelt. Inimestel on inimahvidega sarnane hambumus – taga purihambad taimede mälumiseks ning lõug, mis liigub ka küljelt küljele. Meil on ka sarnased küüned, mis on pehmed ja ei ole teravad, mõeldud asjade hoidmiseks ja ronimiseks. Samuti on meil herbivooridele omaselt pikk seedetrakt, me jahutame end higistamise, mitte hingeldamise kaudu, me joome lonksudega, mitte lakkudes ning meie kehad ei tooda ise C-vitamiini, nagu karnivooride kehad.

Meile looduse poolt antud tööriistad ei ole loodud edukalt jahtima, nahka läbima või liha rebima, selle tõttu oleme juba ammu võtnud kasutusele tööriistad ning tänasel päeval kasutusele ka intensiivse põllumajanduse, millest veel enam on jahtimise aspekt eemaldunud.

Mis kasvatas inimeste aju?

Mis tegi meie arengu niivõrd teistsuguseks teiste inimahvide hulgas, oli see, et me ronisime puu otsast alla, hakkasime kõndima kahel jalal ning meie aju kasvas. See viis meid tööriistade kasutamiseni, ühiskonna loomiseni ning muu on juba tänapäevase inimkonna ajalugu.

Kui inimesed hakkasid toite küpsetama tule kohal, sai hakata sööma neid toite, mida varemalt ei saanud hästi seedida. Liha küpsetamist ja söömist peetakse tihti põhjuseks, miks meie ajud kasvasid. See pole aga kuigi loogiline, sest inimese aju põhitoit on glükoos, mitte valk. Kuidas on siis võimalik, et inimese aju kasvas toidul, mis ei ole esmatähtis?

Hiljutine uuring leidis, et inimesed hakkasid tarbima tärkliserikkaid toite palju varem kui siiani arvati – enne põllumajanduse arengut ja enne, kui kaasaegne inimene oli isegi veel sündinud. Hoopis tärkliserikkad toidud, mitte liha, on see, mis suure tõenäosusega pani meie ajud kasvama ja mille tõttu me arenesime tänapäeva inimesteks. Küttimise ja koriluse aegadel tagas ikkagi korilus märkimisväärse osa kaloritest.

Liha – sure ilma selleta või sure läbi selle?

Inimeste üheks suurimaks tapjaks on südame-veresoonkonna haigused ning vähk. Ligikaudu 18 miljonit inimest sureb iga aasta südame-veresoonkonna haigustesse. Vähki aga suri 2010. aastal 10 miljonit inimest. Samuti on ka alzheimeri tõbi üks levinumatest surmapõhjustest.

Eelnevalt mainitud haigused on inimestel suuresti ennetatavad.

Arteroskleroos, mis on rasvade, kolesterooli ja muude ainete kogunemine arteriseintele, ahendades neid ja tekitades insulti ja infarkti, on haigus, mida esineb ainult herbivooridel. Karnivoorid, nagu kodukass, võivad tarbida väga palju kolesterooli ja rasvu, ilma, et neil see haigus tekiks. Ainus viis, kuidas karnivooridel asteroskleroos saab tekkida, on siis, kui neilt eemaldada kilpnääre. Kuigi arvatakse, et asteroskleroos on pärilik, pole selle järelduse tegemiseks piisavalt infot. Tegemist on pigem elustiilihaigusega ja üks olulisemaid põhjustajaid on toitumine – põhiliselt liha tarbimine.

Ka Oxfordi teadlased on 2021. aastal leidnud selge seose liha tarbimise ja südame-veresoonkonna haiguste vahel. Lisaks avastasid nad seose liha tarbimise ja soolevähi vahel. Liha tarbimise ja vähi tekke vaheline seos on ammu teada – Maailma Tervise Organisatsioon kuulutas juba 2015. aastal punase liha ja töödeldud liha kantserogeenseteks, mis põhjustavad kolorektaalset vähki, kõhunäärmevähki ja eesnäärmevähki. On ka leitud, et raseduse ajal töödeldud liha tarbimine ning lapsepõlves töödeldud liha tarbimine suurendab tõenäosust, et laps haigestub vähki.

