Töötasime läbi riigikokku kandideerivate parteide valimislubadused. Reastame siin sellised, mis parandavad otseselt loomade heaolu. Jätsime välja kõik ebamäärased lubadused stiilis “kaalume, arutame, väärtustame” ning need lubadused, mis juba seadusega kehtivad või mille järgimine on meile kui ELi liikmele kohustuslik.

ROHELISED:

1. Raierahu nii riigi- kui erametsas peab kehtima alates vähemalt 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel alates 15. märtsist kuni 31.augustini. Lindude pesitsemise perioodil saab olema keelustatud ka maharaiutud võsa ja okste purustamine, et vältida oksahunnikutes pesitsevate lindude hukkumist.
2. Muudame ohustatud liikide ja elupaikade kaitsealla võtmise ja kaitse ulatuse muutmise protsessi kiiremaks, et tagada kaitse rakendumine enne kui hilja.
3. Loome riikliku metsloomade rehabilitatsioonikeskuse ning tõstame riiklike asutuste kompetentsi metsloomade abistamiseks. Peame tagama keerulisse olukorda sattunud metsloomade heaolu. See ei saa olla vaid ilma metsloomi puudutava eriväljaõppeta päästeameti vastutusvaldkond.
4. Loome maaeluministeeriumi haldusalasse loomakaitse komisjoni, kaasates eksperte ülikoolidest ja loomakaitsega tegelevatest organisatsioonidest. Soodustame loomakaitseorganisatsioonide ja riiklike instantside vahelist suhtlust. Moodustame riiklikult koordineeritud üleriigilise metsloomade päästetöödega tegelevate organisatsioonide võrgustiku.
5. Keelustame karusloomafarmid. Oleme kindlalt vastu iganenud ning julma tööstuse arendamisele Eestis. Karusloomade pidamine majanduslikul eesmärgil tuleb lõpetada ning farmid sulgeda üleminekuajaga mitte kauem kui viis aastat.
6. Kehtestame üldise kasside ja koerte kiibistamise kohustuse koos registrisse kandmisega. Aitame omavalitsustel registreeritud lemmikloomad üle kanda ühtsesse Europetiga seotud riiklikku registrisse.
7. Keelustame tarastatud jahipidamise ja kehtestame jahiturismile rangemad nõuded. Tarastatud jahipidamine ei ole jahiseadusega reguleeritud, kuid peaks olema. Keelustame Eesti metsloomade vangistuses pidamise v.a. loomaaedades keskkonnahariduslikul või veterinaarsel põhjendusel.
8. Kehtestame põllumajanduslike eesmärkidega peetavate loomade pidamise nõuded, mis lähtuvad Põllumajandusloomade Heaolu Nõukogu soovitustest loomade loomuomase käitumise arvestamisel, valu, haiguste ja kannatuste vältimisel. Lähtume kõigi põllumajanduses kasutatavate loomade heaolu tagamisel nende liigipõhistest vajadustest (sh käitumuslikud) ning kaotame barbaarsed praktikad nagu isaste tibude hukkamine ja nokkade tuimestuseta lõikamine munafarmides, sigade tuimestamata kastreerimine ning vasikate emadest enneaegselt eraldamine.
9. Suurendame järelevalvet loomade heaolu tagamiseks. Teeme kohustuslikuks tapamajadesse kaamerate paigaldamise tapaliinile, vastuvõttu ning uimastus- ja pidamisboksidesse. Suurendame Veterinaar- ja Toiduameti inspektsioonide arvu loomapidamisasutustes (sh tõukoerte kasvatusasutustes).
10. Kehtestame veterinaarkliinikutele looma väärkohtlemisest teatamise kohustuse. Karmistame karistusseadustikku, sh võimaldame korduvatel või väga julmadel juhtudel kohtul inimeselt loomapidamisõiguse ära võtta kuni elu lõpuni, mitte ainult viieks aastaks.
11. Laiendame raierahu nõudeid vastavalt metsloomade vajadustele. Kui plaanitava ulatusliku raiega piirkonnas talvitub karu, peab jahti ilves või asub hundikari, tuleb seal kehtestada aastaringselt ajutine raierahu seniks, kuni see ei sea enam ohtu piirkonnas elutsevate metsloomade heaolu.
12. Soovime kehtestada piirangud ja suurema järelevalve sügisesele veelinnujahile. Kehtestame lubatud kütitavate lindu arvuks kaks lindu ühe jahimehe kohta päevas.
13. Leiame parimad praktikad ilutulestiku piiramiseks, et vähendada linnakoosluste ja koduloomade häirimist aastavahetusel ja sellele eelneval ajal.
14. Anname loomakaitseorganisatsioonidele kaebeõiguse, et tagada parem järelevalve loomade õiglase ja seadusele vastava kohtlemise üle.


