10 nädalat veganluseni: Elise teekond

Veganväljakutse “10 nädalat veganluseni” vastu võtnud Elise hakkab Loomuse blogis jagama oma teekonda. Igal nädalal lisame blogisse uue sissekande, milles Elise jagab oma rõõme, avastusi ja murekohti.

Tutvustus

Mina olen Elise, 28-aastane, elan Tallinna piiril mere ääres koos elukaaslase ja koeraga. Meile meeldib väga aktiivne eluviis, veedame palju aega looduses, käime jalutamas ja meres ujumas. Viimased neli aastat olen töötanud ühes Tallinna teatris reklaamijuhina, kuid selle kuuga lõpeb see tee minu jaoks ja liigun edasi juba täiesti teistes suundades.

Veganlus on mulle juba aastaid huvi pakkunud, kuid päris full veganiks pole hakanud. Minu jaoks tuli suurim teadlik toitumise muutus umbes pool aastat tagasi, kui vaatasin Netflixi „Seaspiracy“ dokumentaalfilmi. Soovitan seda filmi kõigil vaadata, kuigi minu jaoks oli vaatamine päris raske, kuna pidin iga 10 minuti tagant pausile panema, et nutta… Pärast selle filmi vaatamist otsustasin kohe, et kui on üks asi, mida mina üksikisikuna teha saan, siis see on liha- ja kalatoodete mitte ostmine. Nii lihtne see ongi. Ega ma ka enne seda suur lihasööja ei olnud, aga aeg-ajalt ikka sattus midagi ostukorvi.

Viimase poole aasta jooksul olen suuresti lähtunud ütlusest „maailm ei vaja juurde ühte täiuslikku veganit, vaid sadat ebatäiuslikku veganit“. Mina olen siiamaani küll siis selles lauses asendanud vegani taimetoitlasega, aga nüüd väljakutsest “10 nädalat veganluseni” osavõttes üritan olla vähemalt kümme nädalat täiuslik vegan! Elukaaslane on ka selle viimase poole aasta jooksul olnud taimetoidu osas väga toetav ja on ise samuti oma liha tarbimist oluliselt vähendanud.

Esimene päev läks mul hästi. Kuna tegemist on mu viimase töönädalaga, siis sellel nädalal väga palju kokata ei jõua, seega pigem otsin veganvalikuid mida kiirelt saab kaasa haarata. Hommikuks sõin oma viimase aja lemmikhommikusöögi – riisigalett või ja juustuga. Seekord küll siis ilma või ja juustuta. 😉 Lõunaks võtsin Tokumarust kaasa tofu ja avokaado riisikausi, kuhu oli ilusti ka kleeps “vegan” peale kleebitud, seega ei pidanud teenindajalt üle küsima. Üks asi, mis mul viimase poole aasta jooksul peaaegu täiusliku taimetoitlasena on väga meeldinud, on see, et kodus süüa tehes ja ka väljas süües on valikuid palju vähem, seega on väga kerge otsustada mida tellida! Õhtul snäkkisin EatReal kinoakrõpse, mille pakile on samuti suurelt “VEGAN” kirjutatud.

Selle nädala eesmärgiks on mul endale selgeks teha, millised toiduained, mida taimetoitlased söövad, on veganluses keelatu. Lihast ja kalast ei ole mul üldse kahju täielikult loobuda, küll aga on siiamaani mul või ja juust olnud igapäevases kasutuses. Samuti pean vaatama, kuidas pakenditelt aru saada, kas tegemist on vegantootega või mitte, kui seal ei ole suurelt peale kirjutatud “vegan”. Igatahes ootan väga järgnevaid nädalaid, pööran kindlasti palju tähelepanu ka enesetundele ja tervisele, kuna loodetavasti saan veganlusega ka mõnele tervise probleemile lahenduse!

1. nädal (02.08.2021)

Esimene nädal on möödunud edukalt ilma tagasilangusteta! Nädala alguses uurisin Woltist veganvalikuid pakkuvaid restorane ja pean ütlema, et olen päris üllatunud suurest valikust! Eriti tore oli näha, et minu lähedal olev restoran – “huvitava” nimega MEAT Resto & Butchery – pakub näiteks vegan burgerit, mis on ka täpselt sama hinnaga nagu nende tavaline Black Anguse burger. Vegan sushisid tahaks ka proovida, kuna need sisaldavad igasuguseid huvitavaid asju, näiteks pähklikaste ja peedikaste, mida sushide seest pole varem leidnud.

Teisipäeval käisin lõuna ajal Reval Cafés, kus oli minu lõunavalik väga lihtsaks tehtud, kuna kogu menüüs pakuti ainult ühte vegan toitu. Selleks oli vegan poke bowl klaasnuudlite ja köögiviljadega. Võtsin juurde ka rohelise detox smuuti. Lõuna ajal rääkisin ühele tuttavale 10WTV väljakutsest ja ta oli väga positiivselt meelestatud, küll aga soovitas hoida silma peal, et endale toitainete puudusega liiga ei teeks.

See märkus pani mind mõtlema oma toitumisharjumustest üldiselt. Mul on olnud toiduga selline love-hate suhe, kus on pigem hate pool peale jäänud. Mul on olnud aegu, kus ma ei söö peaaegu üldse midagi, on olnud aegu, kus ma söön väga täpselt toitumiskavade järgi, on olnud aegu, kus toitumine ja trenn on nii maksimaalselt esikohal elus, et muuks ei jäägi aega. Umbes kaks aastat tagasi sain aru, kui kurnav see kõik minu vaimsele tervisele on olnud ja otsustasin, et midagi peab muutuma. Esiteks andsin ära oma spordikella, mis enne dikteeris väga palju minu liikumist. Näiteks kui mõnes trennis ununes treeningrežiim peale panna, siis oli põhimõtteliselt minu jaoks see trenn maha visatud aeg, kuna see ju ei läinud rakenduses kirja?! Toidu koha pealt lubasin endale rohkem vabadust ja hakkasin kuulama oma keha.

