Loomaõiguste liikumise ja MTÜ Loomus üks asutajaid Kadri Taperson leiab, et ehkki sõna „radikaalsus“ esitletakse sageli negatiivse alatooniga, peabki mõtlev inimene radikaalne olema, sest ehkki ühiskondlikud muutused võtavad kaua aega, ei õigusta see tundlike olendite armutut ekspluateerimist – elada tahavad ka putukad.

Eesti keeles on sõnal „radikaalne“ pigem negatiivne hinnang. Aga loomaõiguslus kui idee on radikaalne küll, sest temas on ootus massidele. Ja see võib olla üsna häiriv, et on mingi seltskond inimesi, kes ootab, et tekiks kriitiline mass, kes mõtleks samamoodi nagu nemad.

Loomadel ei ole endal tõenäoliselt mõistet loomaõigusluse kohta. Kui ma vaatan, mis toimub kriitilistes loomauuringutes, siis seal on väga oluline arenev valdkond loomadega seotud juriidika.

Miks me ei saa teha ühiskonnas laiemalt neid käitumuslikke muutusi, milles me oleme kindlad, et saame need tehtud? Näiteks veganlus.

Meil on tõenäoliselt tulemas toidukriis ja kasvamas kõik mastaapsed ökoloogilised planetaarsed probleemid, seega ma saan aru, et inimesed otsivad lahendusi – näiteks putukafarmide näol. Aga ma ei ole aru saanud, et kui ikkagi on ära tõestatud, et on võimalik jääda ellu ja elada kvaliteetselt ja pikka elu süües ainult taimi, siis miks me hakkasime äkki putukaid farmidesse panema? Esiteks on nad elus ja tahavad elada. Teiseks on see kõik kuidagi vastik ka ja ei isuta.

Kuulake teadlasi, kuulake aktiviste, keda on ka igasuguseid ja kõik ei ole ühe vitsaga löödud. Tsiteerin iseennast: „Naiivsus päästab maailma!“

Artikli avaldas Delfi Lemmikloomaportaal ning põhineb Kadri Tapersoni tänavuse Arvamusfestivali „Õigus või õiglus?“ alal peetud ettekandel „Kas loomaõiguslus on tegelikult radikaalne?“