Kirjutanud Loomuse vabatahtlik Martin Enn

Suvistel laatadel on sage vaatepilt see, kuidas loomad on pisikeses aias ja kuuma päikese käes. Inimeste käest võetakse paar eurot u. 10-15 minuti pikkuse “külastuse” eest, aga mida tähendab see nendele, kellelt ei ole küsitud, kas nad üldse tahavad seal olla? 

Loomade eksponeerimine avalikel üritustel on neile mitmel viisil stressirohke ja kahjulik. Esiteks kogevad üritustele ja sealt tagasi transporditavad loomad ebamugavusi, dehüdratsiooni ja stressi seoses võõraste keskkondade, müra ja käitlemisega. Teiseks hoitakse loomi ebapiisavates aedikutes, ilma piisava toidu, vee ja varjumiskohata. Kolmandaks on suurte rahvahulkade ja valjude helide pidev kokkupuude loomadele ülekoormav ja häiriv, põhjustades ärevust ja muid käitumishäireid. Viimaseks toob loomade eksponeerimine kaasa nende ärakasutamise majanduslikel eesmärkidel, soodustades vaadet, et loomad on lihtsalt meelelahutuseks mõeldud objektid, mitte tundlikud olendid, kellel on kaasasündinud väärtus ja õigused.

Kujutage ette, et teid pannakse pisikesse puuri, mis tõstetakse teisi sarnaseid puure tihedalt täis topitud akendeta õhuvaesesse kaubikusse. Keegi ei ütle, kuhu te lähete või kui pikalt peate te seal ilma toidu ja veeta olema. Tunni või paari pärast tõstetakse teid välja täiesti võõras kohas, pisikesse aedikusse ja peate seal terve päeva kannatama olukorda, kus iga 10-15 minuti tagant tulevad uued võõra liigi isendid teid katsuma, väntsutama, üles tõstma või teie seljas sõitma. 

Looma harjumine uue koha, lõhna või inimesega võib varieeruda liigiti, individuaalse temperamendi ja varasemate kogemuste alusel. Mõned loomad võivad uute oludega kiiremini kohaneda, mõne tunni või päevaga, samas teised võivad selleks vajada nädalaid või isegi mitmeid kuid. Kohanemisprotsessi mõjutavad tegurid hõlmavad looma varasema keskkonna kvaliteeti, muutuste ulatust uues keskkonnas ning looma sotsialiseerumise ja kogemuste taset. On oluline anda loomadele piisavalt aega uute oludega kohanemiseks ning tagada neile ohutu ja mugav keskkond, et aidata kaasa kohanemisele. Ilmselgelt ei ole need tingimused väliüritustel tagatud. 

Kuigi enamasti on küll nendes olukordades loomadele tagatud toidu ja vee olemasolu, siis stressi ja segaduse tõttu ei tarbi nad kindlasti neid vajalikul määral. Ilmselt ei anta neile isegi ajalist võimalust seda teha. 

Loomade näitused toovad kaasa loomade ärakasutamise normaliseerimise, kujutades neid objektidena, kes on loodud inimeste meelelahutuseks, mitte elusolenditena omaenda vajaduste ja soovidega. See võib luua taju, et on vastuvõetav kasutada loomi meie enda eesmärkideks, sh meelelahutuslikel eesmärkidel, isegi kui see hõlmab nende pidamist vangistuses, stressi ja füüsilist kahju tekitavates tingimustes. See jätab valearusaama, et nende kannatused ei ole olulised.

Peamised kahjulikud mõjud, mis looma näitustel loomade vaatepunktist tekivad on:

• Eksponeerimine: Loomi kasutatakse sageli meelelahutustööstuses kasumi teenimiseks või inimestele meelelahutuse pakkumiseks, arvestamata nende heaolu või looduslike käitumisviisidega.
• Füüsiline ärakasutamine: Loomade kasutamine teatud tüüpi meelelahutuses, nagu tsirkused või rodeod, toob endaga kaasa füüsilist stressi ja vigastusi loomadele, mis põhjustab valu ja kannatusi.
• Stress ja piiratud ruum: Paljusid meelelahutuses kasutatavaid loomi hoitakse väikestes ja piiratud ruumides, kus nad on kõrge stressitaseme all ning see põhjustab füüsilisi ja psühholoogilisi terviseprobleeme.
• Loomuliku elupaiga kaotus: Paljud meelelahutuses kasutatavad loomad võetakse nende looduslikust elupaigast, mis on kahjulik nende tervisele ja heaolule.
• Veterinaarravi puudumine: Meelelahutuses kasutatavatele loomadele ei anta sageli piisavat veterinaarravi, mis tihtilugu viib ravimata vigastuste, haiguste ning enneaegse surmani.
• Ebaeetilised treenimisvõtted: Mõned meelelahutuse tüübid hõlmavad loomade treenimist ebaeetiliste meetoditega, nagu füüsiline karistamine või eraldamine, mis põhjustab loomadele füüsilist ja psühholoogilist kahju.

Üldiselt tekitab loomade kasutamine meelelahutuseks palju eetilisi probleeme seoses nende kohtlemisega ja heaoluga.

Mida meie näeme ühe vahva päevana, kus lapsed saavad süüa jäätist ja vaadata-katsuda loomi, tähendab loomadele elu vangistuses, tihtilugu väga halbades tingimustes. See tähendab igal nädalavahetusel kitsasse puuri toppimist, tundide pikkust sõitu täiesti võõrasse keskkonda ning tohutult suurt stressi terve ürituse vältel.

Inimesed on endale loonud tuhandeid meelelahutuse võimalusi, millest suur osa ei hõlma teiste elusolendite ärakasutamist. Üks suurim faktor, millelt ka loomakasvatajad üritavad meie tähelepanu eemale juhtida, on vaba tahe. Kui me nüüd vaatame sügavale enda sisse ja üritame panna end ükskõik millise vangistuses oleva looma asemele, siis kas saame ühelgi juhul väita, et see loom valiks vabaduse asemel meie meelelahutuse objektiks olemise?