Selle nädala üks suurim väljakutse oli esimest korda veganina poes käimine. Enamike asjade juures tuli mõelda ja pakendilt uurida, mis koostisained on. Kuna mul läks poes vähemalt topelt kauem kui tavaliselt, siis tahaksin siinkohal teha ka tootjatele ja poodidele üleskutse märkida tooted väikese sümboliga, mis tähistab veganitele sobivaid tooteid. See teeks, eriti alustajale veganile, elu palju lihtsamaks ja näeks ära ka accidentally vegan tooted nagu Oreo küpsised 😉 Praguseks on mu kõige sagedasem Google’i otsing “Is ___ vegan?”.

Proovisin Naturli veganpallidega tomatikastet, mida sõime spagettidega. Üllataval kombel ütles mu elukaaslane, et need olid paremad kui tavalised lihapallid ning ideaalse suurusega. Minu jaoks oli lihapallide konsistents natuke liiga tihke, aga muidu maitsesid hästi. Söömise kõrvale vaatasime ka vana-head „Supersize-me“ dokki, et lihaisu ikka korralikult ära läheks.

Kolmapäeval proovisin otsida lõunasööki Lidost, aga jäin natuke hätta ning lõpuks sõin lihtsalt praekartuleid ja värsket salatit. Taimetoidu letis pakuti näiteks täidetud suvikõrvitsat, aga see oli kaetud mõnusa juustu hunnikuga. Õhtuks tegin ülimaitsvad burritod mustade ubade, avokaado, tomati ja seitaniga. Seitaniga olen tegelikult juba enne veganväljakutset kokku puutunud VegMachine’i laetud friikates ja ka ise kodus kokates.

Sellel nädalal leidsin omale ka uue lemmik hommikusöögi! Asendasin oma tavapärasel riisigaletil või ja juustu maapähklivõi, kiivi ja banaaniga. Suvilast korjasin nädala alguses ämbritäie tikreid, nendega veel vaatan mida tegema hakkan, ja esimestest õuntest tegin mõnusa mahla ja moosi.

Neljapäeval käisin lõuna ajal Lisanna kohvikus. See on meeletult hea koht, mida julgen soovitada kõikidele, ka mitteveganitele! Proovisin vegan suitsuvorsti ja veganjuustuga pannkooke ja päriselt ka, nii häid pannkooke pole ma enne söönud! Õhtul sõin guacamole’t nacho’dega.

Reedel oli mul viimane tööpäev, hommik algas mõnusa mango-vaarika-banaani smuutiga ja Alpro pudinguga. Pärasttööd pidin käppelt bussi peale jooksma ja jõudsin juba mõelda, et ei jõuagi lõunat süüa, aga siis tõid toredad töökaaslased mulle karbitäie koduseid vaarikaid ja mureleid, mida sai mõnusalt bussis nosida.

Nädalavahetuseks läksin Kullaaugu muusikafestivalile ja peale viimast tööpäeva oli pea nii laiali otsas, et ei osanud üldse mõelda, et see on nüüd see koht, kus peaks ise omale toitu ju kaasa võtma, sest ei tea, mida siin pakutakse. Esimese asjana, kui sisse astusin, oli pererahvas katnud mõnusa lõunalaua, kus pakuti pannkooke, hakkliha, kohupiimakooki ja igasugust muud head ja paremat. Aga ma ei murdunud ja võtsin värsket salatit ja hapukurki. Loomulikult sai kõhu täis ikka! Õhtuks oli paraku ainult üks toiduvalik, milleks oli lestakala keedukartulite ja kodujuustuga. Ja nüüd ma küll kahetsesin, et ei olnud enne poest läbi käinud, kuna kell oli juba palju. Aga mis siis ikka, mina sain kartulid ja elukaaslane sai kala.

Hommikul olin täiesti kindel, et nüüd tuleb kohe poelaks, aga võta näpust! Maja kõrvale oli ennast sisse seadnud mõnud väike autokohvik Vegemot, kus pakuti kikerherne “omletti” ja veganjuustuga grillvõikusid! Proovisime mõlemat valikut ja jällegi ei pidanud pettuma, maitse oli imeline ja kõhu sai ilusti täis! Õhtuks sain mõnusat kodust ühepajatoitu.

Nädala lõpetasime pärast festivali kiire ampsuga Veg Machine’ist. Paar kuud tagasi soovitasid ühed sõbrad proovida Veg Machine’i Beyond smäsh burgerit ja see reaalselt muutis mu elu! Nii head burgerit polnud ma kunagi varem saanud! Seekord proovisime võikut nimega “juustune unistus”, milles ei pidanud jälle pettuma. Õhtuks tegin Taimse Teisipäeva retsepti järgi kikerhernekarrit, mis oli ka megamaitsev ja mõnus lõpp sellele esimesele nädalale. Hästi tore on see, et sõbrad ja tuttavad elavad väljakutsele täiega kaasa, jagavad soovitusi ja küsivad, kuidas läheb!

2. nädal (09.08.2021)

Kahe veganluse nädalaga on mõned asjad muutunud lihtsamaks ja mõned hoopis raskemaks. Üks asi, mida kogu aeg märkan, on see, et teistel on vist palju raskem harjuda selle mõttega, et mina olen vegan, kui mul endal. Igas seltskonnas tuleb see alati teemaks ja muretsetakse väga palju, eriti kui tuleb välja, et ka näiteks juustu, võid ja jogurtit ei saa süüa! Öeldakse tihti ka seda, et midagi ju ei juhtu, kui ühe tüki midagi võtad. Ja siis peab jälle seletama, et muidugi ei juhtu, aga asi on ju põhimõttes ja ma teen ju seda ainult enda jaoks. Sest ega keegi ju mingeid karistusi peale pole pannud. Selliste pidulaudade taga on mul tavaliselt umbes kaks sekundit peas väike hääl, kes ütleb: “Ooo, tahaks kõikeeee!” Aga kohe, kui jõuan mõelda, et toimumas on ju väljakutse, kaob see hääl kohe ära ja tagasi ei tule. Ja see, et teised midagi minu ees söövad, ei häiri mind üldse.