SOTSIAALDEMOKRAADID:

1. Lõpetame Eestis 2024. aastast karusloomakasvatuse karusnaha tootmiseks.
2. Loome tõhusa teavitussüsteemi, mille abil hõlbustame põllumeeste ja mesinike koostööd. Tõstame mõlema poole teadlikkust ja karistame tahtlikke rikkumisi taimekaitsevahendite kasutamisel.
3. Soodustame keskkonnahoidlikku maaviljelust ja loomakasvatust, mis kasutaks paremini ära keskkonna pakutavaid võimalusi ning soodustaks looduslikku mitmekesisust.
4. Kalavarud on looduslik ressurss ja meie ühine rikkus. Puhastame kudekraavide ja -jõgede suudmed setetest ja muudest vee ja kala liikumise takistustest, et Eesti kalavarud kasvaksid.
5. Toetame Tallinna loomaaia arendamist riiklikest vahenditest.
6. Lõpetame loomade väärkohtlemise tööstuslikus loomapidamises, tõhustades järelevalvet loomapidamistingimuste üle.

VABAERAKOND:

1. Toetame sh glüfosaadil põhinevate herbitsiidide keelustamist Euroopa Liidu ja Eesti territooriumil ning nende asendamist keskkonnale ja inimorganismile ohutute toimeainetega.
2. Parandame Veterinaar- ja Toiduameti ning Ravimiametiga koostöös mesilasravimite kättesaadavust ja töötame välja VTA siseselt loomatauditõrje programmid ohtlike mesilashaiguste (parasiitide) jaoks.
3. Peame oluliseks elektrooniliste peibutusvahendite kasutamisel ja muude jahieeskirjade rikkumisel veelinnujahil rangemate karistuste sisseseadmist.

REFORMIERAKOND:

1. Selgitamaks ühiskonnale, kus, mida ja kuidas Eestis kaitstakse, koostame populaarteadusliku ülevaate Eesti looduse kaitsmisest.
2. Tagame looduskaitseliste piirangute puhul eraomanikule õiglase kompensatsiooni üldsuse huvide järgimise ning loodus- ja liigirikkuse säilitamise eest.

KESKERAKOND:

1. Püüdleme majandust, keskkonda ja heaolu koos käsitledes pikaajalise ja jätkusuutliku majanduse kasvumudeli poole, mis seab sihiks looduse mitmekesisuse säilitamise ja elurikkuse suurenemise, loomade õiguste kaitse ja abi vajavate loomade abistamise, jäätmetekke vähendamise ja jäätmete keskkonnaohutu käitlemise, välisõhu kvaliteedi parandamise, veekeskkonna kaitse korraldamise ja seisundi parandamise, tervisliku elukeskkonna tagamise ning inimeste keskkonnateadlikkuse suurendamise.

EESTI 200:

1. Algatame metsale järgmise 100 aasta arenguplaani tegemise kus käsitletakse kõiki olulisi aspekte, ka raiemahtusid.

ELURIKKUSE ERAKOND:



1. Ohjeldame linnujahti kui turismi alaliiki. Keelustame rändekoridorides lindude massilise tapmise.