Sageli levitatakse haidest valeinfot, mistõttu on neil halb maine. Tutvumine olulisimate tõsiasjadega nendest imelistest loomadest võimaldab aga õppida haisid hindama just sellistena nagu nad on.
Haid veedavad kogu oma elu ookeanis, kus nad annavad ellu jäämiseks oma parima. Nad on selle ülesandega väga hästi hakkama saanud: haid on elanud meie ühisel planeedil üle 420 miljoni aasta.
Kõik, kes soovivad haidest rohkem teada kui vaid müüti, et “hai on ohtlik veeloom,” peaksid olema kursis järgnevate faktiga:
1. Haid on kalad.
Vastupidiselt mõnedele teistele mereimetajatele ei pea haid hingamiseks veepinnale tõusma. Nii nagu kõik teised kalad kasutavad ka haid vee all hingamiseks lõpuseid. Hingamiseks pinnale tõusmise asemel kasutavad haid veest hapniku saamiseks oma lõpuseid.
2. Haid on ellujääjad.
Tõendid viitavad, et haid on elanud planeedil Maa üle 420 miljoni aasta ja see tähendab, et nad ujusid ookeanides juba 200 miljonit aastat enne dinosauruste aega.
3. Haid elavad kõikjal maailma vetes.
Haid võivad elada kõigis ookeanides ning sageli eelistavad nad rannikualasid.
4. Haidel on kõhreline skelett.
Haide skelett koosneb luude asemel kõhrest, mis on paindlik, jõuline ning mitte eriti tihe kude. Nad on kõhrkalad. Haide skeletti ei moodusta tugevad ja tihedad luud nagu maismaal elavatel selgroogsetel, vaid see koosneb kõhrest. Kõhrkude, mida peetakse samuti luuks, on paindlik ning kergem. See võimaldab haidele vee all kiire ja paindlku liikumise, mis on neile kui võimukatele kiskjatele loomuomane.
5. Haidel puudub ujupõis.
Ujupõis on organ, mis aitab paljudel veeimetajatel ujumissügavust reguleerida. Seetõttu peavad paljud haid uppumise vältimiseks pidevalt ujuma. Vahel nad puhkavad ookeani põhjas.
6. Maailmas on umbes 470 hailiiki.
Need 470 haide liiki jagunevad 8 sugukonnaks ja 37 perekonnaks.
7. Mõnedel haidel on helenduselundid (fotofoorid).
Need on valgust eraldavad elundid, mida haid kasutavad peamiselt saagi ligimeelitamiseks.
8. Mitte kõik haid ei ole suured.
Mõned haide liigid on väga väikesed ja nende pikkus on kuni 20 cm.
Väikseim hai on kääbus latern-hai (Dwarf Lantern Shark) ja ta on umbes 20 cm pikk. Suurim hai on vaalhai ja tema pikkus võib olla umbes 10.7 m. Vaalhai on ühtlasi suurim kõigist kaladest.
9. Haide hambad on liikuvad.
Kui üks hammas kukub välja, siis tuleb teine asemele. Haide hambad on väga dünaamilised ja kasvavad pikkade järjestikuste ridadena. Kui nad kaotavad hamba, siis tagumisest reast liigub tühja koha peale uus hammas ja selline hammaste liikumine kestab terve eluea. Oma elu jooksul võivad haid kasvatada rohkem kui 30 000 hammast.
10. Haidel on väga tundlik lõhnameel.
Haidel on nii terav lõhnameel, et nad võivad haista mitme miili kaugusel vees olevat veretilka.
11. Haide veres on kõrge kusihappe tase.
Väidetavalt on see magevee eelkäijatelt üle võetud kohanemistaktika soolases vees toimetulemiseks.
12. Haidel on suurepärane kohanemisvõime.
Toitu otsides suudavad haid uute keskkondadega kiiresti kohaneda. Näiteks härghai võib elada nii soolases kui ka magevee keskkonnas.
13. Mõned haid elavad muljetavaldavalt vanaks.
Harilik ogahai elab üle 100 aastaseks. See on tähelepanuväärne, sest enamiku liikide keskmine eluiga on 20 aastat.
14. Haid ei ole vaid metsikud röövkalad.
Laialdased katsed on tõestanud, et haid on intelligentsed loomad. Neil on olemas probleemilahendusoskused. Samuti on nad oma keskkonna suhtes väga uudishimulikud. Hai aju ei ole inimese ajule sarnaselt ümar, vaid on pikliku ja kitsa kujuga.
15. Haid võivad olla head suhtlejad.
Kuigi enamik haisid peab jahti üksinda, siis mõned liigid teevad koostööd nii saagi püüdmisel kui ka selle sobivasse söömiskohta toimetamisel.
16. Haid magavad.
Haid magavad, aga nad teevad seda avatud silmadega. Kui hai puhkab, siis hingamise tavapärase rütmi tagamiseks magab ainult üks ajupool korraga.
17. Haidel on põhjendamatult halb maine.
Igal aastal langeb hairünnakute ohvriks alla 100 inimese, millest vähem kui 10% lõpeb surmaga.
18. Mõned hailiigid on väljasuremisohus.
Mitmed hailiigid on illegaalse tapmise tõttu väljasuremisohus. Palju haisid sureb erinevate vähkkasvajate tõttu.
19. Hai nahk on talle ellujäämiseks ääretult oluline.
Haide nahk on väga kare, et kaitsta neid teiste loomade, sh teiste haide eest. Seetõttu kasutati haide nahka kunagi liivapaberina. Vaalhai nahk võib olla kuni 10cm paksune.
20. Haid on tippröövloomad.
Haid on toidu jahtimisel oportunistlikud. Kui nad midagi muud söögiks ei leia, siis söövad nad ka teisi haisid.
21. Haid paljunevad kolmel eri viisil.
Sõltuvalt hai liigist võivad hai pojad ehk n-ö haikutsikad olla:
– Sündinud elusalt ja ema toidab neid (Viviparity).
– Kasvavad ema sees olevas munas, kuid toituvad munas olevast vedelikust ja seejärel sünnivad (Ovoviviparity).
– Ema muneb munad ja kutsikad sünnivad nendest munadest (Oviparity).
Teatud hai liikidel on vaid üks poeg korraga. Teistel võib olla üle 100 korraga.
Haid ei hoolitse oma poegade eest. Haikutsikad on sünnimomendist alates kohe omapäi.
Tõlge: Monika Tartu, MTÜ Loomus
Originaalartikkel: Sharks-world.com