Ilveste kaitsmine Eesti moodi – laseme osad maha?!

Keskkonnaagentuur (KAUR) andis reedel, 4. oktoobril toimunud suurkiskjate koostöökogul teada, et soovitab avada ilvesejahi, mis on keskkonnaühenduste silmis arusaamatu ja põhjendamatu plaan. 

Ilvesejaht on Eestis alates 2014. aastast keelatud ja nii peab see ka jääma. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikest põlistest elupaikadest terves Euroopas. Kui Eestis on asurkond taastumas, tuleb seda haruldast looma hoida ja kaitsta, mitte koheselt uuesti küttima asuda.

Keskkonnaühendused rõhutavad, et ilves ei ole inimesele ohtlik. Ka ilveste põhjustatud kahju inimeste varale on minimaalne. Mure ilveste arvukuse pärast on samuti üleliigne, sest ilvese arvukus on vastavalt keskkonnatingimustele suurepäraselt isereguleeruv.

Keskkonnaühendused selgitavad, et puuduvad teaduslikud argumendid ilveste küttimise lubamiseks. Soovitust avada ilvesejaht põhjendatakse vajadusega kaitsta neid endid saakloomade – eriti metskitsede – vähesest arvukusest tuleneva toidunappuse eest. Saakloomade arvukuse järsu languse üheks põhjuseks on üleküttimine ja sellega kaasnev salaküttimine, järelikult tuleb hoopis jälgida, et ilvese saakloomi liiga palju maha ei lastaks.

Lisaks ilvesele mõjutavad metskitsede arvukust veel mitmed inimese poolt kontrollimatud tegurid nagu lumikatte paksus ja kestus, taudid, huntide arvukus jne. Seepärast on kitsede arvukuse reguleerimiseks ilvesejahi avamine väga lihtsustatud põhjendus ja võib hoopis kaasa tuua suuri riske Eesti ilvese populatsioonile. Seetõttu tuleks rakendada ettevaatusprintsiipi.

On arusaamatu avada ilvesejaht väitega, et nõnda kaitstakse ilveseid endid. Kütime loomi selleks, et nad oleksid elus? Pigem ootame, et metskitsede küttimine täielikult peatatakse, nagu on soovitatud ka Keskkonnaagentuuri ulukiasurkondade seirearuandes

Ilvese populatsiooni ei ole vaja jahiga sekkuda! Erinevad muutused keskkonnas ongi just need, mis ilveste arvukust reguleerivad. Loodusliku valiku käigus jäävad ellu ja saavad oma geene edasi anda kõige tugevamad isendid, samas kui jahti pidades kütitakse trofeesid silmas pidades tihti just kõige võimekamaid loomi.

Eesti on praegu maailmas üks paremaid kohti, kus loodusturistidel on võimalus ilveseid näha ja see on motivatsiooniks paljudele loodusturistidele. Loodusreisid toimuvad peamiselt talvel, kevadel ja sügisel, pikendades nii meie lühikest suvist turismihooaega ja elavdades maapiirkondade majandust. 

Eelistagem jätkuvalt võimalust teenida sissetulekut meie elusat loodust näidates.

Suurkiskjad nagu ilves on metsiku looduse sümbolid ja neil on väga oluline roll metsa ökosüsteemis. Ilvesed on Eesti ala põlised asukad, olles elanud siin viimase 8000 aasta jooksul. 20. sajandi alguseks oli ilveste arvukus inimsekkumise tõttu drastiliselt vähenenud.

Negatiivne kogemus on võtta ka lähiminevikust. Enam kui 10 aasta eest algas ilvese arvukuse kiire langus, mis viis populatsiooni madalseisu pikkadeks aastateks. Ühe põhjusena on välja toodud üleküttimist ja sellega kaasnevat ametlike lubade varjus toimunud salaküttimist. Ärme korda juba tehtud vigu.

Eesti Loodusturismi Ühing, Eesti Suurkiskjad MTÜ, Eesti Metsloomaühing, Fridays for Future Eesti, Hanija Looduskeskus MTÜ, Hoiame Loodust MTÜ, Loomus MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Tallinna Looduskoostöö Koda