Rootsi loomakaitseorganisatsioon Djurens Rätt avaldas värskes aruandes, et Rootsi naaritsakasvandused aitavad kaasa ka teiste liikide ulatuslikele kannatustele ja vähemalt 30 miljoni indiviidi surmale aastas.

Uus aruanne paljastab varem paljuski tähelepanuta jäetud probleemi, kuidas on karusloomafarmid seotud teiste loomafarmidega. Välja on toodud, et Rootsi naaritsakasvandused põhjustavad lisaks sadadele tuhandetele nende karusnaha pärast tapetud naaritsatele otseselt vähemalt 30 miljoni kala hukkumist aastas. Samuti näitab raport, et naaritsakasvatus aitab kaasa kanakasvatuste rahastamisele, mistõttu on kanakasvatajatel majanduslik motivatsioon kaitsta karusloomafarmide olemasolu. Djurens Rätt soovib probleemiga võitlemiseks näha naaritsafarmide keelustamist.

Peamised järeldused aruandes “The troublesome links between mink farms and factory farming”:

• Naaritsakasvanduste sulgemisel oleks positiivne mõju jätkusuutlikkusele ja Rootsi bioloogilisele mitmekesisusele.
• Naaritsakasvanduste ja muude loomafarmide vahel on tihedad majanduslikud sidemed, eriti kanakasvatuses ja kalanduses.
• Rootsis suureneb tapamajajäätmete hulk koos kasvava loomatoodanguga. Praegu seda säästvalt ei kasutata.

Avalik arvamus näitab, et enamus ei toeta Rootsis enam karusnahafarme loomade halbade elutingimuste ja julmade tapmismeetodite tõttu. Seda tõestas ka Euroopa kodanikualgatus “Karusloomavaba Euroopa” ehk “Fur Free Europe”, mis nõuab karusloomafarmide ning tehistingimustes kasvatatud karusloomade naha ja sellest tehtud toodete müügi keelustamist kogu ELis. Rootsis andis oma toetusallkirja karusnahavaba Euroopa eest üle 110 000 kodaniku. Eestis juhtis üleeuroopalist kampaaniat Loomus ning oma toetusallkirja andis üle 6200 Eesti kodaniku.