Poes käimine on muutunud natuke lihtsamaks, kuna on selgem, mida tohib osta ja mida mitte. Küll on tekitanud mulle peavalu igasugused koostisained, millest ma reaalselt midagi ei tea, näiteks lõssipulber. Ja siis läheb jälle suur osa poeskäigu ajast guugeldamise peale. Küll aga leidsin poest näiteks veganitele sobivad kartulisalati, makaronisalati ning kiirnuudlid, mis on küll lihtsad, aga head! Selle nädala parim snäkk on olnud näkileivad NOA läätse ja karri hummusega.

Sellel nädalal katsetasin ise köögis rohkem. Meie selle nädala lemmikud olid ise tehtud vahvlid, Napoleoni kook ja chana masala kikerhernekarri. Praegu on hea aeg veganluseks, sest vanaemadelt saab kogu aeg erinevaid värskeid aedvilju ja muud kraami. Järgmise nädala lõpp läheb natukene keeruliseks, kuna lähme kolmepäevasele rabamatkale. Siis peab väga täpselt ette mõtlema, mis toitu kaasa võtta, et ei juhtuks nii nagu eelmise nädala muusikafestivalil.

Väljassöömise koha pealt natuke ka – kindlasti on paljudel söögikohtadel võimalik vegantoitude valdkonnas areneda. Sellel nädalal oli kaks olukorda, kus valikus ei olnudki mulle midagi muud peale küüslauguleibade ja friikartulite. Küll aga tooksin välja väga hea vegansushi, mida sõime Tabasalu Sushi & Burger restos, ning lubasin endale pärast külma ja vihmast hommikust ratsutamist ühe oma lemmiku – Veg Machine’i Beyond smäsh burgeri. Samuti jagati minuga nippi, kuidas tellida veganburgerit Burger Kingist. Lihtsalt telli rebel whopper ilma majoneesita ja ongi olemas!

Vegan väljakutses osalejana saan iga nädal uudiskirju huvitavate retseptide, aga ka soovituste ja huvitavate tähelepanekutega. Sellel nädalal räägiti veganluse ja tervisega seotud kasuteguritest, näiteks kuidas vegan toitumine mõjub positiivselt südame tervisele. Aga tore on see, et põhimõtteliselt kõikidele toitudele on olemas vegan alternatiivid, kas või näiteks Bolognese kastmele, lasanjele ja vahvlitele. Oma tervise koha pealt nii palju, et mulle tundub, et nendes vegantoitudes, mida mina praegu söön, on üldiselt vähem kaloreid. Olen tähele pannud, et kuigi ma söön rohkem kui varem, on kõht rohkem tühi. Ja tühi kõht viib kuidagi rohkem tuju ära kui varem. Ehk siis järgmisel nädalal peaksin sellel teemal rohkem silma peal hoidma ja loodetavasti keha harjub ka rohkem teistsuguse toitumisega.

3. nädal (16.08.2021)

Kolmas nädal oli mul väga huvitav ja erakordne, kuna nädala lõpu veetsin esimest korda elus veganina metsas. Ehk siis veetsime sõpradega kolm päeva Kollassaare metsaonnis – keset metsa väikeses majakeses, kus ei olnud isegi elektrit. Küll aga sai lõkke peal katlas väga häid toite teha!

Hästi tore oli see, et kõik söögikorrad olid juba ette planeeritud nii, et ka mina ainukese veganina seltskonnas saaksin korralikult söönuks. Esimene toit reede õhtul oli kookospiimaga vürtsikas läätsesupp. Laupäeva hommikul tegime kaerahelbeputru ja päeval borši. Õhtul tegime lõkke peal ise hot dog’i saiu, mida mina siis sain süüa lihtsalt ketšupi ja sinepiga, ilma vorstita. See oli ka ainuke kord, kui korraks mõtlesin, et võiks ju ka ühe hot dog’i süüa aga siiski seda ei teinud.

Kokku võtteks ütleks, et värskes õhus tehtud ja söödud toidud maitsesid ikka ülihästi! Huvitav oli ka see, et toitumisega seotud teemad tulid selle kolme päeva jooksul väga palju jutuks ja üldiselt oldi väga huvitatud veganluse teemast. Tahaks ka tänada kõiki soovitajaid “Jah, see on vegan!” grupist, kes andsid häid nõuandeid, mida võiks sellisele matkale kaasa võtta, nagu näiteks kaloririkas kaeraküpsis, kiirkaerahelbed ja vegan kiirnuudlid. Rohkem soovitusi leiab postituse all.

Kodus ollakse ka juba minu toitumisega väga ära harjutud. Vend saadab soovitusi toitudest, mida ta poes sildiga “vegan” näeb ja proovib ka ise väljas süües vegantoite. Elukaaslane tegi meile see nädal sojahakisest Bolognese kastet ja vegan paellat, ütles seal juures, et temast on saamas juba vegankokk. 😀 Sõbrad on ka juba pigem harjunud ja on väga arvestavad sellega, et ma kõike ei söö. Samuti on sõbrad ja ka sõprade sõbrad saatnud soovitusi toitumise ja vitamiinide kohta, mida peaks nüüd juurde võtma ja ausalt öeldes on neid nii palju, et ma järgmise nädala eesmärgiks võtangi selle vitamiinide maailma uurimise.

