Loomus algatas äsja loomasõbraliku ilu töörühma LILU, mille eesmärk on loomasõbraliku ilu teema tähtsuse tõstatamine Eesti ühiskonnas ning eestlaste kosmeetikatoodete ja iluteenuste tarbimiskäitumise loomasõbralikumaks muutmine.

See on pikaajaline tegevus, mille käigus avaldame eri tüüpi kvaliteetset ja harivat sisu kosmeetikatööstuse kohta, loome loomasõbraliku ilu “teejuhise”, et tavatarbijatel oleks lihtsam otsuseid teha ning kaardistame ja edutame vegan iluasutusi ja brände Eestis.

LILU tegevusel saab silma peal hoida Loomuse kodulehel ja Instagramis @loomus.lilu.

Mis on loomasõbralik ilu?

Kui me ostame poest kosmeetikat, olgu see siis näo-, kehahooldus- või meigitooteid, siis me teeme teadlikke ja alateadlikke valikuid teatud faktorite põhjal – tootja/bränd, toote lõhn, tekstuur, toon, pakend või mõni muu meie jaoks oluline kriteerium. Loomasõbraliku ilu tarbijad lisavad enda iluoste tehes ühe lisakriteeriumi – millised brändid ja tooted põhjustavad loomadele kõige vähem kahju ja piina. Sinna hulka kuulub näiteks loomkatsete vältimine, loomsete koostisosade ja kõrvalsaaduste vältimine ja kaugemas mõttes ka tarbimise keskkonnamõju vähendamine.

Mida tähendab julmusevaba ja vegan kosmeetika ja kas need pole mitte sama asi?

Need ei ole päris sama asi. Julmusevaba tähendab seda, et toodet ei ole loomade peal testitud ja vegan tähendab seda, et toode ei sisalda ühtegi loomset koostisosa. Julmusevabad tooted pole tingimata vegan ja vegan tooted pole tingimata julmusevabad.

Kas ilutööstuses tehakse jätkuvalt loomade peal katseid? Milleks see vajalik on?

Kahjuks on vastus jah. Ülemaailmselt kannatab ja sureb kosmeetikatööstuse tõttu kuni sadu tuhandeid loomi igal aastal. Loomkatsete jaoks kasutatakse küülikuid, merisigasid, hiiri, rotte, kasse, koeri jne. Kuigi loomkatsed on kosmeetikatööstuse jaoks seadusega keelatud paljudes riikides, näiteks Euroopa Liidus, Suurbritannias, Indias, Norras jne, on loomkatsed endiselt lubatud umbes 80% maailma riikidest.

Ajalooliselt on loomkatsed olnud vajalikud koostisosade ohutuse ja nahasõbralikkuse testimiseks ja tagamiseks. Katsed loomadega on aga julmad, kallid ja nende tulemused ei ole otseselt inimestele rakendatavad – see, et koostisosa on meriseale turvaline ei tähenda tingimata seda, et see oleks inimestele turvaline. Pealegi on tänapäeval olemas uusi innovatiivsemaid meetodeid, millega loomkatseid asendada, näiteks kasutades inimrakke ja -kudesid (tuntud ka kui in vitro meetodid), arenenud arvutimudelite tehnikaid (neid nimetatakse sageli in silico mudeliteks) ning uuringuid vabatahtlike inimestega. Lisaks on kosmeetikatoodetes tuhandeid koostisosi, mis on juba teadaolevalt ohutud ja mida saab uue kosmeetika väljatöötamisel kasutada.

Kui loomkatsete tegemine Euroopa Liidus on seadusega keelatud, siis kas see ei tähenda mitte seda, et Eesti poelettidel pole kosmeetikat, millega oleks loomkatseid tehtud?

Jah, teoreetiliselt peaks olema Euroopa Liidus loomkatsed keelatud nii müüdavatel kosmeetikatoodetel kui ka nende koostisosadel, aga reaalsuses on seadusandluses palju lünkasid, mis teevad selle jätkuvalt võimalikuks. Lisaks on Euroopa Liidus muid eeskirjasid, mis on loomkatseid keelava seadusnõudlusega vastuolus. Näiteks Euroopa Liidu Kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrus REACH mitte ainult ei luba teatud juhtudel tootjatelt loomkatseid, vaid lausa nõuab neid.

Seega on meie poelettidel hetkel palju brände, kes viivad jätkuvalt loomkatseid läbi ja üritavad seadusnõudluses auke leida, et endale tootmist ja turustamist mugavaks teha. Samuti on meil brände, kes on võtnud eetilise seisukoha ja on lubanud loomkatseid vältida – mõningatel neist on ka sertifikaadid, mis kontrollivad ja tõestavad, et nad tõepoolest ei tee loomkatseid. Meil on ka brände ja tooteid, mis väldivad lisaks loomkatsetele ka igasugust loomset päritolu koostisosasid, et tõepoolest minimaalselt loomadele viga teha.

Kas meie ilu- ja kehahooldustoodetes kasutatakse tänapäeval palju loomseid koostisosi?

Jah, meie igapäevastes ilutoodetes kasutatakse endiselt loomset päritolu koostisosi ja kõrvalsaadusi, näiteks nagu purustatud putukad, tapetud loomade rasv, jahvatatud sarved ja küünised. Näiteks karmiin, lanoliin, keratiin, kollageen, elastiin, siid, piima derivaadid, teolima, glütseriin ja steariinhape on tavaliselt, aga mitte alati saadud loomadelt. Olenevalt koostisosast võib neid aineid saada nii elusatelt kui ka tapetud loomadelt või hankida liha- ja piimatööstuse kõrvalsaadustena.

Üks nõuanne, kuidas kõige lihtsamalt ja kiiremalt hakata loomasõbralikumaid iluoste tegema

Otsi poes märgistusi “vegan”, “100% vegan” ja “julmusevaba/Cruelty Free”. Hoia silm peal LILU tegevusel jälgides Loomust ja LILU Instagrami kontot, sest meil on enne jõule palju kasulikku informatsiooni välja tulemas, mis aitab sul eetilisemaid ilutoodete valikud teha.

Jäta meelde, et inimeste tegudel ja otsustel on võimu — oma ostuotsuste järgi saad firmasid ja brände toetada või boikoteerida ning seeläbi aidata paremat ja loomasõbralikumat tulevikku ehitada.

LILU kutsub ilupoode, ettevõtjaid, iluteenuste pakkujaid ja mõjutajaid endaga koostööd tegema. Huvi korral palun kirjuta tea@loomus.ee!