Alates 2013. aastast on Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) väljaandes „Söödavad putukad: toidu- ja sööda turvalisuse tulevikuperspektiiv“ (van Huis, 2013) rõhutatud putukate potentsiaali jätkusuutliku valguallikana kasvava elanikkonna jaoks. Huvi putuka põllumajanduse vastu kasvab kogu maailmas.

Tõsiasjale, et loom võib meie meelt lahutada, vastu vaielda ei saa. Seda on vast kogenud iga inimene, kes lemmikloomaga kodu jagab või pargipingil istudes lindude askeldamist on jälginud. Aga…

WWF hoiatab, et “hetkel on rahvuslikud loodusliku mitmekesisuse strateegiad ja tegevuskavad ebapiisavad ja neil puudub nii rahaline kui institutsionaalne toetus”.

Ilvesejaht on Eestis alates 2014. aastast keelatud ja nii peab see ka jääma. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikest põlistest elupaikadest terves Euroopas. Kui Eestis on asurkond taastumas, tuleb seda haruldast looma hoida ja kaitsta, mitte koheselt uuesti küttima asuda.

Eurogroup for Animals (EfA) on üle-euroopaline loomakaitseorganisatsioonide võrgustik. EfA visiooniks on Euroopa, kus väärtustatakse ja austatakse loomi kui tundelisi elusolendeid. Loomus on võrgustiku liige olnud juba seitse aastat.

Võrtsjärve kui “põneva kalanduspiirkonna tutvustamine” väljasureva liigi söömise festivali kaudu on kurb. Aga pole mõistlik süüdistada kohalikke kalureid, angerjatega kauplejaid ja sööjaid. Tegelikult on vaja vaadata otsa seadusandjatele, samuti kliimaministeeriumile ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumile. Miks ei võeta mitte midagi ette selleks, et muuta õigusakte angerjate reaalsele olukorrale vastavaks? Riigikogu keskkonnakomisjonis on angerjateema viimase aasta jooksul mitu korda päevakorral olnud. Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro on lausa öelnud, et Eesti saab olla poliitiline eeskuju teistele riikidele, et kujuneks välja ühtne rahvusvaheline praktika.

Võrgustik Eurogroup for Animals, kuhu kuulub ka Loomus, kirjutab sellest, kuidas Prantsusmaal avaldavad väga paljud inimesed meelst üliintensiivsetekalafarmide vastu. Originaal on leitav siin. Tegime Loomuse jälgijatele teemast kokkuvõtte.

“Taimsed piimad on paljudele meist juba tuttavad, näiteks kaerapiima eelistavad kohvi peal ka inimesed, kes igapäevaselt täistaimselt ei toitu,” kommenteeris Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing. “Samas ei räägita piisavalt sellest, mis on piimatööstuse taga ning mis on piimatootmise tagajärg. Nendele küsimustele annab vastused ülemaailmse taimse piima päeva viktoriin.”

Perioodil 1. august kuni 30. november 2024 viib Loomus läbi arenguhüpet ettevalmistava projekti “Loomuse huvikaitsetöö tegevuskava aastateks 2025-2030” Kodanikuühiskonna Sihtkapitali abil. Toetuse summa on 4000 eurot.

Loomuse juhatuse liige ja Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing leidis, et tehtud on väga tänuväärne uuring. “Liha- ja piimatööstus on selgelt julm loomadele, ent kogu tööstuse mõju keskkonnale tihtipeale ei tajuta. Tarbijatel on vaja teada, kuidas neid teadlikult mõjutatakse, miks seda tehakse ja kes selle taga on,” lisas Tensing.

Homme, 26. juulil algavatel olümpiamängudel on kavas pakkuda preemiumpaketti omavatele külalistele foie gras’d – toodet, mis on seotud lugematute partide ja hanede kannatustega Euroopas.

Väärtustan üle kõige õiglust ega talu seda, kui loomi koheldakse objektidena ja inimeste omandina. Ma ei taha, et loomad oleksid koheldud kui asjad või toit.

Eile, 17. juulil esitas loomade eestkoste organisatsioon Loomus tagasiside Loomakaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele asetades rõhu nii Loomakaitseseaduse eesmärgile kui ka ametnike järelevalvevõimekuse vähesusele. 

Jaanipäev näib järjest enam kui üks suur lihapüha, kuid loomulikult ei pea see nii olema! Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja Loomuse programm Taimsed valikud kutsuvad taas jaane tähistama looma-, keskkonna- ja tervisesõbralikult tehes jaanidel taimseid valikuid.

Pärast aastatepikkust kampaaniat tunnustatakse Belgia põhiseaduses nüüd ametlikult loomade tundevõimelisust. Põhiseadus on Belgia õigusnormide hierarhias ülimuslik ja sisaldab nüüd viidet loomade kaitse ja heaolu tagamiseks.

“Lõhed on kogu oma elu jooksul stressis, alates nende koorumisest magevees kuni nende tapmiseni,” ütles Poppe. “Näiteks esimesel etapil magevees manipuleeritakse valguse ja temperatuuriga, et nad kasvaksid võimalikult kiiresti,” selgitas ta. “Looduses kestab see etapp kaks kuni kuus aastat. Kasvandustes võtab see aega kuus kuud kuni aasta.”

Seekordse Loomade Hääle teemaks on Euroopa Parlamendi valimised. Saatejuhil Sirli Kivastel oli külas Loomuse programmi- ja projektijuht Anu Tensing.  Saadet…

On aeg lõpetada loomade heaoluga seotud vastutuse üleandmine. Loomade heaolu tuleks selgelt integreerida asjaomase ELi voliniku ametinimetusse. Euroopa Parlamendi komisjonid peaksid töötama ELi loomade heaoluga seoses ühtse tervise lähenemisviisi alusel, pöörates säästvalt tähelepanu kodanike, loomade ja keskkonna tervisele.

Anu Tensing, Loomuse juhatuse liige Kui räägime jahist, siis on kaks peamist teemat: populatsiooni kontroll ja meelelahutuslik jaht. Viimasest jahimehed…

Loomad ei saa valimas käia ega valida neid, kes loomakaitseseadusi teevad, aga inimesed saavad! Loomus analüüsis kandideerivate erakondade platvorme ja kandidaatide seisukohti ning eelnevaid tegusid poliitmaastikul.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub homme, 23. mail Tallinna Keskraamatukokku kuulama paneelvestlust “Loomade nimel Euroopas”.  Loomus korraldab Euroopa Parlamendi valimiste…