Euroopa Komisjon (EK) avaldas kalanduse ja vesiviljeluse visiooni aastani 2040, mis sisaldab lubadust arendada edasi Euroopa Liidus kasvatatavate veeloomade heaolu käsitletavat raamistikku, ent jätab visioonist välja konkreetsed tähtajad ja selgesõnalise kohustuse kehtestada siduvad heaolunõuded.

Euroopa Liidus (EL) kasvatatakse igal aastal miljardeid veeloomi, samas on nende heaolu jäänud seni loomakaitsealases õigusloomes tagaplaanile. EK visioon tunnistab nüüd, et jätkusuutlik vesiviljelus eeldab lisaks keskkonnanõuetele ka kõrgeid loomade heaolu standardeid. 

Samas ei sisalda visioon konkreetset ajakava veeloomade heaolu raamistiku väljatöötamiseks ega kohustust kehtestada siduvaid õigusakte. Visiooni laiem suund on suunatud hoopis ELi vesiviljelussektori laiendamisele. EK kavandab 2027. aasta lõpuks eraldi õigusakti ettepanekut vesiviljeluse reguleerimise ja haldamise lihtsustamiseks, kuid samal ajal on plaanis käivitada ka uus kampaania Euroopa veeloomade tarbimise edendamiseks! 

„Kalad jäävad loomakaitsest sujuvalt aina välja, samas on korduvalt tõestatud, et tegemist on tundevõimeliste loomadega. Eesmärk ei tohi olla vesiviljelustööstuse laiendamine ja veelgi rohkematele loomadele kannatuste põhjustamine, vaid loomade ekspluateerimise lõpetamine. Kõige parem, mida igaüks meist kalade heaks teha saab, on neid mitte süüa,“ rõhutas Loomuse juhatuse liige Anu Tensing.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) plaanib 2029. aasta keskpaigaks esitada ajakohastatud seisukohad Atlandi lõhe (Salmo salar), vikerforelli (Oncorhynchus mykiss), hariliku karpkala (Cyprinus carpio), euroopa meribassi (Dicentrarchus labrax) ja kuldpeade (Elopichthys bambusa) heaolu kohta. Siiski käsitleb EFSA kalasid ainult nende peamise kasvatusetapi jooksul, jättes tähelepanuta kõik teised olulised eluetapid, nagu paljunemine, varajane eluetapp, transport ja tapmine. Seisukohad ei hõlma paraku ka kasvatatavate vees elavate selgrootute, nagu krevettide ja homaaride, heaolu.

Kuna visioonis on sätestatud, kuidas vesiviljelus peaks järgnevate aastakümnete jooksul arenema, peaks selle järelmeetmetena kehtestama siduvad, teaduspõhised ja liigispetsiifilised heaolu standardid. Need peaksid kehtestama selged nõuded tingimustele, milles loomad viibivad kogu oma elu jooksul, sealhulgas kalakasvanduses, transpordi ajal ja tapmisel.