Väljakutse uudiskiri keskendus ka sellel nädalal vitamiinidele ja mineraalainetele, et keha saaks neid ikka piisavalt, kas siis toitudest või toidulisanditest. Näiteks kaltsiumit saaks piisavas koguses, kui süüa iga päev rohelisi lehtköögivilju või juua taimseid piimasid ja värskelt pressitud apelsinimahla. A-vitamiin tuleb näiteks porgandist, kõrvitsast, bataadist ja spinatist. Rauda saab kaunviljadest ja samuti rohelistest lehtköögiviljadest. Toidulisanditena soovitatakse juurde võtta oomega-3-rasvhapet ja D-vitamiini. Piisava proteiini koguse saab keha samuti kaunviljadest.

Väljas pole ma see nädal väga palju söönud. Kahel korral olid küll lõunaks ainukesed valikud Mustamäel Tehnopolis asuvad söögikohad Heliose söögituba ja lõunarestoran Mets. Mõlemas kohas oli taimseid sooja söögi valikuid pigem vähe (täpsemalt siis üks), aga korralikult söönuks sain ikka. Heliose söögitoas sain ahjukartuleid aurutatud köögiviljadega ja Metsas sain lillkapsa-kikerherne karrit. Tegelikult mulle täitsa meeldib see, et valikuid on vähe, kuna siis ei lähe aega valimise ja otsustamise peale, vaid siis lihtsalt sööd seda, mida on.

Kolmanda nädala lõpuks on mul juba päris selge ja lihtne aru saada, mida võib süüa ja mida mitte. Sellel nädalal käisin ka ühel koolitusel, kus pakuti igasuguseid erinevaid suupisteid, nagu lõhesaiad ja jogurtikook, aga minule sobisid ainult melon ja ananass. Muidugi oleks ka tore, kui catering’i firmadel oleks alati toekam variant ka taimetoitlastele ja veganitele, aga mulle tundub, et alati on võimalik midagi leida. Samamoodi oli ka ühel hommikul lõunarestoranis Mets, kus alguses tundus, et hommikusöögi valikutest ei saa ma veganina küll midagi valida, aga lõpuks leidsin väga maitsva mango-spinati smuuti.

Sellel nädalal on plaanis mõned põnevad käimised ja kokkamised. Kolmapäeval on plaanis minna Loomuse ja Taimsete Valikute korraldatud Tallinna vegan potluck’ile, reedeks on mult tellitud ühele peole vegan kaneelisaiakesed ja pühapäeval peaksin minema Tallinna Botaanikaaeda taimse piima päevale. 🙂

Lõpetuseks ka üks näide sellest, kuidas ka mina ei ole isegi väljakutse ajal ideaalne vegan. Tegin ükspäev omale kohvi, panin ilusti peale taimset sojapiima ja ka väikese törtsu Baileyst. Võtsin paar lonksu ja kusjuures maitsest sain aru, et midagi on nagu valesti, ja siis mulle köitis, et muidugi, Baileysele on ju isegi peale kirjutatud “The original Irish CREAM”…

4. nädal (23.08.2021)

Uskumatu, et kuu aega väljakutset on juba möödas ja järgmise nädala lõpus on pool tehtud! Ausalt öeldes ei ole üldse raske olnud ja hetkel tundub, et see väljakutse minu jaoks ei jää ainult kümnenädalaseks, vaid läheb ikka sama hooga edasi. Eriti tore on näha ja kuulda sõprade, pere ja elukaaslase toetust! Selle nädala alguses saime sõbrannadega kokku lauamängu õhtuks ja kogu laud oli kaetud ainult vegan suupistetega – isetehtud hummus, vanaemade tomatid ning muud head ja paremat! Ja kui olen olnudki külas, kus pakutakse liha ja juustu või tehakse grilli, siis aina vähem on mul tunne, et tahaks ka.

Sellel nädalal käisime elukaaslasega ka Tallinna vegan potluckil, mis oli nii südamlik ja armas sündmus! Viisime kaasa Mochi pallid rohelise teega, mis leidsime Umami poest. Hästi tore oli kohtuda mõttekaaslastega ja saada väga huvitavat infot erinevate veganluse aspektide kohta. Minul igatahes tekkis tunne, et ma olen täiesti õiges kohas ja kindlasti hakkan uurima ka võimalusi, kuidas saaks ise veel rohkem loomade heaolusse panustada. Samuti hakkasin peale seda üritust mõtlema toitumisest kaugemale – on ju olemas vegan ilu- ja kosmeetikatooted, vegan pesupulbrid ja muud puhastusvahendid ning isegi vegan koertetoidud. Kui juba nii suurelt mõtlema hakata, siis tuleb pähe ingliskeelne fraas, mis sobib väga hästi ka vegan elustiili juurde: it’s not a phase, it’s a lifestyle.

Ühest probleemist räägin ka, nimelt on mul viimase kahe nädala jooksul näonahk hakkanud põletikuliseks muutuma. Otsest põhjust sellele ei oska isegi välja mõelda, kas asi võib olla selles, et keha väljutab mingeid toksiine, kas ikkagi mingid vitamiinid või mineraalained on puudu või siis üldse midagi muud.

Sellel nädalal tegin ka suuremaid vegan küpsetisi: vegan kaneelirulle ja banaanileiba. Mõlema retsepte oli väga lihtne vegansõbralikuks kohandada: tuli lihtsalt tavaline piim välja vahetada mandlipiima ja või taimse või vastu.

Samuti tegime kodus eelmine nädal matkal söödud läätse-tomati-kookosesuppi ning väljakutse algusepoole proovitud kikerherne omletti. Cafe Lyonis kahjuks ühtegi vegan toitu ei leidnud, seega valisin lõunaks hoopis kookospiimaga Kookos Chanel smuuti ja pärast hüppasin oma lemmikkohast – VegMachine’is – läbi. Proovisin ka nende uut Brekkie Waffle Dogi.

