Loomuse veebruarikuu uudiskiri

Tundide viisi hirmu ja kannatust piinarikka surma nimel

Veebruaris saatsid 18 loomakaitseorganisatsiooni, sh MTÜ Loomus, ühise avaliku kirja ettevõttele Stena Line Limited, mis korraldab elusloomade pikamaatransporti loomi, sh võõrutamata vasikaid, järjepidevalt väärkoheldes.

Tegemist on ühe suurima ettevõttega, mis tegeleb elusloomade pikamaatranspordiga. Näiteks paljastas 2023. aastal Iiri “RTÉ Investigates” episoodis “Dairy’s Dirty Secret” (“Piimatööstuse räpane saladus”) juhtumi, kuidas Stena transportis loomi Euroopast Iisraeli. Kaadrid näitavad, et vasikaid peksti ning kõrvu- ja sabapidi veoautodest välja lohistati. Samuti näidati, kuidas surnud vasikad jäeti elusloomade sekka. Tingimused veoautodes on niivõrd kehvad, et vasikatel ei ole isegi ruumi pikali visata, kuna kolmele korrusele on kokku pressitud kuni 300 vasikat. Samas ei pääse kannatustest ka Eestist pärit loomad.

Austria politsei pidas 6. veebruaril kinni veoki, milles oli 265 Eestist Itaaliasse teel olnud vasikat, kelle pidamistingimused olid niivõrd kehvad, et üks loomadest oli teekonnal juba surnud ning mitu neist lebas liikumisvõimetult furgooni põrandal, kirjutas Postimees.

Loomuse seisukoht on, et elusloomade pikamaa transport tuleb lõpetada, sest loomade heaolu pikamaa transpordil ei ole võimalik tagada olenemata sellest, kui rangeid piiranguid sellele peale panna; EL elusloomade transporti käsitlevates andmetes on tõsised lüngad, mis näitab, et järelevalve ja võimalus tagada, et heaolu tingimustest on kinni peetud, on sisuliselt võimatu. Loe pikemalt siit.

Hea uudis Rootsist!

Loomuse juhatuse liige Anu Tensing kirjutas Vegan ajakirja viimases numbris karusnahatööstuse vastasest võitlusest üle maailma.

“Kolm ja pool aastat tagasi, täpsemalt 2021. aasta juunis, võttis Riigikogu vastu eelnõu, mis keelustab Eestis loomade pidamise, aretamise ja paljundamise üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuarist. Kuigi sinna on veel natuke üle aasta aega, on karusnahatööstus juba aastaid vabalanguses. Kui 2015. aasta lõpus oli karusloomi Eesti 44 800, siis tänaseks on see Statistikaameti andmetel nullis juba enne keelu jõustumist.”

“Võitlus karusloomafarmide vastu on kestnud aastakümneid. Tuleb aktiivselt ja sihikindlalt jätkata, kuni iga viimne kui üks karusloomafarm on uksed sulgenud.” Loe pikemalt siit.

VEGANTOIDUALA Eesti Maitsetel Turuhoones

21.-23. veebruaril olid Loomus ja Vegan Kõu Eesti Maitsetel väljas veganalaga!

Meile tulid appi Deary, Karu Talu, Mati Foods ning Kiiks ja Knihv. SUUR AITÄH! Osasid tooteid sai kohapeal maitsta, osad tooted olid aga heategevuslikus loosis auhindadeks! Vaata toimunud üritust siit.

Loomuse juhatuse liige Anu Tensing kirjutas viimasesse Vegan ajakirja kaheksajalgadest!

“Kaheksajalad on siin maakeral elanud kaua. Vanim teadaolev kaheksajala esivanema fossiil kuulub loomale, kes elas umbes 330 miljonit aastat tagasi, veel enne dinosauruseid. Tal oli kümme jäset, tänapäevastel kaheksajalgadel aga kaheksa. Ammu enne seda, kui elu maismaal oli arenenud kaugemale kui väikesed roomajad, olid kaheksajalad juba olemas. /…/ Loe artiklit siit.

10. veebruaril oli IDA Radio otseeetris Loomade Hääle saade aasta 2025 aasta loomadest põdrast, angerjast ja kormoranist!

Saates räägiti loomade erilisusest, aga ka nende liikidega seotud probleemistikest:
Põder – palju räägitakse, et põtru on metsadest järjest vähem – miks?
Angerjas – miks ei ole kriitiliselt ohustatud liik ikka veel kaitse all?
Kormoran – mis annab hoogu selle imepärase liigi vaenamisele ja kuidas saaks seda ikkagi vähemaks?
Inimene elamas koos teiste liikidega – mismoodi seda teha?

Külas aasta loomi tutvustamas on Mati Kose (biooloog, looduskaitsja, loodusfotograaf), Herki Tuus (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna juhataja) ja Bert Rähni (loodusgiid).
Saadet juhtis Faristamo Eller. Kuula saadet siit.

Veebrauri kuu Loomade Hääle keskkonnaeri saade IDA raadios oli teemal “Kas lemmikloomade pidamine või tarbimine?“

Saatekülalised olid Tallinna Keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna lemmikloomade heaoluteenuse juht Carol Laurimaa ja Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu. Saatejuht oli Loomuse kommunikatsioonijuht Faristamo Eller.

