Maailma suurim rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon World Wildlife Fund (WWF) küsib, kuidas keskmine indiviid saab teha oma igapäevaelus selliseid muudatusi, millel on reaalne panus. Selle tõttu on neil ka rahvusvaheline kampaania nimega Eat4Change. Eestist on projekti partner Eestimaa Looduse Fond.

Toit moodustab ligikaudu veerandi üksikisiku poolt tekitatud kasvuhoonegaasidest. See on suur osa meie keskkonna jalajäljest, mistõttu saab toitumise muutmise läbi oluliselt vähendada iseenda negatiivset mõju keskkonnale.

Toidutööstus on suurim panustaja raadamisele ja ökosüsteemide kaole, üks suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid ning hõivab enda alla 40% planeedi elamiskõlbulikust maast. Selle tõttu on oluline kindlustada, et meie söödud toit oleks tervislik nii meile endile kui ka planeedile ning õnneks ei pea keskkonnasõbralik toit kulukas olema.

Milliseid soovitusi jagab WWF?

Esmalt soovitab projekt Eat4Change muuta oma toitumist ühe taldrikutäie kaupa. Muutusele ei pea mõtlema kui spetsiifilise dieedi või toitumise järgimisele. Nautida saab endiselt oma vanu lemmikuid, valmistada maitsvaid ja tervislikke toite, aga mõne väikese muudatusega. Need muutused võiksid olla sellised, millest on lihtne järjepidevalt kinni hoida ja mis nii meile endile kui ka planeedile hästi mõjuvad.

Individuaalsed valikud ei pea olema kõik ühesugused, aga meil kõigil on võimalik anda oma panus muudatuste tegemisel. Selleks toob WWF välja, mida igaüks oma toitumises teha võiks ja annab juhiseid, milliseid toiduaineid on soovitav keskkonnasõbralikemate vastu välja vahetada.

Liha, piimatoodete ja mereandide alternatiivid ehk välja vahetamine

WWF julgustab kasutama alternatiive loomsetele toodetele ning soovitab inimestel esitada endale väljakutse kuuks ajaks liha mitte tarbida. Oma toiduharjumuste muutmist on hea alustada sellega, et valida rohkem köögivilju, mis sisaldavad palju valku ja kiudaineid.

Taimsemalt toitudes on võimalik oma toidueelarvet ka kolmandiku võrra vähendada!

Indiapäraste roogade valmistamisel võib liha asendada kikerherneste ja pähkelkõrvitsaga. Ubadest tehtud karrid on samuti suurepärane rahakotisõbralik alternatiiv.

Kalatoitude taimsete alternatiivide jaoks postitab WWF TikToki retsepte, näiteks kala ja friikate asemel saab teha tofut ja friikaid.

Ladina-Ameerika toitude valmistamisel on samuti kaval suurendada ubade osakaalu toidus, näiteks võib valmistada imemaitsva kolme-oa tšilli.

Aasiapärastes toitudes saab valguks lisada rohkem pähkleid või tofut seesamipähklitega.

Kohviarmastajad võiksid kaaluda juua oma kohvi mustalt, et olla keskkonnasõbralikumad või valida kohvi peale kaerapiim või sojapiim.

Loomus ja Loomuse alaprogramm Taimsed Valikud soovitab liha asemel süüa läätsesid ja herneid, mis on ubade ja tofu kõrval samuti märkimisväärsed valgu ja kiudainete allikad olles väga väikese heitgaaside jalajäljega. Tänapäeval leiab poodidest ka köögiviljavalgu graanuleid ning seened, kuigi need ei ole valgurikkad, on ikkagi suurepärased lisandid paljudes roogades.

Keskkonnasõbralikumad puu- ja köögiviljad

WWF soovitab süüa võimalikult erinevaid köögivilju. Kolmveerand ülemaailmsest toidust pärineb vaid kaheteistkümnelt põllukultuurilt ja viielt loomaliigilt. Samas on maailmas enam kui 20 tuhat söödavat taime. Võimalusel võiks vahetevahel proovida köögivilju, mida varem maitsnud ei ole.

Külmutatud köögiviljade tarbimine aitab vähendada toiduraiskamist. Külmutatud köögiviljade ostmisel ei pea muretsema kui kogu pakk ei aa kiiresti ära kasutatud ja on võimalik osta toitu suuremates kogustes.

Marineeritud toitude kasutamine aitab samuti vähendada toiduraiskamist ja aitab portsjone kontrollida. Tuleb vaid meeles hoida pakendite taaskasutamist ja ringlust.

Loomus soovitab soojadel perioodidel, kui kohalikud köögiviljad ja puuviljad on hooajalised, teha ise hoidiseid ja moose, külmutada ja kuivatada talveks omale toitu. Tasub vaadata ka hooajalisi toiduaineid teistest lähedal asuvatest riikidest – kohalik ei pea tähendama ainult Eestit.

Nõuandeid toidupoodi kaasa

Enne poodi minekut on hea teha endale nimekiri. Vaata esmalt üle, mis sul kodus juba olemas on, et sa ei ostaks miskit liigset. Toidu valmistamine kodus olemasolevatest toiduainetest aitab vähendada toiduraiskamist ja on rahakotisõbralik.

Osta toitu suuremates pakendites. Nii kulub sinu toidule vähem pakendeid ja läbi selle on väiksem ka sinu toidu jalajälg.

Planeeri oma toidukorrad ette. Võimalusel valmista portsjonid ette terveks nädalaks ette või sügavkülmuta edaspidiseks. Sellisel viisil saad olemasolevad toiduained viimseni ära kasutada ning säilitada neid kauem.

Veel nõuandeid

Taaskasuta või sorteeri pakendeid. Selle asemel, et pakendeid prügimäele saata, kasuta neid toidu hoiustamiseks.

Kasuta toiduaineid targalt, et neid jätkuks rohkemaks. Visates ära köögiviljade koori või varsi, raiskame tihtipeale söödavat toitu. Brokkoli varsi saab kasutada supis, kuivanud saiast võib teha grutoone ning köögiviljade ja puuviljade järele jäänud osadest saab pressida mahla.

Proovi ise toitu kasvatada. Maitsetaimi saab lihtsasti kodus aknalaual kasvatada. Kui elad aiaga majas, proovi ise köögivilju kasvatada.

Kokka energiasäästlikult. Pane potile kaas peale, et kiirendada toidu valmimist ning jälgi, et kasutad pliidi jaoks õige suurusega anumaid. Võimalusel hangi endale energiasäästlikud köögiseadmed.

Loomus ja selle veganprogramm Taimsed Valikud algatasid Aktiivsete Kodanike Fondi toel haridusliku projekti “Kahvliga kliimamuutuste vastu”, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust toitumise mõjust planeedile. Projekti kohta saab lähemalt lugeda siin: taimsedvalikud.ee/kahvliga.