Taimse piima väljakutsest võtan ka loomulikult osa ja kavatsen järgmisel nädalal proovida valmistada ise kaerapiima. Tavaline lehmapiim pole mulle kunagi maitsenud, küll aga olen piima, võid, hapukoort jm kasutanud toidutegemise juures. Selle nädalal väljakutse infokiri keskendus ka lehmade heaolule ja tõi välja toredaid fakte lehmade kohta: lehmadel on tihedad sõprussuhted ja neile meeldib muusika, aga kahjuks peavad paljud lehmad elama piinarikast elu, kus neid kasutatakse ainult kasumi teenimise eesmärgil, inimeste jaoks piima saamiseks. Ja kui tekib küsimus, kust siis kaltsiumit saada, siis seda saab näiteks apelsinimahlast, sojapiimast, tofust, rohelistest lehtköögiviljadest, pähklitest, seemnetest ja kaunviljadest.

Järgmisel nädalal on plaanis jälle katsetada erinevaid retsepte, näiteks vegan jäätisekokteili, vegan pannkooke ja midagi lahedat peaks tegema ka vanaema kasvuhoonest saadud kümnete tomatitega.

5. nädal (30.08.2021)

Pool veganväljakutsest on läbi, seega oleks aeg teha väike vahekokkuvõte. Enesetunne on mul põhimõtteliselt sama kui enne väljakutset. Küll aga ei ole peale söömist väsimust ega raskustunnet ja kõhuvalusid ei ole peaaegu üldse. Kindlasti söön rohkem värsket toitu ning söögitegemine on lõbusam, kuna saab katsetada uusi ja tundmatuid koostisosasid ning tuleb olla loominguline.

Sellel nädalal keskendusin peamiselt sellele, et veganlus ei ole seotud ainult toitumisega. Esimese asjana, tellisin Elamise Kerguse e-poest Ecoegg Laundry Egg’i ehk vegan pesupesemise muna. Kaks korda olen sellega pesu juba pesnud ja töötab väga hästi – pesu on puhas ja mõnusa värske lõhnaga.

Väga häid nippe ja soovitusi sain ka Vegan ajakirjast, mille sellel nädalal kaanest kaaneni läbi lugesin. Lisaks sellele, et seal on kümneid retsepte, on seal ka väga huvitavad ja harivad artiklid-intervjuud. Väga soovitan seda ajakirja kõikidele veganitele ja ka mitte-veganitele!

Vegan ajakirjast inspireerituna proovisin ka ühte lasanje retsepti ja seda tuli nii palju, et sain ka esimest korda proovida Foodsharing Tallinn Facebooki gruppi. Viimane kuu on väga kiiresti tõstnud minu suhtumist keskkonda ning minu jaoks käivad praeguseks veganlus ja keskkonnasäästlik elustiil käsikäes. Ka enne väljakutset olin arvatavasti keskmisest rohkem keskkonnasõbralik, aga nüüd mõtlen ikka iga ostu päris põhjalikult läbi, olgu tegu siis toiduainete või mõne muu asjaga. Taaskasutus on minu jaoks väga oluline. Julgen arvata, et tänaseks on umbes 95% minu riidekapist teise ringi riided ning üritan liikuda ka vaikselt-vaikselt minimalismi poole.

Väga palju välja sööma sellel nädalal ei sattunudki, ainuke kord oli Ülemistes MinBowlis, kus lõunaks olid olemas ka veganvariandid – tofuga poke bowl ja köögivilja gyoza’d (Jaapani pelmeenid). Samuti sõin seal väljakutse ajal esimest korda ühe (muidugi vegan) šokolaadikoogi lõigu!

Selle nädala suurimateks kulinaarseteks õnnestumisteks loeksin mõnusalt suured ja kohevad ameerikalikud vegan pannkoogid ning praetud värsked seened keedukartulitega. Sellel nädalal liitusin ka ametlikult Loomuse vabatahtlikega, kuna soovin kindlasti ka peale väljakutse lõppu loomade ja keskkonna heaolu eest seista!

Endiselt tahaks tänada sõpru, kes on väga arvestavad ja hoolivad ning alati mõtlevad minu ja mu erilise toitumise peale! 💖

Lõpetuseks soovitan kuulata Loomade Hääle podcasti uut osa, kus räägin ka mina natuke oma kogemusest “10 nädalat veganluseni” väljakutses!

6. nädal (06.09.2021)

See nädal oli veidike erakordne, kuna veetsin terve töönädala kesklinnas. Varajased hommikud andsid võimaluse uurida, mis valikud on siis, kui endal pole aega kodus süüa kaasa teha. Omaette väljakutse oligi leida kohti, kus pakutakse kiireid ja maitsvaid vegan lõunasööke. Kindla peale läksin välja Tokumarusse ja Boosti ning Prismast leidsin ka vegan Starbucksi kohvijoogi. Üllatusena leidsin täiesti vegan kikerherne-tatraroa Rimist. Olen tähele pannud, et enamikes sööklalaadsetes kohtades pakutakse 5–10 erinevat lihaga lõunasööki ning üht taimetoitu, mis ei ole tihtipeale vegan. Siis ongi ainukene variant võtta näiteks lihtsalt tatart ja värsket salatit.

Üks oluline õppetund sellest nädalast käis läbi rahvusvahelisest “10 Weeks to Vegan” Facebooki grupist. Nimelt küsis üks naine, kas ta on nüüd läbikukkunud, kui tellis restoranis taimse burgeri, mis toodi juustuga. Selle peale vastasid kõik, et ära üldse muretse, kuna ükski vegan ei ole esimesest päevast peale olnud 100% perfektne vegan ilma ühegi eksimuseta.