  • Arutleti, kas lemmiklooma pidamist saab tarbimiseks nimetada või kuidas sellesse suhtuda? Ilmselt on paljud kuulnud ka disainielementideks koju või kontorisse võetud loomadest.
  • Uuriti, millised keskkonnamõjud on ja võivad olla lemmikloomapidamisel ja mis saab siis kui erinevad lemmikloomad Eestis loodusesse satuvad?
  • Räägiti erinevatest lemmikloomadest, sellest, milliseid lemmikloomi kodus pidada tasub ja milliseid mitte.
  • Puudutati kehtivat seadusandlust ja võimalikke vajalikke muutuseid tulevikus ja palju muud.
     

Projekti „Raadiosaade keskkonnast ja keskkonnasõbralikust tarbimisest ja käitumisest“ toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kuula saadet siit.

RETSEPT vastlapäevaks!

Mõnusatest vastlatoitudest on lihtne omale kokata üks mõnus hernesupp! Jagame Taimsete Valikute kreemise hernesupi retsepti!

Vaja läheb:

2 liitrit vett

3 suurt porgandit (ligikaudu 300 g)

3 sibulat

250 g kollaseid kuivatatud herneid

5 küüslauguküünt

2 supilusikatäit kookosõli

1 supilusikatäis vegan misopastat (nt Umami poest)

(soovi korral ka tilk suitsusiirupit)

Kaunistuseks:

3 supilusikatäit taimset jogurtit

pisut värsket peterselli

Kuidas teha?

  • Kõigepealt pese herned paar korda läbi ja seejärel jäta nad vette likku.
  • Puhasta ja haki sibul, porgand ja küüslauk.
  • Lülita pliit sisse ja aseta pott pliidile. Pane üks supilusikatäis kookosõli poti põhja.
  • Kui õli on kuum lisa sibul. Pruunista sibulat 3 minutit ja seejärel lisa küüslauk. Kuumuta sibulat ja küüslauku veel 2 minutit, aegajalt segades.
  • Lisa seejärel porgand. Vajadusel lisa ka pisut vett, kui näed, et sibul hakkab poti külge. Prae porgandeid 5-7 minutit.
  • Seejärel kurna herned ja lisa need potti. Kalla peale 2 liitrit vett. Keeda tasasel tulel 1,5 tundi.
  • See tundub pikk aeg, kuid saad samal ajal toimetada teiste koduste toimetustega või lugeda raamatut. Aegajalt võid käia segamas ja vaatamas kas herned on juba pehmeks muutunud.
  • Kui herned on pehmed lisa miso ja suitsusiirup. Sega läbi ja lülita pliit välja.
  • Lisa supp köögikombaini. Pulseeri, kuni supp on muutunud kreemijaks.
  • Lisa üks supilusikatäis kookosõli ja sega uuesti läbi.
  • Serveerimiseks võta kauss. Kalla supp kaussi, lisa peale supilusikatäis taimset jogurtit ja värske petersell.

Head isu!

Loomuse vabatahtliku lugu: Kati

Meil on Loomuses väga vahvad vabatahtlikud! Täna jagame vabatahtliku Kati lugu!

Kuidas Kati end vabatahtlikuna hoiab? “Ma ei ole parim näide sellest, kuidas ennast hoida. Tunnen et loomade teemaga tegelemisel ja loomaõiguslasena on läbipõlemine väga kiire tulema. Ja kas ongi üldse üht head ja parimat võimalust end sellest säästa? Jään vastuse kahjuks võlgu.. aga alati on tohutuks abiks, kui sul on ümber inimesed, kes mõistavad ja vajadusel toeks on, kes kuulavad ja kaasa räntivad. Ning päeva lõpuks just need inimesed ei mõista sinu valikuid hukka. Oleme iseendale kõige olulisemad ning täiskasvanud inimestena on meil ka suurepärane võimalus valida enda kõrvale just need inimesed, kes panevad meid hästi tundma. Ja loomuses neid inimesi kindlasti jagub.”

Miks Loomus? “Osalt ka seetõttu, et olulised ei ole ainult lemmikloomi (kass ja koer) puudutavad teemad. Loomuses nähakse indiviidi igas loomas ja muidugi on oluline nende kõigi eest seista. Mulle ei ole eriti meeldinud kunagi väljend, et seisame nende eest kellel häält ei ole. Loomadel on hääl, nad lihtsalt ei räägi inimkeelt. Seega seistakse nende eest, kes meiega sama keelt ei räägi.”

Kes on Kati? “Peamiselt meeldib mulle mõelda, et ma põhiliselt tegelen küülikutega, kuigi eks tööalaselt tegelen täiesti vastupidise alaga nagu raamatupidamine. Asutasin koos elukaaslasega varjupaiga kaks aastat tagasi ning sellest ajast saadik koosnevad minu päevad erinevatest hüppavatest karvakeradest.”

Mis paneb Kati tegutsema? “Ebaõiglust on tohutult palju ning see on kindlasti ka üks motivaator loomaõigusluse teemaga tegelemisel. Kui me ei soovi, et meiega nii käitutakse, siis miks arvame, et teistega võib? Muidugi otseselt loomade (küülikute) päästmisel on suurimaks motivaatoriks see hetk, kui näed, et suutsid kedagi aidata. See ei ole alati suures pildis tohutu muutus, aga nende jaoks ju kogu nende elu.”

Loe Kati lugu siit. Tule Loomuse vabatahtlikuks.

Pane käpp alla!

Tule pane meile käpp alla ja aita meil liikuda loomasõbralikuma ühiskonna poole. Tule püsiannetajaks!

Vormista püsiannetus:

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole! Hakka Loomuse püsiannetajaks siin.

Aitäh, et oled loomade poolt!