Loomuse vabatahtlikud: Eleonore Susi

Kuidas sattusid Loomusesse?

Olen Loomuse tegemisi jälginud juba päris mitu aastat ja mõtlesin ka vabatahtlikuks hakata, kuid millegipärast ei jõudnud kuidagi selleni. Liitusin Loomusega 2020. aasta septembris, seega olen nüüd juba rohkem kui pool aastat vabatahtlik olnud. Nagu ikka heade asjadega, siis annad näpu, aga võetakse terve käsi. Üsna kiirelt sattusin kaasa lööma mitmesse töörühma ja raske oli ära öelda, kuna kõik projektid olid nii põnevad. 

Miks oled Loomuse vabatahtlik?

Loomus on väga mitmekülgne ja põnev organisatsioon. Loomuse põhimõtted ühtivad väga minu mõttemaailmaga ning olen leidnud väga palju uusi tutvusi. Loomuse üks suur pluss vast ongi see, et kokku satuvad väga erineva taustaga, kuid väga sarnaste põhimõtete/huvidega inimesed. Tunnen, et saan läbi Loomuse arendada enda teadmisi ja oskusi ning samas harida ka teisi kaasmõtlejaid. 

Millega praegu Loomuses tegeled?

Praegu tegelen ma Loomuses kahel rindel. Põhiliselt askeldan LILU töörühmas, mis tegeleb loomasõbraliku kosmeetika teemaga. Kirjutan artikleid, mis aitavad inimestel paremini orienteeruda kosmeetikamaailmas ning teha teadlikum valik. Väga mahukas osa sellest tööst on keeruliste keemiliste ühendite lahtiseletamine lihtsalt ja arusaadavalt. Täna oleme paraku olukorras, kus enamik inimesi tegelikult ei tea, mida nad tarbivad, sest väga spetsiifilised ühendid kosmeetikas, mida on juba raske kokku veerida, ei ütle tavainimesele midagi. Mina olengi võtnud endale eesmärgiks luua rohkem selgust selles keerulises keemiamaailmas. 

Teiseks toimetan ma ka Taimsete Valikute töörühmas. Aitan välja töötada uut laiendust, mis koondab Eesti ettevõtteid, mis pakuvad taimset catering’i. Kui jaksu üle jääb, siis kirjutan ka retsepte Vegan ajakirja ja blogisse. 

Millega tegeled väljaspool Loomust? 

Töötan kokana, kuid hariduselt olen tegelikult bioloog. Tahan tulevikus karjääri teha veterinaarteaduse ridades, kuid hetkel puhkan koolist. Lähiaastatel plaanin jätkata õpinguid, kuid hetkel naudin elu ja omandan igasugu põnevaid oskusi. Olen aastaid juba tegutsenud Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringis ning viimase aasta ka juhatuse ridades. Ring pakub tudengitele põnevat meelelahutust alates mälumängudest lõpetades rahvusvaheliste matkadega, kuid samas tegeleb ka loodushariduslike ja keskkonnakaitse teemadega. Hobi korras arendan enda kondiitrioskusi ning õpin tasapisi ka puutööd ja mööbli restaureerimist.

Kas Sul on omal kodus loomi? 

Minul on kodus 2 noort tšintšiljapoissi Villem ja Paulus, kes on pärit karusloomafarmist. Loomakesi ootas kindel hukkamine, kuid sain neile anda uue võimaluse elu nautida. 

Mida on vabatahtlik töö Loomuses Sulle õpetanud? 

Olen saanud tuttavaks väga paljude uute inimestega, kellega võiks jääda kauemaksi vestlema. Loomuses on väga erineva taustaga inimesed, keda motiveerivad väga erinevad tegurid, kuid lõppeesmärk on meil ühine. Põnev on näha, kuidas niivõrd erinevad inimesed nii ühtsena toimivad ja seatud eesmärke saavutavad. 

Mis valmistab Sulle vabatahtlikuks olemisel kõige rohkem rõõmu ja mis on Su jaoks kõige raskem?

Kõige vahvamad on vast hetked, kus tuttavad, kellega pole võibolla aastaid rääkinud, võtavad ühendust, sest nägid mõnda minu postitust või artiklit ja korraga tundsid vajadust selle teema kohta rohkem teada saada. Väga suur osa julmusest, mida loomad kogevad, jääb linnainimesele kaugeks ning võõraks teemaks. See vast ongi üks Loomuse põhieesmärke – tuua need rasked teemad inimesele lähemale. 

Rasked on hetked, kui teen mõne uue artikli või projekti jaoks taustauuringut. Osa minu tööst on kirjutada julmusest loomade vastu, kuid loomaarmastajana on seda kohati väga raske ise taluda. 

Palun jaga meiega üht loomasõbralikku soovitust.

Olen väga palju kuulnud lauset “üks inimene ei saa ju midagi muuta”. Mida paljud aga ei mõista, on see, et neid üksikuid inimesi, kes sedasi mõtlevad, on tegelt sadu ja tuhandeid. Ka üks inimene võib käima lükata lumepalli, mis lõpuks toob meile selle muutuse.