Selles mõttes on väljakutse olnud huvitav, kuna olen keskendunud algusest peale pigem sellele, kas ma suudan 10 nädalat olla peaaegu ideaalne vegan. Küll aga hakkasin peale seda postitust mõtlema, et enda vastu ei tasu ka liiga karm olla ja loomulikult on mõned eksimused lubatud. Üks selline hetk oli näiteks sellel nädalal elukaaslase sünnipäeval, kus olin ise kaasa teinud vegan šokolaadikoogi, aga jällegi pakuti igasugust head ja paremat nagu kodused kaneelirullid, mida oleks tegelikult kasvõi väikse tüki tahtnud küll…

Kahjuks ongi sellel nädalal olnud vähem aega kokkamiseks, aga mõned toredad maitseelamused oleme ka ikka saanud. Selle nädala märksõna on igal juhul kindlasti seened! Oleme täielikus seente uputuses, aga see on seda väärt! Kõige paremad on olnud praetud sirmik ja praetud kukeseened. Elukaaslase sünnipäeva tordi asemel tegin sellel aastal imemaitsva vegan õunakoogi.

Ja lõpetuseks minu soovitus järgmiseks nädalaks – veetke võimalikult palju aega looduses!

7. nädal (13.09.2021)

Uskumatu, et väljakutset on jäänud veel ainult kuu aega! Sellel nädalal otsustasin, et olen enda vastu vähem range ja lubasin endale ka kaks väikest cheat-meal’i, milleks olid venna sünnipäeval pool tükki juustupitsat ja kaks Vahvlihaldjate krõbedat vahvlit.

Samuti juhtus sellel nädalal täiesti kogemata selline olukord, et tellisin ühest falafeli putkast wrapi, mis osutus mitte-veganiks. Kuigi menüüle ja ka putkale oli peale kirjutatud vähemalt neljas kohas “vegan”, siis juba wrapi kättesaades märkasin, et menüü alla oli väikselt kirjutatud “küsige teenindajalt vegan alternatiivi”. Ehk siis sain selle wrapi tavalise jogurtikastmega, aga sõin selle ikkagi ära. Siinkohal tahan välja tuua, et minu jaoks oleks kindlasti suurem probleem toidu raiskamine, kui igal hetkel 100% vegan olemine, seega loomulikult sõin selle wrapi ära ja ei hakanud mingit suuremat jama korraldama.

Samuti olen mõelnud, kuidas pärast väljakutse lõppu edasi minna ja ma olen suhteliselt kindel, et kuna tänaseks päevaks olen ma juba oma toitumis- ja poodlemisharjumusi piisavalt muutnud, siis poest jään suure tõenäosusega ostma vegantooteid. Küll aga kui kuskil külas midagi pakutakse, siis ma ennast alati nii rangelt piirama ei hakka kui väljakutse ajal. Sellega seoses tõi mu üks sõber välja sellise paralleeli, et kui mungale anda valida, kas süüa taimset või loomset, siis ta igal juhul valib taimse, kuna see on maailmale ja ka tema tervisele vähem kurnav. Kui aga talle tuuakse kingina loomne toit, siis ta selle sööb ära, kuna muidu läheks see täiesti raisku, mis tähendab, et loom suri täiesti asjata. Ka mina arvan, et kui veganlust ei praktiseerita esmajoones tervislikel põhjustel, siis just enda tarbimiskultuuri muutes on võimalik loomade heaolu kõige rohkem muuta.

Jätkates aga lõbusamatel teemadel, siis sellel nädalal osalesin esimest korda elus baby shower peol! Tüdrukud olid kõik nõus proovima veganmuffineid ja leidsin “Jah, see on vegan!” Facebooki grupist imelise koogihaldja Õnne (FB lehekülg Poolus), kes tegi meile oma sõnades: “Helged ja roosamannalised muffinid ning minikoogid tulevase beebitüdruku tervituseks!” Valikus olid meil šokolaadi-metsapähkli, sidruni-India pähkli ja banaanileiva muffinid. Lisaks sellele, et need olid ülimaitsvad, olid need ka niiiii ilusad!

Samuti sain sellel nädalal teha midagi täiesti esmakordset, milleks oli raadiointervjuu. Robin Juhkental kutsus mind rääkima oma kogemusest “10 nädalat veganluseni” väljakutses R2 saates “Pulss”. Intervjuu oli väga tore ja positiivne, soovi korral saab seda ka kuulata SIIN.

Lõpetuseks tooks veel välja ühe mõtte, millele samuti sellel nädalal (ja ka eelnevalt) olen palju mõelnud. Nimelt küsitakse mult tihti, et kui peres on taimetoitlane või vegan, siis kas talle peab eraldi hakkama süüa tegema. Ei, kindlasti ei pea! Mina olen terve aja saanud, ka näiteks sõpradel külas käies, väga hästi hakkama nii, et kui tehakse midagi süüa, siis esimesena saab valmis taimne osa toidust ning siis lisatakse juurde näiteks liha, juust, koor ja muu. Mõned näited: karri, supid, pasta või isegi näiteks kartulivorm, mida sellel nädalal tegime.

8. nädal (20.09.2021)

Nädalad mööduvad kiiresti ja väga palju midagi uut enam jagada ei olegi. Eelmine nädal algas toreda uudisega, et võitsin taimse piima väljakutsega Tallinna Botaanikaaia perepääsme! Tasub ikka loosimistel osaleda, kuna kunagi ei tea, kust tore võit on tulemas! 😉

Aga muidu on see nädal läinud kiirelt ja eriti midagi märkimisväärset polegi juhtunud. Olen vegan söömisharjumustega täiesti ära harjunud ning poes enam kaua aega ei lähe, kuna on suhteliselt hästi teada, mida osta ja mida mitte. Oleme ka vanaema juurest saanud palju värskeid toiduaineid (nagu suvikõrvitsat, kõrvitsat, õunu, tomateid ja kurke), mille peab kiirelt ära tarbima, sest muidu võtavad väikesed kärbsed kogu köögi üle. Kuna oleme suhteliselt kodused olnud, siis väljas pole väga palju söömas käinud. Ühe korra tellisime jälle Tabasalu Sushi & Burger restost vegansushit ja ühe korra võtsin Boostist kaasa vegansmuuti.

Vegantoidud tulevad üldiselt hästi välja, samamoodi ka vegankoogid ja -pirukad. Sellel nädalal tegin ameerikaliku apple pie retsepti järgi õunapirukat, mis oli väga maitsev. Enam ei ole väga rohkem katsetanud, kuna on väljakujunenud juba mingid kindlad retseptid. Aga tore on see, et sõbrannad saadavad erinevaid veganretsepte, mida siis saan jälle proovida. Näiteks vegan enchilada’d, juursellerist fish & chips ja porgandi-läätse-kikerherne banitsa, mis on üldse Bulgaaria retsept. Ehk kui vähegi viitsimist on, saab veganina iga päev midagi uut köögis katsetada!

Meie oleme jäänud sellel nädalal pigem lihtsamate toitude juurde nagu maitsepärmiga tatrapuder ja mu uus lemmik – NOA läätse-karrimaitselise hummusega ciabatta. Samuti oli sellel nädalal tore avastus magusasõpradele, et ka Ben&Jerryl on Eestis müügil vähemalt kahte sorti vegan jäätised – Cookie Dough ja Netflix&Chill’d.

Uskumatu, et ainult kaks nädalat on veel väljakutse lõpuni! See aeg on tegelikult läinud väga kiiresti ja minu kogemus näitab, et oma harjumuste muutmine võtab tegelikult vähem kui kümme nädalat. Kui kellelgi on vähegi huvi oma ökoloogilist jalajälge läbi toitumise ja teadlikuma elustiili muuta, siis väga soovitan seda väljakutset proovida!

9. nädal (27.09.2021)

Ongi lõppenud eelviimane nädal ja ainult üks nädal on väljakutset veel jäänud! Nagu olen ka enne siia kirjutanud, siis jätkan kindlasti samal teel, võibolla lihtsalt piiran ennast natuke vähem. Viimase nädala alguse puhul meile saadetud väljakutse meilis öeldi, et kõige mõistlikum on veganlusega hakata tegelema järk-järgult, kuna see loob ka kõige rohkem püsivust. Ehk siis hakata tasapisi loomseid tooteid välja jätma, kuni lõpuks jääbki sinust järele vegan! 🙂 Ja loomulikult on eksimused lubatud. Mina enda jaoks olen otsustanud kõige rohkem jääda enda tänaseks päevaks muutunud ostuharjumuste juurde ja ka väljakutse lõppedes ei hakka ma üldiselt enam ostma loomseid tooteid.

Möödunud nädal keskendusin kõige rohkem keskkonna ja kliimaga seotud teemadele, kuna reedel toimus ka üleilmne kliimastreik, kust ka mina läbi põikasin. Minu jaoks olid väga huvitavad Loomuse, LGBT ühingu ja Feministeeriumi kõned, kus toodi välja, et kõik eluvaldkonnad ja probleemid on ju väga lähedalt seotud ka kliima ja keskkonnaga.

Kaasa võtsin Caffeine’st taaskasutavas topsis sügiseselt mõnusa Pumpkin Spice Latte. Kogu üritus oli väga südantsoojendav, kuid ilm oli kahjuks väga mitte-soojendav, seega hakkasin pärast esimest tundi kodu poole sõitma ja Woltis olid kõik põhilised vegankohad Murphy seaduse järgi just offline. Sattusin juhuslikult Haabersti Pizzakioski juurde ja leidsin sealt veganpitsa Vöneriga, mis oli väga maitsev!

Samuti käisin koos sõbrannaga Disainiööl vaatamas rõivadisainile pühendatud etendust/moeshow’d “D_O_M – DISAIN ON MOES”, kus presenteeriti nelja moelooja kollektsioone. Kõikide kollektsioonide ühendav joon ja moeloojate eesmärk oli kogu tootmisprotsessis olla võimalikult keskkonnateadlik. Kuna mina ei ole ikka aastaid ühelgi moeshow’l käinud, oli äärmiselt tore näha, et etendusele oli valitud erinevates suuruses modellid. See tekitas ka vaatajates väga sooja tunde, et need riided või muud tooted, mida ma laval näen, on loodud ka mulle, mitte ainult modellimõõtu inimestele.

Kodus katsetasin sellel nädalal esimest korda elus kuskussi tegemist, kõrvale sõin paneeritud kartuli-kõrvitsapihve. Kui ausalt öelda, siis ma ei ole kõige suurem kuskussi fänn, aga ära saime ikka söödud. Samuti tegime jälle veganvahvleid ja läätse-kookospiimasuppi. Kiire toote-soovitusena toon välja ka Oyakata vegan kiirnuudlid, kui tahad ikka väga kiiresti midagi hamba alla saada. Aga siinkohal jällegi väike meeldetuletus, et vegan ei tähenda alati tervislikku, see tähendab lihtsalt seda, et selles toidus pole sees midagi loomset. 😉

Ja eelviimase nädala lõpuks tahan öelda, et veganlus peaks olema enda jaoks lõbus, mitte piirav. Seega ei maksa ennast liiga rangelt piirata, vaid liikuda kindlameelselt ja aeglaselt, kas või iga nädal loobudes ühest loomsest ainest. Liitusin ka rahvusvahelise “10 nädalat veganluseni” mentorlus programmiga, kus teised programmi lõpetanud saavad olla toeks alustajatele. Seega, kui sind on nende nädalate jooksul minu teekond kõnetanud, võta minuga julgelt ühendust!

Soovitan kõigil uurida ka oma ökojalajälje kohta Postiumi lehel. Mina sain teada, et minu ökoloogilise jalajälje suurus on 2,26 globaalhektarit, mis tähendab seda, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu mina, peaks inimeste käsutuses olema 1.1 maakera. See ei olegi nii hull tulemus, kui ma arvasin, küll aga saaks kindlasti paremini olla! Seega ikka edasi taaskasutuse ja keskkonna teadliku elu poole!

10. nädal (04.10.2021)

Siit ta tuleb – minu viimane blogipostitus! Alustuseks lugesin ka ise uuesti kõik eelmiste nädalate postitused üle ja on olnud tõeliselt meeldejääv väljakutse! Viimase nädala puhul oleks tore teha väike kokkuvõte, mida nende kümne nädala jooksul olen õppinud nii veganluse kui ka enda kohta.

Suuremaid muutusi saab teha ainult läbi sisemise huvi. Info jagamine on hea, kuna minu kogemus näitab, et see tekitab huvi ja kõneainet, aga kellelegi midagi peale suruda ei ole mõtet. Inimene peab ise endas selle otsuse tegema, kui ta soovib näiteks proovida vegan toitumist või vegan elustiili.
100% vegan olemisest olulisem on toitu mitte raisata. Kui tulevad ette olukorrad, kus on valida, kas süüa üks kord midagi, mis ei ole vegan, või visata toit ära, siis mina valiks ikkagi selle söömise variandi. Sest muidu on see loom andnud oma elu täiesti ilma asjata.
Veganlus ei pea olema ainult toitumine, see võib olla terve elustiil, mis käib käsikäes ka keskkonnateadlikkusega. Kindlasti olen väljakutse ajal hakanud rohkem vältima ületarbimist ja olen ka oma kodust ära andnud asju, mida mul ei ole vaja. Üritan pigem taaskasutada ja jälgin teadlikumalt seda, kuidas need asjad, mida ma ostan, on valmistatud.
Kõige parem viis keskkonna heaks päriselt midagi teha, on muuta oma tarbimisharjumusi. Tehes teadliku otsuse loomseid tooteid mitte osta, ei toeta sa enam problemaatilisi tööstusharusid, kus kasutatakse loomasid materiaalseks kasuks.
Vegan ei tähenda alati tervislikku, see tähendab lihtsalt seda, et selles toidus pole sees midagi loomset. Seega näiteks vegan kummikomme, vegan küpsised, vegan jäätist jne tuleb ikka tarbida mõõdukates kogustes! Aga kindlasti ei vasta tõele arusaam, et veganid söövad ainult muru ja kapsast.
Vegan elustiil peaks olema enda jaoks lõbus ja huvitav, mitte piirav. See tähendab seda, et mingitele isudele järele andmine on täiesti okei. Seda tuleb kõigil ette ja sellepärast ei pea väljakutsest või oma elustiili muutmisest loobuma. Pigem pöörata olukord positiivseks ja vaadata, kui mitu päeva sa suutsid täielikult vältida loomseid tooteid ja proovida järgmine kord rohkem. Aga see ei pea olema võistlus enda vastu, vaid asja tuleks võtta mõistusega.
Vegan retseptide ja toitainete proovimine oli minu jaoks kõige põnevam osa väljakutsest. Aga tegelikult oli see suhteliselt lihtne. Kiire guugeldamisega tuleb välja, et praktiliselt kõikidest toitudest on võimalik ka ise kodus lihtsa vaevaga teha vegan versioon.
Veganlus tegelikult lihtsustab väljas söömist, kuna valikuid on palju vähem! Seega samal ajal, kui teised seltskonnas alles valivad, on sinul juba valik ammu tehtud, sest tihtipeale ongi valida ainult üks asi.
Minu kogemus näitas, et veganlus ei muutnud minu nädala toidukorvi kallimaks. Teadlikult poes käimine aitas vältida impulssoste ja ma olen ka pigem minimalistlik tarbija. Seega ainult kõik tõesti vajalik tuleb minuga poest koju kaasa.
Suurim motivatsioon alustavale veganile on sõprade ja pere tugi! Minul vedas sellega, et mu elukaaslane oli väga toetav kogu väljakutse ajal ja ka ise kommenteeris lõpus, et ta on märgatavalt vähem liha sööma hakanud. Samuti olid sõbrad alati külla kutsudes korralikult ette valmistunud ja pakkusid korralikult vegan toitu. 🙂

Enne väljakutset olin pool aastat olnud “ebatäiuslik taimetoitlane” ja siit jätkan mina nüüd ebatäiusliku veganina. Ma loodan, et minu teekond on olnud inspireeriv. Mulle tundub, et vähemalt minu tutvusringkonnas olen ma paari inimest kõnetanud, kes on hakanud mõtlema oma toitumise peale. Esimene päev pärast väljakutse lõppu tegime jälle vegan paellat ja vaatame kuhu elu nüüd edasi viib!

Lõpetuseks tahan väga tänada MTÜ-d Loomus, tänu kellele ma väljakutsest kuulsin! Tegutsen edasi Loomuse vabatahtlikuna ja samuti olen nüüd ka rahvusvahelise organisatsiooni Vegan Outreach programmi “10 nädalat veganluseni” mentor. Seega, kui nende kümne nädala jooksul, on sinus tekkinud kasvõi väike huvi veganluse vastu, siis võta vabalt minuga ühendust!

Kui sinagi oled huvitatud veganlusest ja soovid selle maailmaga lähemalt tutvuda, siis liitu rahvusvahelise programmiga “10 Weeks to Vegan” ehk “10 nädalat veganluseni“. Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus ja Vegan Oureachi koostöös on nüüd võimalik veganväljakutse vastu võtta ka eesti keeles. Selleks tuleb rippmenüüs valida Eesti verisoon.

Programmiga liitumine on kõigile tasuta ning iga nädal saavad osalejad e-kirja koos soovituste ja nõuannetega. Osalejad lisatakse ka Facebooki gruppi, kus nad saavad teiste kaasteelistega jagada oma rõõmuhetki ja muresid. Liitu programmiga SIIN.