Kas nii tehaksegi jahiseadust? Riigikogu liikmete esitatud läbitöötamata eelnõu öösihikute lubamiseks oli Riigikogu Keskkonnakomisjonis arutelul

Eile, 17. jaanuaril arutas Riigikogu Keskkonnakomisjon jahiseadusega seotud küsimusi, sh öösihikute kasutuselevõttu. Öösihikute kasutamine on Eestis keelatud, ent üksteist riigikogu liiget esitasid eelnõu selle muutmiseks. Loomus öösihikute kasutuselevõttu ei poolda.

Lisaks Keskkonnakomisjoni liikmetele osalesid jahiseaduse muutmise eelnõu (734SE) arutelul Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Siseministeeriumi, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Loomuse esindajad. Loomusest olid kohal kommunikatsioonijuht Farištamo Eller ja juhatuse liige Anu Tensing.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) esindajad rõhutasid, et on teemat seltsi siseselt uurinud ja arutanud juba terve aasta. Sellest hoolimata oli kogu eelnõu selgituses vaid üks viide ning selleks oli öösihikuid müüv veebipood. Eelnõu selgitusest puudus statistika, analüüs, alternatiivid  ja teaduslikkus. Vähene ettevalmistus eelnõu koostamisel paistis selgelt silma ka kirja- ja sõnastusvigade tõttu. Silma torkas subjektiivne väide seletuskirjas: “Eesti jahimees on eetiline ja sellest saab ka otsuste tegemisel lähtuda.”

Eelnõu kiiruga koostamist õigustati ajakriitilisusega – järsku olla tekkinud vajadus öösihikuid kasutada. See omakorda tekitab küsimuse, mida EJS terve aasta siis uuris. Samas rõhutati, et probleemid, mida öösihikud väidetavalt aitaksid lahendada, ei ole uued ning neid on varem suudetud teisiti lahendada.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles, et eelnõus pole kaardistatud öösihikute kasutuselevõtmise riske. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tõi välja, et öösihikute kasutusele võtmine raskendaks salaküttimise tuvastamist. Arutelul meenutati korduvalt ka nelja aasta tagust kiiret summutite legaliseerimise protsessi jahi pidamisel ja öösihiku lubamist kirjeldati nüüd kui üht järgnevat sammu. EJS rõhutas, et kui varem oli jaht pigem rekreatiivne tegevus, siis tänapäeval on jaht eelkõige ühiskonna ootuste ja tellimuste täitmine.

“Kui räägime ühiskonna ootustest ja tellimustest, tekib küsimus, kes selle tellimuse esitas. Kas oleme tõesti ühiskonnana jõudnud sinnamaale, et tellimegi kollektiivselt teatud probleemide lahenduseks surma? Veelgi enam – nõuame kollektiivselt, et tapetaks veelgi rohkem ja efektiivsemalt?” küsib Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller. “Meie nii ei leia ja usume, et enamus meist soovib ühiskonda, kus on nii inimestel kui loomadel võimalik elada. “Pole looma, pole probleemi” ei tohi olla lahendus.”

Eelnõu esitasid Riigikogu liikmed Heiki Hepner (Isamaa), Tarmo Kruusimäe (Isamaa), Üllar Saaremäe (Isamaa), Kalle Grünthal (EKRE), Uno Kaskpeit (EKRE), Riho Breivel (EKRE), Andrus Seeme (Reformierakond), Andres Metsoja (Isamaa), Kalle Laanet (Reformierakond), Alar Laneman (EKRE) ja Ivari Padar (Sotsiaaldemokraadid). Rõhutame, et üks Riigikogu liikmetest ja eelnõu algataja Riho Breivel, on ka Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige.