1. Milline on Euroopa angerja üldine seisund maailmas?
Euroopa angerjas on kriitiliselt ohustatud liik. Tema arvukus on võrreldes 1950.–1960. aastatega langenud Põhja-Euroopas ligi 99%. Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitus on igasugune angerjapüük määramata ajaks lõpetada.
2. Miks on angerja arvukus nii drastiliselt vähenenud?
Põhjuseid on mitu ja need toimivad koosmõjus:
- Mageveeliste elupaikade hävimine ja rändeteede tõkestamine (tammid, hüdroelektrijaamad).
- Ülepüük (nii klaasangerja kui täiskasvanud angerja püük).
- Kliimamuutused ja ookeanihoovuste muutumine.
- Keskkonna saastatus ja parasiidid.
3. Mis on angerja ümberasustamine ja kuidas see käib?
Erinevalt lõhest või kohast ei saa angerjat kunstlikult paljundada. Kõik ümberasustatavad kalad on looduslikku päritolu ehk klassikaliselt ei saa pidada seda tegevust ümberasustamiseks. Nad püütakse klaasangerjatena Lääne-Euroopa jõgede suudmetest ja transporditakse lennukite või autodega uutesse veekogudesse (Eestis peamiselt Võrtsjärve ja Narva jõe vesikonda, samuti kahte äriühingusse ehk nö angerjafarmi).
4. Kas angerjate asustamine Narva jõe vesikonda aitab liiki kaitsta?
Teadlased on selles osas skeptilised. Kuigi paberite järgi täidab Eesti EL-i eesmärki (merre peaks jõudma 40% potentsiaalsetest rändajatest), on tegelikkus küsitav:
- Rändetakistused: Narva jõe hüdroelektrijaama turbiinid tapavad või vigastavad allavoolu rändavaid kalu.
- Andmete ebatäpsus: Puuduvad katselised mõõtmised, kui palju angerjaid tegelikult merre jõuab. Saksamaal tehtud uuringu järgi võivad mudelid tegelikku rännet üle hinnata isegi kuus korda.
- Püügisurve: Võrtsjärves toimub intensiivne kutseline püük, mis tähendab, et suur osa asustatud kaladest püütaksegi kinni enne, kui nad rändele pääsevad.
Narva jõkke, angerja loodusliku levila äärealale, jõuavad liigi arvukuse kokku kukkumise tõttu pigem vaid üksikud angerjad. Seetõttu on küsitav, mis muul põhjusel angerjat meile ümber asustatakse kui mitte sotsiaalmajanduslikel.
5. Kas klaasangerjad sureksid Lääne-Euroopas niikuinii, kui me neid ära ei tooks ja ära ei sööks?
See on levinud argument ümberasustamise toetuseks, kuid teadlaste sõnul puudub sellel teaduslik tõestus. Prantsusmaa teadlased pole kinnitanud klaasangerjate massilist suremust loodusliku tiheduse tõttu. Pigem hoiab selline väide elus klaasangerjaäri.
6. Kas on tõestatud, et Eestist rändele asunud angerjad jõuavad Sargasso merre?
Ei ole. On tõestatud, et üksikud isendid jõuavad Läänemerre või Taani väinadeni, kuid ühtegi Eestist pärit või siia asustatud märgistatud angerjat pole Sargasso merest leitud. Ka ei tõesta üksikud reaalselt merre jõudnud angerjad seda, et madala kvaliteediga sisendandmete põhjal paberil hinnatud 52-86 tonni angerjaid tegelikult merre jõuab.
7. Miks kalurid Peipsi järves või Emajões enam nii palju angerjat ei saa?
Peamine põhjus on see, et angerjat ei jõua nendesse kohtadesse enam piisavalt. Kui merre rändaks tõesti teadlaste arvutatud 52–86 tonni angerjat aastas, oleks see majanduslikult nii väärtuslik saak, et kalurid märkaksid ja registreeriksid seda kindlasti.
8. Mis on angerjafarmide roll selles küsimuses?
Angerja toiduks kasvatamine on otseses vastuolus liigi kaitsmisega. Kuna kunstlik paljundamine pole võimalik, põhineb farmide tegevus samuti loodusest püütud klaasangerjatel. Olukorras, kus angerjate arvukus on nii drastiliselt kokku kukkunud, süvendab see probleemi veelgi.
9. Milline on teadlaste soovitus tulevikuks?
- Suhtuda ümberasustamisse suure ettevaatlikkusega.
- Kaaluda ümberasustamise peatamist või selle muutmist “angerjasõbralikumaks” (asustamine kohtadesse, kus puuduvad püügisurve ja rändetakistused).
- Lõpetada klaasangerja töönduslik püük, mis aitaks piirata ka salakaubandust Aasiasse.
- Teha reaalseid seireid Narva jõe alamjooksul, et mõõta tegelikku merre jõudvate kalade hulka.
Soovitame lugeda teadlaste põhjalikku artiklit ning artikli all olevate viidetega samuti tutvuda: https://novaator.err.ee/1609318872/mereinstituudi-kalateadlased-euroopa-angerja-tulevikust-ausalt-ja-objektiivselt
* Angerjateemalisi tegevusi toetab Loomuses 1.12.2025-30.06.2026 Euroopa Liit ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (Estonian Centre for International Development (ESTDEV)) Mondo projektist NOPLANETB. Sisu eest vastutab MTÜ Loomus ning seda ei saa ühelgi juhul käsitleda Euroopa Liidu või ESTDEV seisukohana.