Uudised

Šveits astus suure sammu karusloomatööstuse vastu 

Šveitsi Föderaalnõukogu võttis eelmine kuu vastu õigusakti, millega keelustatakse julmadel meetoditel saadud karusnaha ja sellest tehtud toodete import. Keeld jõustub 1. juulil 2025 koos kaheaastase üleminekuperioodiga. Šveits on esimene Euroopa riik, kus selline piirang kehtestatakse. Samas tuleb rõhutada, et keeld jätab siiski võimalus importida karusnahka, mis on võetud vabas looduses elavalt loomalt ja mille saamiseks …

Loe edasi

Viktoriin – pane end proovile! 

Eelmisel reedel tegi Loomus taaskord ühe toreda viktoriini, seekord Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi kogukonnalaadal. Nüüd jagame seda ka siin, et kõik saaksid end proovile panna.

Loe edasi

Loomus kutsub üles angerja kaitseks välja astuma 

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub kõiki üle maailma andma oma allkirja selleks, et Euroopa angerjale antaks võimalus ellu jääda. Allkirja saab anda Change.org lehel: Save the European Eel – Before It’s Too Late!

Loe edasi

Blogi

Loomade Hääl “Pühade eel ausalt munatööstusest” 

Saade oli IDA raadio eetris 15. aprillil. Saates oli Farištamo Elleri külaliseks Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. Saatest tegi lühikokkuvõtte Loomuse vabatahtlik Ksenia Romanova. Munadepühade eel arutati taskuhäälingus tähtsat ja tihti tähelepanuta jäävatteemat — munade rolli traditsioonides ja nende seotust loomakasvatusega.Üheks peamiseks sõnumiks oli meeldetuletus, et munadepühi saab tähistada kailma munadeta, leides alternatiivseid viise, näiteks …

Loe edasi

Munavabade munadepühade viktoriin: kiividest ja munatööstusest 

Olnud pühapäeval oli taas munadepühad ja nagu kombeks Loomuses Munavabad munadepühad! Selle raames korraldasime ka viktoriini, mille küsimused ja vastused nüüd üle vaatame. Aga enne seda tuletame meelde, et munadepühad on küll läbi, aga munavabad võiksid olla kõik päevad.

Loe edasi

Hundiga oleks mõistlik õppida koos elama selle asemel, et ta maha tappa 

Lõpetuseks – Eesti jaoks ei muutuks midagi kui Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi hundi kaitsestaatust alandatakse. Eesti rikub praegugi direktiivi lubades nö suvalist hundijahti. Erisus, mis Eestile on antud, ei tähenda, et poolt asurkonda võiks igal aastal süüdimatult ära tappa. Direktiiv lubab vaid põhjendatult asurkonda piirata kahjustuste vähendamise eesmärgil. See, et Euroopa Liit on hunti liigina võtnud väärtustada, on viinud selleni, et hunt tõesti on suurtele aladele Euroopas tagasi hakanud tulema. Sellega kaasnevad loomulikult inimese ja hundi vaheliste konfliktide sagenemised. Aga selle asemel, et taas kord minna sama õnnetut rada võiks seekord teha teisiti ja õppida koos hundiga elama. Ühe liigi säilimise otsustus ei saa, ega tohiks olla ühe kõrge riigiametniku otsus.

Loe edasi