Vastavalt värskele tarbijauuringule eelistavad mitteloomse päritoluga tooteid enim itaallased ja prantslased (81,1%), edasi sakslased (80%), hollandlased (79.1%), poolakad (78%) ja britid (72,5%). 

Itaalia Karusnahavastase Liidu liikmeorganisatsiooni LAV tellitud ISPO arvamusuuring mõõtis osalejate kalduvust osta loomavabu rõivaid – rõivaid, mis ei sisalda karusnahka, sulgi, villa, siidi ega nahka – kuues Euroopa riigis ning tulemused näitavad märkimisväärset eetilist tundlikkust itaallaste ja prantslaste hulgas: 81,1% mõlemaist eelistab osta mitteloomse päritoluga riideesemeid. Neile järgnevad sakslased (80%), hollandlased (79,1%), poolakad (78%) ja britid (72,5%).

“Uuring näitab selgelt, et eetiline mood ei ole pelk nišš, vaid esindab arvestatava hulga tarbijate nõudlust ning kehastab tohutut kasvupotentsiaali. Moeettevõtetel on suurepärane võimalus suunduda oma äritegevuses eetiliste lahenduste poole, mida toetavad ülemaailmselt miljonid tarbijad, kes soovivad osta mitteloomseid tooteid,” kinnitab Simone Pavesi, organisatsiooni Ethical Fashion juht.

LAVi veebilehel Animal Free Fashion (Loomavaba Mood, http://www.animalfree.info/), esitletakse eetilise hindamise süsteemi, mis toetab vastutustundlikku ja kestvat loomavaba moodi. Nii inglise-, hiina-, vene- kui ka itaaliakeelsena kättesaadav lehekülg on suurepärane võimalus eetilise tootmisega tegelevatele ettevõtetele.

Esimene loomavaba moeettevõtlust julgustav eetiline hindamissüsteem on jaotatud neljaks tasemeks: asendus karusnahale (hindamistasand V); sulgedele (VV); siidile ja nahale (VVV); villale (VVV+). Mida enam ettevõte pühendub mitteloomsete materjalide kasutamisele, seda kõrgemale ta asetub. Kõik tasemed on positiivsed, kuna hinnatavad ettevõtted on jõudnud oma tegevuses vähemalt karusnahast loobumiseni.

ISPO uuris 3600 tarbija:
–teadlikkust loomset päritolu materjalide alternatiividest;
–kalduvust neid osta, kui nende teadlikkust on tõstetud;
–tegelikku suhtumist ostlemiskogemusse.

Kombineerides inimeste kalduvust osta loomavabu tooteid ja nende tegelikku suhtumist ostlemisse, oli võimalik koguseliselt väljendada loomavabade toodete tasuvat tarbimiskäitumist.

Teadlikkus
Kõrvuti Suurbritannia ja Poolaga on Itaalias kõrgeim protsent (20-21%) tarbijaid, kes on täielikult teadlikud, et loomset päritolu materjalidele on olemas mitteloomsed alternatiivid. Itaallased on teadlikud karusnaha (80% küsitletutest), naha (76%) ja sulgede (55%) taimsetest või kunstlikest alternatiividest. Sama, veidi madalamates protsentides väljenduv vastus saadi teiste riikide elanikelt.

Kalduvus osta loomavabu tooteid
Suundumus ostelda “loomavabalt” on väga kõrge (kuues riigis keskmiselt 78,6%), kui tarbija on saanud teada põhilistest negatiivsetest aspektidest, mis loomakasvatusega kaasnevad – loomade heaoluga seotud asjaolud, keskkonnamõjud jms. Kõigis riikides peeti olulisimaks karusnahksete detailide asendamist alternatiivsete materjalidega; seejärel siidi, mida kasutatakse lipsude, särkide ja aluspesu valmistamiseks.

Kuut tüüpi toodete puhul (karusnahaääristega jakid või mantlid; siidist särgid, lipsud ja aluspesu; sulgedest suusajoped; nahast kotid, vööd ja rahakotid; villased mantlid, kampsunid ja talveriided; nahkjalanõud) kinnitas uuring, et küsitletud olid valmis ostma alternatiivsetest materjalidest valmistatud esemeid järgnevalt: Itaalias valisid 85% küsitletutest kunstkarusnahaga ääristatud kraed, 83% sulevabad suusajoped ja kunstsiidist rõivad, 80% keeldus nahast aksessuaaridest ning 78% villastest talveriietest ning nahkjalatsitest.

