Eestis ei ole hetkel ühtset regulatsiooni, mis sätestaks avalikel üritustel pakutava toidu tingimused.  Kliimaministeerium on välja andnud juhendi keskkonnahoidlike sündmuste korraldamiseks ja seal on kirjas, et toitude ja toitlustajate valikul tuleb veenduda, et pakutakse ka 100% taimseid roogasid. Kuid see on kohustuslik ainult Kliimaministeeriumi allasutustele, mitte kohalikele omavalitsustele ega laiemalt avalikele üritustele. Siiski leidub Eestis omavalitsusi, mis on toonud oma juhendites esile taimse toidu olulisuse.

Lääne-Harju ja Saku vallad ning Tartu ja Tallinna linn on taimse toidu pakkumise osas välja toonud kas kohustuslikke või soovituslikke juhiseid:

• Tartu linn on üks kõige eesrindlikumaid omavalitsusi, kus taimse toidu pakkumine üritustel on kohustuslik aastast 2024 (enne oli see soovituslik). Tartu 2024 ürituste raames laienes see kohustus ka teistele Tartumaa omavalitsustele.
• Lääne-Harju vald ja Saku vald rõhutavad juhendites, et vähemalt üks täistaimne toit peaks olema üritustel esindatud.
• Tallinna linn julgustab mitmekülgse taimse toidu pakkumist, kuid vastav punkt juhendis on pigem soovituslik ega ole siduv.

Need eeskujud näitavad, et taimse toidu propageerimine on saavutatav, kuid laiemalt puudub ühtne ja kohustuslik raamistik, mis kehtiks kõikjal Eestis.

Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta andmetel tarbivad eestlased köögivilju liiga vähe. Raplamaal, kus tulemused olid kõige paremad, sõi vaid 36,1% inimestest vähemalt 300 grammi köögivilju päevas. Ida-Virumaal oli see näitaja kõigest 25,4%. Kuna Eesti inimesed ei tarbi piisavalt köögivilju, siis oleks  taimsele toidule suurema rõhu panemine kasulik igaühele vaatamata igapäevastele toiduvalikutele.

Loomus ja Taimsed Valikud viisid läbi küsitluse, et selgitada välja kohalike omavalitsuste suhtumine keskkonnahoidlike ürituste korraldamisse ja taimse toidu kaasamisse. Küsitlusele vastas 30 omavalitsust, kellest:

• Kuuel oli juhend keskkonnahoidlike sündmuste korraldamiseks.
• Kuus järgivad mõnda muud juhendit (näiteks Tartu linna või Kliimaministeeriumi oma)
• Neljas juhendis sisaldus ka taimse toidu nõue või soovitus (Tartu linn, Tallinna linn, Lääne-Harju vald ja Saku vald).

Ülejäänud omavalitsuste juhendites taimetoidu pakkumist ei mainita. Samuti näitas uuring, et suur osa omavalitsustest ei ole keskkonnahoidlikku toitlustamist üldse arvesse võtnud.

Loomuse eesmärk on tõsta teadlikkust taimsete toitude kasulikkusest. Taimetoidu pakkumine avalikel üritustel võiks olla vähemalt soovituslik. Arvestades Eesti elanikkonna vähest köögiviljade tarbimist ja sellest tulenevaid terviseprobleeme, on taimetoidu kättesaadavus samm nii rahva tervise kui ka keskkonnahoiu suunas.

Lisaks tervisele mängib taimetoit olulist rolli ka keskkonnamõjude vähendamisel. Näiteks on teada, et veiseliha tootmine on üks kõige suurema keskkonnajalajäljega tegevusi, mida saab vähendada taimsete alternatiivide pakkumisega.

Kutsume kohalikke omavalitsusi ja ürituste korraldajaid kaaluma taimse toidu pakkumise lisamist juhenditesse. See pole mitte ainult samm keskkonnasõbralikuma tuleviku poole, vaid ka võimalus edendada rahvatervist ja pakkuda inspiratsiooni tervislikumate valikute tegemiseks. 

Täiendavad soovitused Loomuse ja Taimsete Valikute poolt:

• Täistaimne ehk vegantoit on sobilik kõigile, sh inimestele, kes ei söö taimetoitu igapäevaselt või regulaarselt. Kui on soov pakkuda ka loomset, siis hea variant on pakkuda põhitoiduna taimset toitu, mille kõrvale saab soovi korral midagi loomset valida.
• Eriti oluline on panna rõhk hooajalistele saadustele, lisaks keskkonnasõbralikkusele on need ka soodsamad ning kättesaadavamad.
• Soovitame mitte pakkuda toitu, mis sisaldab ohustatud ja/või kaitse all olevate loomade ja lindude liha. Sinna alla kuuluvad näiteks angerjas, silmud ja karu.

Taimetoit ei ole lihtsalt toit – see on võimalus muuta maailma ühe ampsu haaval paremaks.