Londoni moenädala eel avalikustas rahvusvaheline loomakaitseorganisatsioon Humane Society International (HSI) võika video rebaste ja kährikute piinarikkast elust ja vägivaldsest surmast Hiina karusloomafarmides. Video on valus meeldetuletus sellest, kuidas ikka veel on miljonid loomad sunnitud oma karusnahkse kasuka pärast kannatama pidevat deprivatsiooni ja julma kohtlemist.
Hiina on üks maailma suurimaid karusnahatootjaid. 2014. aastal toodeti riigis 13 miljonit rebasenahka ja 14 miljonit kährikunahka ning näiteks Ühendkuningriiki jõudis tol aastal Hiinast ja Hong Kongist ligi 10 miljoni euro väärtuses karusnahkseid tooteid.
Londoni moenädalal esitleti kollektsioone muuhulgas brändidelt nagu Alexander McQueen, Belstaff, Burberry ja Roksana, kes kõik kasutavad oma toodetes karusnahka ja kellel on kõrgmoe trendidele tohutu mõju.
Tutimütsid ja karusnahaga ääristatud kapuutsid on toodetud rebaste ja kährikute nahkadest. Mõlemad aksessuaarid on saanud Londoni tänavatel harilikuks pildiks. Tänu valeinfole toodete siltidel, ei pruugi aga tarbijad isegi aimata, et kannavad ehtsat karusnahka.
Koostöös HSI briti osakonnaga filmisid Hiina loomakaitsjad Põhja-Hiina karusloomafarme, mille väikestes, kasinates puurides peavad oma elu veetma tuhanded kährikud ja rebased. Salvestatud materjalist on näha võikad tapameetodid, sealhulgas elektrišoki korduv kasutamine ja loomade metallvardaga surnuks peksmine. Juba nülitud lihakehad toidetakse tihti kähriku- ja rebasekutsikatele ning tiinetele või imetavatele emadele.
HSI briti osakonna tegevjuhi Claire Bassi sõnul pole karusloomafarmides leiduvates armetutes tingimuses ja sealsete loomade elukestvates piinades midagi glamuurset.
“Hiina ja teiste riikide karusloomafarmid on loodud funktsioneerima odavalt. Nii odavalt, et rebase- ja kährikunahkseid ribasid saab osta kõigest mõne euro eest. Need mütsid, mantlid ja aksessuaarid on nii soodsad, et tarbijal jääb üle vaid arvata, et tegu peab olema võltsingutega. Me julgustame disanereid ja kauplejaid, et nad loobuksid karusnaha kasutamisest ja peame kampaaniaid ausate siltide kasutuselevõtuks. Tarbijatel peab olema võimalus teha teadlikke, eetilisi valikuid. Meie video on hoolikalt ajastatud meeldetuletus, et karusnahalaadsest materjalist esemeid ostes tuleb ostjal olla väga tähelepanelik. Kaalul on loomade elud,” ütles Bass.
Vabas looduses liiguvad kährikud ja rebased ringi mitmete ruutkilomeetrite suurustel aladel ja elavad koos perekondlikes gruppides. Kährikud on metsikud koerlased, kes soovi korral puu otsas ronivad ja kelle loomulik elukeskkond on vee lähedal asuv mets. Rebased kaevavad urge, kus nad saavad segamatult poegida ja kutsikaid kasvatada. HSI videost on näha nende loomade elukestev lakkamatu deprivatsioon karusloomafarmides. Nad on surutud väikestesse puuridesse, kus nad peavad seisma traatvõrgust põrandal, mis põhjustab nende käppadele ja kehale valu ning kahjustusi. Olles võimetud käituma oma loomule omaselt, kannatavad paljud neist stressist tulenevate repetiitsete käitumishäirete all, näiteks jooksevad ringiratast või sammuvad lakkamatult ühe koha peal.
Videost on näha ka brutaalsus, millega need loomad tapetakse. Tihti kannatavad nad enne surma ebavajalikult kaua valude ja piinade käes. Üht rebast pekstakse korduvalt metallvardaga pähe, näkku ja kaela. Ta on ilmselgelt ikka veel teadvuse juures ja väänleb valudes. Üks teine rebane tapetakse ilma igasuguse osavuseta rohmaka, koduste vahenditega valmistatud anaalse elektrišokimasinaga.
HSI briti osakonna veterinaariaprofessor Alastair MacMillan uuris tehtud salvestusi: “Veterinaarina olen täielikult vapustatud nähes tõestusmaterjali nendes farmides rutiinselt asetleidvatest loomade kannatustest. Ühes eriti häirivas stseenis üritati korduvalt ja ebaõnnestunult elektrišokiaparaadiga rebast tappa. Kahtlemata tekitati talle sellega tohutuid valusid. Oli näha, kuidas vaene loom karjub ja üritab tapariista eest põgeneda. Näinud selle looma pikaldast ja äärmiselt piinarikast surma, aga ka ühe teise rebase surnuks peksmist, mis samuti filmile saadi, saab vaid teha järelduse, et sellised piinad on karusloomafarmides traagiliselt rutiinsed.”
Tarbi teadlikult!
Tarbijate käes on suur jõud, mille saab suunata karusloomafarmide vastasesse võitlusse. Kuid selleks, et loomade piinamisele lõpp teha, peavad tarbijad olema valvsamad kui kunagi varem. Karusnahksete toodete sildid võivad sisaldada valeinformatsiooni, olles turustatud kunstkarusnahana. Paljud tooted võivad olla täiesti ilma siltideta, eriti väiksemate poekettide riiulitel.
Loe ja vaata >>siit<<, kuidas teha vahet ehtsal ja kunstkarusnahal.
Lisainfo
Shely Bryan
sbryan@hsi.org
+44(0)7710 148 957
*Originaaltekst.
Tõlge: Lea Soorsk