Kui võtta arvesse ainult need, kes väljendasid kindlat eelistust taimsete ja sünteetiliste materjalide kasuks väites, et nad eelistavad “kindlasti” loomavabu tooteid, saame karusnaha, siidi, sulgede ja villa puhul nii Itaalias, Hollandis, Prantsusmaal kui ka Saksamaal 40-50% küsitletutest. See protsent väheneb naha puhul. Suurbritannias ja Poolas on protsent madalam, tõustes kõigi materjalide puhul vaevu üle 38%.
Itaalia ja Prantsusmaa näitavad tähelepanuväärset tendentsi ostelda “loomavabalt”. Seda kinnitab 35% rahvastikust. Poola on nimekirja lõpus.

Tegelik suhtumine ostlemiskogemusse
Mõistmaks 3600 osaleja tegelikku suhtumist ostlemiskogemusse, küsiti neilt ilma eelneva omapoolse suunamiseta, mil määral nad kinnitavad järgnevat:

– mugavus (arvamus ehtsast -ja kunstnahast rõivaste ja jalatsite eelistamise kohta mugavuse alusel)
– turundus (“Kui kirjas on “ehtsad suled”, mõtlen, et see on kõigest turundus ja ei tähenda, et toode on kvaliteetne”)
– toote saadavus (“Kui mõnda asja on mitteloomsena raske leida, ostan kindlasti loomset päritolu variandi”)
– maitse (“Kui mulle mõni rõivaese väga meeldib, pole selle valmistamise juures kasutatud loomne – materjal mulle ostmisel takistuseks”)
– trend (“Kunstkarusnaha eelistamine on trendikas ja lahe”)
– tervis (“Karusnahk, millega ehitakse jakke ja mantleid, sisaldab tervisele ohtlikes kogustes mürgiseid kemikaale”)
– eetika (“Selle asemel, et osta loomse päritoluga tooteid, valin teise brändi või poe”).

Kõigis kuues riigis uskusid küsitluses osalejad, et taimedest ja sünteetilistest materjalidest jalanõud (68% itaallastest ja keskmiselt 56,5% küsitletutest kõigis riikides) ja eriti riideesemed (76% itaallastest ja keskmiselt 65,8% küsitletutest kõigis riikides) on mugavad.

Vähemalt 40% itaallastest (48% Poolas, 40% Suurbritannias, 35% Hollandis, 27% Saksamaal, 23% Prantsusmal) usuvad, et reklaam “ehtsad suled” on turundusstrateegia ja ei usu, et sulgedest valmistatud toode sünteetilisest tingimata parem on.

Itaalias ja teisteski riikides ei soostuks küsitletud ostma loomset päritolu toodet ka juhul kui mitteloomset materjalist valmistatud toode oleks raskesti kättesaadav. Vaid 7% Hollandi tarbijatest, 8% Saksamaal ja Prantsusmaal, 9% Itaalias, 11% Suurbritannias ja 13% Poolas annaks järgi, kui loomavabu tooteid poleks saada.

Enamik tarbijatest (eriti Itaalias 62%, Hollandis 56%, Saksamaal 52%) ei annaks järgi “isiklikule maitseelistusele” ega ostaks loomset päritolu esemeid, isegi kui need esemed neile meeldivad.

Üldiselt on taimedest või sünteetikast toodetud materjalid küsitletute meelest trendikad ja lahedad.

Tervisele ohtlike mürkide kasutamine karusnaha säilitamisel ja nende mürkide võimalik imendumine karusnahka heidutab inimesi ostmast karusnahksete detailidega tooteid. Sellisel arvamusel on 51% Itaalias küsitletutest. Itaalia tarbijate suurem teadlikkus võrreldes teiste riikide tarbijatega on seotud 2013. ja 2014. a läbi viidud LAV-i uuringute Toxic Fur (Mürgine Karusnahk) tulemustega. (Tutvu ka värske Saksamaa uurimusega).

Eetika on ostmisel keskse tähtsusega. Itaalias (59%), Saksamaal (54%) ja Prantsusmaal (53%) ajendaks loomavabade toodete puudumine inimesi brände või poode vahetama. Üldiselt on loomavaba suhtumine enim levinud Itaalias (30%), millele järgneb Saksamaa (25%), Prantsusmaa (21%), Holland (20%), Suurbritannia (18%) ja viimaks Poola (15%). Ostlemisel on naised tihtipeale rohkem “loomavabad” kui mehed.

Tasuv tarbimiskäitumine
Kui paigutada konteksti kalduvus osta mitteloomseid tooteid ja “loomavaba” suhtumine (kaks tingimust, mis viitavad kõige selgemalt tasuvale tarbimiskäitumisele), saab tulemuseks alternatiivsete materjalide ostmises veendunud tarbijate hulga: 17% Itaalias, 14% Saksamaal, 13% Prantsusmaal, 10% Suurbritannias ja Hollandis, 7% Poolas (keskmiselt 12% kuues riigis).

Tõlge (Lea Soorsk): http://www.furfreealliance.com/international-survey-the-future-is-animal-free/