Alzheimeri tõve kohta ei ole veel nii palju infot teada. Seda on rahva seas pikalt pärilikuks haiguseks peetud, samas ei ole leitud haiguse pärilikkusele eriti tugevaid tõendeid. Alzheimeri tekkimise põhiliseks põhjuseks peetakse tihti lihtsalt vananemist. On ehk hirmutav mõelda, et on haigus, mis ei ole pärilik ja mis võib tekkida lihtsalt vananemise tõttu. Küll aga on hiljutistes uuringutes leitud, et alzheimerit põhjustab elustiil.

Teadlased on hakanud nimetama alzheimerit III tüübi diabeediks. Seda selle pärast, et on leitud link insuliiniresistentsuse ning alzheimeri tõve ja dementsuse vahel. Inimesed, kellel areneb II tüübi diabeet, haigestuvad suurema tõenäosusega ka neurodegeneratiivsetesse haigustesse. 2022. aasta novembris leidsid teadlased, et inimesed, kes elavad täistaimsel dieedil, haigestuvad vähem neurodegeneratiivsetesse haigustesse, kaasa-arvatud alzheimerisse.

On avaldatud mitmeid artikleid, mis räägivad täistaimse toitumise edust vähi või südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel. Küll aga on selline sõnastus eksitav. Meie elustiil on teinud inimkonda nii haigeks, et peame vähki, südame-veresoonkonna haigusi ja neurodegeneratiivseid haigusi nii normaalseks, et peame neid miskiks, mida peame “ennetama”. Taimedel aga ei ole erilisi superaineid, mis ennetavad nende haiguste teket. Pigem on neil olemas need ained, mida meie kehad vajavad, et olla terved. Samuti ei ole täistaimse toitumise edu kinni nendes superainetes, vaid pigem selles, et täistaimsel toidul ei tarbi me neid toite, mis meid haigeks teevad. Mainitud haigused ei ole miski mida ennetada, sest õige eluviisi juures ei tohiks neid üldse tekkidagi.

Kas inimesed on omnivoorid?

Kui liha tarbimine oleks inimestele loomulik, siis miks ei ole meie kehad disainitud küttima ning liha rebima ja korralikult seedima? Miks tekitab liha tarbimine meile haigusi, mis karnivooridel puuduvad?

Sotsiaalselt on inimesed siiski omnivoorid. Algselt tarbisime liha ellujäämisvajadusest, aga seda mitte nii tihti ja suurtes kogustes, kui tänapäeval. Inimesed ei ole varem kunagi tarbinud nii palju loomset, kui tööstusrevolutsioonist alates. Samas ei ole paar põlvkonda intensiivset liha söömist piisavalt pikk aeg, et jõuaks omnivoorideks areneda. Selle tõttu on inimestel ülemaailmselt suured tervisehädad, mida täistaimsel dieedil ei tekiks.

Inimesed on oma tegevusega eraldanud end loodusest ja loomulikkusest nii tugevalt, et on raske enam öelda, mis on inimestele loomulik ja mis mitte. Mitmed organisatsioonid ja uuringud kinnitavad, et täistaimne toitumine on tervislik, piisav toitainete kättesaamiseks ning sobib igas vanuses inimestele. Olenemata sellest, kas me varemalt olime herbivoorid ja kas me täna oleme omnivoorid, on meie liha tarbimine siiski tahtmispõhine, mitte vajaduspõhine. See tahtmine tapab aga jõudsalt nii meid endid kui planeeti.

Loomus ja selle veganprogramm Taimsed Valikud algatasidAktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda siin:taimsedvalikud.ee/kahvliga.

Allikad:

Kas inimene on loodud liha sööma?

Anneta panga kaudu

Liitu uudiskirjaga