Lehmade heaolu

Piimalehmad, kes on intelligentsed, tundlikud ja uudishimulikud loomad, elavad oma lühikese elu väga stressirikastes tingimustes. Nagu kõik teisedki imetajad, peavad lehmad emapiima tootmiseks tiined olema. Piimalehmade elu möödub seega pidevas tiinuse seisundis, mis saavutatakse läbi regulaarse sundseemendamise, põhjustades loomadele füüsilist ebamugavust ja psühholoogilist stressi. Tööstuslikes farmides ei saa tihti lehmad välismaailmaga kontakti enne tapamajja sõitu ning terve elu veedetakse kitsastes tingimustes, kus nende liikumisvõime on tõsiselt piiratud.

Tänapäeva farmides on lehmad aretatud piimatootmist maksimeerima ning kunagise päevase 8 liitri asemel lüpstakse nüüd välja kuni 50 liitrit piima päevas. Taolistes kurnavates elutingimustes ammendub lehmade piimatootlikkus viie- või kuueaastaselt ning tööstuse jaoks pole tema pidamine enam siis majanduslikult otstarbekas. Piimalehm saadetakse seejärel tapamajja ja müüakse maha odava lihana. Loomuomastes tingimustes elaksid lehmad vähemalt 20-aastaseks.

Piimalehmade vasikad on tööstuse jaoks kasutud kõrvalproduktid, kes eemaldatakse oma emade juurest koheselt peale sündi, et nad ei saaks ära tarbida inimestele ette nähtud emapiima. Lehma ja tema vasika vaheline side on tugev ning teineteisest eraldamine põhjustab mõlemale osapoolele tugevat stressi. Emaseid vasikaid ootab sama saatus kui nende emasid, isased vasikad tapetakse noorelt vasikaliha tööstuses või kohe sündides.

Keskkond

Loomatööstus on üks suurimaid saastajaid ning elupaikade ja liigirikkuse hävitajaid. Loomatööstus on ka üheks peamiseks kliimamuutuste põhjuseks, edendades oma mõju poolest isegi transpordisektorit.

Piimatoodete panus sellesse on tähelepanuväärne – ainuüksi piim moodustab loomatööstuse kasvuhoonegaasidest umbes 20%. Lehmade elutegevuse tulemusel paiskub õhku pidevalt suur kogus metaani, mis on kliima jaoks 25 korda hävitavama mõjuga kui süsinikdioksiid. Lisaks metaanile ning lehmadele kuluvale veekogusele ja elektrienergiale põhjustab probleeme ka heitmekäitlus. Dilämmastikoksiid, mis eraldub piimalehmade sõnnikust, on metaanist veelgi ohtlikum ühend, olles 300 korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid.

Tervis

Inimestel puudub bioloogiline vajadus lehmapiima tarbida. Vajalikud toitained saame kätte teistest toiduainetest, näiteks taimsetest piimadest, mis sisaldavad ka vähem küllastunud rasvu ning on kolesteroolivabad.

Levinud müüdi kohaselt vajame lehmapiima kaltsiumi saamiseks ja tugevate luude tagamiseks. Tegelikult leidub küllaldaselt kaltsiumi näiteks rikastatud taimsetes piimatoodetes ja tofus, kuid ka kuivatatud viigimarjades, mandlites või rohelistes lehtköögiviljades, nagu lehtkapsas ja pak choi. Lisaks kaltsiumile on nimetatud toiduainetes laialdaselt teisi mineraale, vitamiine ja kuidaineid. Võrreldes lehmapiima enim levinud rikastatud sojapiimaga, on sojapiimal mitmeid eeliseid. 100 ml kohta sisaldab sojapiim umbes 40 kcal, sama palju valku ja kaltsiumit ning rohkem D-vitamiini kui lehmapiim. Lehmapiim on seejuures kaloririkkam (66 kcal 100 ml kohta) ning sisaldab ka tunduvalt rohkem küllastunud rasvu.

Lehmapiima eesmärgiks on väike vasikas kiiresti suureks lehmaks kasvatada. Piimasuhkru ehk laktoosi soolestikus lagundamiseks on tarvis spetsiaalset ensüümi – laktaasi. Pärast emapiimast võõrutamist lakkavad inimesed (ja ka teised imetajad) enamasti laktaasi tootmast ning piima tarbimine võib siis tekitada puhitust, krampe, gaase ja kõhulahtisust. Nn laktoositalumatus on seega maailmas väga levinud, hõlmates hinnanguliselt umbes 65% täisealistest inimestest.

Mitmekesine valik

Lisaks lehmade heaolule, keskkonnale ja tervisele on tegelikult veel üks põhjus, mis eelistada taimseid piimasid – valik on niivõrd mitmekesine ning igale maitsele leidub sobiv toode! Taimset piima on lihtne ka ise teha. Miks mitte katsetada kodumaise kaeraga ise piima tegemist?

Kaerapiima retsept: vala blenderisse kaerahelbed ja vesi vahekorras 1:3. Blenderda kõrgel võimsusel, kuni tulemus on ühtlane, misjärel kurna saadud vedelik läbi marli või juusturiide. Piima võid soovi korral magustada vahtrasiirupi või agaavinektariga. Järele jäänud kaeramass sobib kasutamiseks smuutides või küpsetamisel.

Refereeritud Rahvusvahelise taimse piima päeva kampaanialehelt www.worldplantmilkday.com

Tõlge: Nele Pärje, MTÜ Loomus