Pöördumine karusloomatööstuse petitsioonile allakirjutanud organisatsioonide poole

http://photoblog.nbcnews.com/_news/2011/11/12/8761569-a-view-of-the-belarus-fur-industry

Foto: NBC News

25. juulil 2016 esitas Karusloomafarmide Aretusühing Riigikogu Maaelukomisjonile petitsiooni, millega nõutakse karusloomakasvatuse keelustamise protsessi lõpetamist. Petitsioonile kirjutas alla umbes 30 organisatsiooni (nimekiri). 

MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus pöördus allakirjutanute poole, et saada selgust, miks otsustati toetada julma, vägivaldset ja inimese elutegevuseks ebavajalikku ettevõtlusala
. Samuti osundasime oma kirjas eksitavale informatsioonile, mida sisaldas karusloomakasvatajate poolt koostatud ja organisatsioonidele allkirjastamiseks edastatud petitsioon.

Allakirjutanute vastuseid ootame 19. augustiks.

 

 

Kirja täistekst:

Pöördume teie organisatsiooni poole, sest olete liitunud karusloomafarmerite petitsiooniga, millega viimased nõuavad karusloomakasvatuse keelustamise protsessi lõpetamist Eestis.

Karusloomakasvatus on julm, vägivaldne ja inimese elutegevuseks ebavajalik ettevõtlusala
.

Palume, et selgitaksite meile ja vähemalt 10 000 inimesele, kes on omaltpoolt alla kirjutanud petitsioonile karusloomafarmide sulgemiseks Eestis, miks olete otsustanud toetada karusloomatööstust. Oleme tänulikud, kui edastate vastuse hiljemalt 19. augustiks.

Lisame siia teie poolt alla kirjutatud petitsiooni: http://loomus.ee/wp-content/uploads/2016/07/EKAY_jt_26072016.pdf

Juhime teie tähelepanu asjaolule, et karusloomakasvatajate poolt koostatud ja teile allkirjastamiseks edastatud petitsioon sisaldas eksitavat informatsiooni, mis on tõlgendatav valetamisena.


1) Maaülikooli poolt Maaelukomisjoni palvel koostatud karusloomakasvanduste uuringust selgub, et Eesti farmides töötavaid inimesi on kokku umbes 90 inimest, mitte 200 perekonda nagu on märgitud karusloomatöösturite avalduses. Samuti ei puutu keelustamise protsessi kuidagi tuhatkond inimest, kes töötavad Soomes valitud erialal – tegu ei ole tippspetsialistidega, kes oleksid Eestis erialase tegevuseta. Soome minnakse hooajaliselt raha teenima, mitte Eestisse naasmiseks perspektiivset eriala omandama, et tapatöö tulevikus eneseteostuseks muuta.



2) Karusloomakasvatus ei ole keskkonnasõbralik valdkond. Valdkonna keskkonnasõbralikuna reklaamimise on keelanud Inglismaa, Taani, Holland, Itaalia, Soome. Ka Maailmapank peab karusloomakasvatust üheks viiest kõige enam keskkonda reostavaks tööstusharuks.MichiganiÜlikooli 1979. aasta uurimus leidis, et vaatamata kunstkarusnaha keskkonnamõjule, kulub farmis kasvatatud karusnahast kasuka tootmiseks 20 korda rohkem energiat.



3) Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Austria, Horvaatia, Holland, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Saksamaa liidumaad Baier, Hesse, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein ning Belgia suurim piirkond Valloonia täielikult, osaliselt Švetsi, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa, USA. TNS Emori läbiviidud uuringu kohaselt ei poolda 58% eestimaalastest karusloomakasvandusi.



4) Farmerid on oma petitsioonis välja toonud karusloomafarmide seose toidutööstusega. Selline lähenemine on demagoogiline ja nii avalikkust kui ka põllumajandussektorit eksitav. Mitte kuskil maailmas ei ole keelustatud loomi kasutavaid toidutööstuseid. Seevastu, nagu eespool välja toodud, on väga paljudes riikides keelustatud karusloomafarmid ja nimekiri pikeneb iga aastaga.

Kui toidu argument on vajaduspõhine, siis karusloomafarmide toode on luksus- või ekstratoode. Seda mõistab järjest suurem hulk Eesti ja Euroopa elanikkonnast. Karusloomafarmide toodang ei ole inimese eluks vajalik. Seda enam, et 80% karusnahast läheb tänapäeval detailide nagu jopekraede ja mütsituttide tootmiseks.



5) Väited sellest, et karusloomafarmides on loomadel piisavalt ruumi, ei vasta tõele. Eelmise aasta novembri lõpus esitleti Euroopa Parlamendis teadusuuringut, mille kohaselt farme, kus suudetaks metsloomade vajadustele vastu tulla, maailmas ei eksisteeri. On jätkuvalt hämmastav, et hoolimata zooloogide ja teiste ekspertide hinnangutest levitab karusnahatööstus valefakti, mille kohaselt karusloomafarmides peetakse koduloomi. Kui sigu ja lambaid on aretatud 10 000 aastat, siis karusloomi pelgalt 150. Selle 150 aastaga on oskuslikult parandatud ainult karusloomade nahakvaliteeti ning pesakonna suurust – käitumisjoonte ja tehistingimustes elamise kohastamisega ei ole tegeletud. On kriitilise tähtsusega eristada kiiret, vägivaldset taltsutamist ja kodustamist.



Siin sissevaade Eesti suurimasse karusloomafarmi Karjakülas: https://www.youtube.com/watch?v=9cmFSxZUvwA

Soovitame teil kaaluda petitsioonilt allkirja tagasivõtmist. Loodame, et olete juba märganud tarbijate pahameelt sotsiaalmeedias ja arvatavasti saanud ka vastavasisulisi kirju. Teame, et pöördujate arv ei vähene, kuna lähikuudel on karusloomakasvatuste keelustamise teema intensiivselt üleval nii poliitilistes aruteludes kui ka meedias.