Ootame kuulajaid kaasa mõtlema konverentsile “Loomaõigusluse (ümber)hindamine: strateegiad, dilemmad ja suunad”, kus iga ettekanne omamoodi lugu, mis tutvustab veganluse ja loomaõigustega seotud erinevaid vaatenurki.
Konverentsi esimest paneeli, “Konfliktid ja väljakutsed veganluses ja selle ümber”, alustab Kaunase Tehnikaülikooli ajaloo- ja kunstiteooria professor ja Rahvusvahelise Semiootikainstituudi juht Dario Martinelli ettekandega: ““Kas teadsid, et Hitler oli ka taimetoitlane?” ja muud originaalsed argumendid. Vegafoobia ehk maailmaparandajate alandamine“. Ettekandes kombineerib Martinelli veganluse ja vegafoobia kohta tehtud küsitluste tulemusi kvalitatiivsete andmetega. Järgmisena esineb Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik ettekandega: “Silmitsi institutsionaalse spetsiesismiga: veganvanemate kogemused loomapõhise toitlustusega Eesti alushariduses”. Paneeli lõpetab ajakirjanik ja Praha Anglo-Ameerika Ülikooli ajakirjanduse, meedia- ja visuaalkunsti õppejõud Christopher Sebastian teemal: “Valeinfo, sisekonfliktid ja eliidipoolne kaaperdamine sotsiaalsetes liikumistes.”
Konverentsi teine paneel “Globaalse kogukonna lahtimõtestamine” keskendub üleilmsetele ja kohalikele mõjudele veganite kokkutoomisel. Näite vegan-aktivismist Jaapanis toob Melbourne’i Ülikooli doktorant Ruby Ramsden ettekandes “Vegan valikud motenashi‘na: kohaliku ja rahvusvahelise surve vahekord veganluse edendamisel Jaapanis”. Jaapanis kasutatakse veganlusest rääkides tihti sõna okureteiru – “hilineb”. Tõepoolest, selles riigis ei ole veganlus nii kättesaadav kui Suurbritannias, Saksamaal või Austraalias. Loomseid saadusi on raskem vältida ja veganlusega seonduvad filosoofiad ja praktikad jäävad eriti väljaspool Tokyot võõraks. See aga ei tähenda, et Jaapanis poleks veganliikumist. Antropoloog, Tallinna Ülikooli vilistlane Lucya Passiatore tutvustab oma ettekandes „Dieet või eluviis: Kõrbes oleva veganküla kultuurilised põhimõtted“ Iisraelis Negevi kõrbes eksisteerivat vegan-kogukonda. Aafrika iisraellased on umbes 3500-pealine rahvusvaheline kogukond, kes elavad Iisraelis, Aafrikas ja USA-s. Nende keskset asukohta Negevi kõrbes nimetatakse Rahukülaks ja seal elab umbes 350 inimest. Alates küla asutamisest 1967. aastal on Chicagost tagakiusamise eest põgenenud kogukond olnud 100% vegan. End spirituaalseks, mitte usklikuks pidaval kogukonnal tuleb usuküsimuse tõttu pidevalt rinda pista Iisraeli valitsusega, mis teeb küla ja selle elanike legaalse s(t)aatuse keerukaks.
Kolmandas paneelis “Kedagi ei jäeta maha!” mõtiskleb Loomade Vabastusrinde (Animal Liberation Front) üks asutajaliikmetest Ronnie Lee teemal: “Vähesed: kuidas olla efektiivne vaid väikese arvu aktivistidega?” Lee jagab mõtteid selle kohta, miks on aktivismist huvitatute arv ülemaailmselt vähenenud ja kuidas teha tõhusaid kampaaniaid ka väheste aktivistidega. Viimaks arutleb VINE varjupaiga kaasasutaja pattrice jones loomaõigusluse tuleviku üle, küsides: “Tulevikuinimesed: kuidas saada aktivistideks, keda teised loomad vajavad, et me oleks?” Kahju, mida inimesed loomadele teevad, on sündinud samades sotsiaalsetes ja keskkonnatingimustes, mis kujundavad ka üldiselt meie mõtteid, emotsioone ja käitumist — kaasaarvatud loomaõiguslaste omi. jones jagab üle 20 aasta loomade varjupaigas ja loomaõiguslasena töötamise jooksul tehtud tähelepanekuid ja nõuandeid, mis aitavad parandada nii meie suhteid üksteise kui inimeseülese maailmaga.
Konverentsil vaatame ka kollektiivi just wondering… animeeritud esseesid ning arutleme nende üle koos kirjaniku, uurija ja aktivisti Maria Martelliga, kes on animatsioonide üks autoritest.
Konverentsipäeva lõpetab kell 16.15 kohvikus Nihe (Telliskivi 60a-2) algav ja kõigile avatud eestikeelne aruteluring “Eestkosteorganisatsioonide koostööst Eestis: võimalused ja takistused”. Arutelul osalevad erinevate sotsiaalse õigluse eest seisvate organisatsioonide esindajad ja valdkonna eksperdid: Aili Kala Eesti LGBT Ühingust, Aet Kuusik Feministeeriumist, Tallinna Ülikooli nooremteadur Sara Arumetsa ja Katrin Jõgisaar Bioneerist ning Arusaamise Agentuurist. Arutelu modereerib Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. Arutelul uuritakse millised võiksid olla Eestis erinevates valdkondades tegutsevate eestkosteorganisatsioonide ühised eesmärgid; kas ja kuidas saaksid teha koostööd inimeste ja loomade õiguste eest seisjad; kus peidab end realiseerimata potentsiaal ja mis on koostööd pärssivad peamised takistused?
Meeldetuletuste ja ligipääsu saamiseks registreeri end konverentsile siin.