Hollandi mingikeeld loob Euroopas pretsedendi

Ajalooline Hollandi kohtuotsus, mis toetab mingikasvatuse keeldu, loob tugeva pretsedendi ja eetilise kaasuse karusloomafarmide vastu. Haagi riikliku apellatsioonikohtu seiskoht oli üheselt mõistetav – avalik huvi kaalub üles karusloomafarmide pidajate majanduslikud huvid.

Kohtuotsuses seisab, et Hollandi mingikasvatajatele kompenseeritakse 11-aastase üleminekuperioodi jooksul ja uue seadusega seonduvate meetmete abil majanduslik kahju piisaval määral. Holland toodab 160 mingifarmis üle riigi aastas kokku 6 miljonit minginahka ja on seega suuruselt neljas minginahkade tootja maailmas.

nerts1Juriidilise pretsedendi kohta seni tehtud kommentaaridest selgub, et (…) mingikasvatajad pidid arvestama asjaoluga, et tuleb aeg, mil nende tegevused keelustatakse. (…) see tegevus ei puudutanud loomade heaolu kui sellist, vaid arusaama, et karusnahkade tootmise eesmärgil ei ole eetiline loomi kasvatada.

Loe täispikkuses kohtuotsust SIIT.

Eetilised argumendid karusnaha tootmiseks loomade kasvatamise vastu viisid paljud Euroopa riigid, sh Suurbritannia (2000), Austria (2004) ja kõige viimasena Belgia piirkonna Walloon (2015), täieliku karusloomafarmide keelustamiseni. Karusloomafarmide keeldude üle arutletakse üha enamates Euroopa liikmesriikides ja see on eriti tugeva vaatluse all Belgia ja Saksamaa poliitilistes päevakordades.

Hollandi karusloomafarmide keelustamise protsess

4. oktoobril 2006 esitas Van Velzeni parlament seaduseelnõu, mille eesmärgiks oli karusloomafarmide keelustamine. Eelnõu põhines eetilistel kaalutlustel, et karusnaha tootmise eesmärgil loomade pidamine ja tapmine ei ole aktsepteeritav. Eelnõu tulemusel keelustati alates 15. jaanuarist 2013 karusloomafarmid. Seaduse juurde kuulub 11-aastane üleminekuperiood, mis kompenseerib mingikasvatajatele keelust põhjustatud majandusliku kahju ja annab neile võimaluse oma investeeringud tagasi teenida. Lisaks sisaldab seadus ka meetmeid lammutamiskulude, reinvesteerimiste või ebasoodsate pensionimaksete tõttu tekkiva majandusliku kahju kompenseerimiseks.

Hollandi Karuslooma Omanike Liidu (Dutch Federation of Fur Holders) poolt esitatud vaidlustuse tulemusel tühistas 2014. aasta mais Hollandi kohus keelu ja teatas, et see seadus rikub mingikasvatajate omandiõigust, mis on sätestatud ECHR 1. artikli esimeses protokollis. Kohtu hinnangul puudus avaliku huvi ja farmerite põhiõiguste kaitsmise vahel ‘õiglane tasakaal’. 11-aastast üleminekuperioodi ei peetud sellise regulatsiooni puhul kompensatsiooniks, kuna väidetavalt oleksid farmerid üleminekuperioodil kannatanud edasisi kahjusid. Lisaks ei arvestanud kohus seadusega kaasas käivaid meetmeid kompensatsioonina, sest väidetavalt puudus nende puhul selgus makstavate summade suuruse ja kompensatsiooni saamise tingimuste osas.

Pärast 2015. aasta novembris Hollandi riigile esitatud apellatsiooni leidis riiklik apellatsioonikohus, et 11-aastase üleminekuperioodiga arvestab uus seadus piisavalt karusloomakasvatajate huvidega. Lisaks leidis kohus, et seadusega koos loodavaid lisameetmeid tuleb vaadelda kompensatsioonina. Kohtunik leidis ka, et ECHR välja toodud 1. artikli esimene protokoll ei kaitse sissetulekute kaotamist, mida mingikasvatajad väidetavalt üleminekuperioodil üle peavad elama ning lisas:

Mingikasvatajad ei saa olla tähelepanuta jätnud tõsiasja, et pikka aega on suur osa Hollandi ühiskonnast karusnahkade kandmist ja karusnaha tootmise eesmärgil loomade pidamist ebaeetiliseks pidanud.

fur-bans-2

Karusloomakasvanduste keelud Euroopas

Karusloomafarmide keelud Euroopa päevakorras 

Eelmisel novembril kohtus Loomade Heaolu ja Konservatsiooni Ühisgrupp (Intergroup on Welfare and Conservation of Animals), et arutada karusloomakasvatust EL-is. Koosolekul toimus uue põhjaliku teadusliku raporti “Karusnahatööstuse farmide vastane kaasus” (Loomade Austamine) (“The Case Against Fur Factory Farming “(Respect for Animals)), milles jõuti järeldusele, et ainus lahendus karusloomafarmides esinevatele tõsistele loomade heaoluga seonduvatele probleemidele on karusloomafarmide keelud. Selle tulemusel kutsus Hollandi parlamendi põllumajandus-, loodus-, looma- ja toidupoliitika nõunik Inez Staarink Euroopa Parlamendi liikmeid üles toetama keeldude kehtestamist EL liikemisriikides ja keelata karusloomafarmide laienemine:

“Holland ei ekspordi enam karusnahka, vaid karusloomafarmide keeldusid.”

Karusloomakasvatus on poliitiliselt ja majanduslikult ebastabiilne tööstusharu, mille vastu seisab suurem osa Euroopa kodanikest. Hollandi kohtuotsus kinnitab taas seda, et me elame ajastul, mil loomade huvid seatakse kõrgemale tööstuse vajadustest ning äärmuslikku loomade vastu suunatud julmust enam ei sallita.

*Originaalartikkel
Tõlge: Merit Burenkov