31. oktoobril kl 11.00 – 17.00 korraldab MTÜ Loomus Õpetajate maja Magistrisaalis Eestis esmakordselt loomaõigusluse teemalise konverentsi „Loomaõiguslus akadeemias ja aktivismis: teadmised ja tegutsemine loomade heaks“.
Üritusel kuuleb seitset ettekannet nii akadeemilistest uurimustest kui loomaõiguslusaktivismist.
Viimastel aastatel on loomaõiguslus nii kodanikealgatusliku liikumisena, teoreetilise mõttesuuna kui ka akadeemilise uurimisvaldkonnana üha enam ühiskondlikku aktuaalsust kogunud. Tegu on kahtlemata mõtteviisiga, mil on oma tulised pooldajad ning vastased ning mille kohta on liikvel palju müüte. Ürituse korraldajad MTÜst Loomus soovivad avada loomaõiguslust erinevatest vaatevinklitest, et anda aimu valdkonna mitmekihilisusest.
Üritus on osalejatele tasuta, vajalik on eelregistreerimine aadressil info@loomus.ee.
(NB! Kohad on 25. oktoobri seisuga täis.)
Kui keegi soovib esimese ettekande ajal tõlget inglise keelest eesti keelde, palume sellest registreerimismeilis teada anda. Kohapeal on lõunapaus suupistetega vegan restoran V poolt. Konverentsi modereerivad Kadri Aavik ja Kristina Mering.
Üritus on seotud 1. novembril Mustika keskuses toimuva Taimetoidumessiga.
Konverentsi toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Ajakava:
11:00-11:15 Avasõnad ja kohv
11:15-12:00 Emotsioonide roll moraalsete vaadete kujunemisel loomade suhtes
Elisa Aaltola, vanemteadur, University of Eastern Finland
12:00-12:30 Ülevaade kriitiliste loomauuringute uurimisvaldkonnast: akadeemiline aktivism
Kadri Aavik, MTÜ Loomus liige, Tallinna Ülikooli sotsioloogiadoktorant
12:30-13:00 Ülevaade loomaõiguslusliikumise ajaloost ja tänapäevastest arengusuundadest Eestis
Kadri Taperson, MTÜ Loomus tegevjuht
13:00-13:30 Tapamaja töötajate suhtumine loomadesse ja oma töösse
Kristina Mering, Tallinna Ülikooli sotsioloogiatudeng, MTÜ Loomuse projektijuht
13:30 Lõunapaus suupistetega vegan restoran V poolt
14:15-14:45 Feminism ja loomaõiguslus: Eesti feministide arvamusi
Kadri Aavik ja Dagmar Kase, kunstnik ja feministlik aktivist
14:45_15:15 Pilguheit ökoholismi – empaatia, ökoloogia ja holism
Mattias Turovski, keskkonnaeetik, Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse MA
15:15-15:45 Levinud mõtteviisidest loomade paigutamisel eetikasse
Holger Kiik, Tallinna Ülikooli filosoofia magistrant
15:45-17:00 Ühisarutelu ja kokkuvõtted
Ettekannetest:
11:15-12:00 Emotsioonide roll moraalsete vaadete kujunemisel loomade suhtes
Elisa Aaltola, vanemteadur, University of Eastern Finland
Suur osa loomaeetikast, mis käsitleb meie kohustusi teiste loomade vastu, põhineb ratsionaalsusel. Tuntud loomaeetikud Peter Singer, Tom Regan ja teised on pakkunud välja loomaõiguslust toetavaid loogilisi argumente. Kuid vaatamata oma loogilisusele ei ole need argumendid paljudele siiski veenvad. Olulisim põhjus on ehk see, et moraalsed otsused kalduvad lähtuma (vaistlikust) sisetundest, mis juhindub kultuurilistest stereotüüpidest ja emotsioonidest. Ettekanne toob välja selliste vaistlike otsuste peamised elemendid, keskendudes kollektiivsele eitusele, negatiivsetele emotsioonidele ja empaatia vajalikkusele.
12:00-12:30 Ülevaade kriitiliste loomauuringute uurimisvaldkonnast: akadeemiline aktivism
Kadri Aavik, MTÜ Loomus liige, Tallinna Ülikooli sotsioloogiadoktorant
Inimeste ja loomade vahelistest suhetest on saanud tänapäeval erinevates teadusvaldkondades järjest olulisem uurimissuund. Kriitiliste loomauuringute lähtekohaks on arusaam, et inimeste ja loomade vahelised suhted on tänapäeval kriisiolukorras, millel on tõsised tagajärjed nii loomadele, inimestele kui ka planeedile laiemalt. Sarnaselt feministliku akadeemilise uurimistööga on ka see uurimisvaldkond selgelt poliitiline: eesmärgiks on nii loomade kui inimeste vabanemine. Ettekanne annab ülevaate kriitiliste loomauuringute uurimisvaldkonnast ning selle potentsiaalist inimeste ja loomade vaheliste ekspluateerimisel põhinevate suhete vaidlustamisel.
12:30-13:00 Ülevaade loomaõiguslusliikumise ajaloost ja tänapäevastest arengusuundadest Eestis
Kadri Taperson, MTÜ Loomus tegevjuht
Loomaõigustaste liikumine tekkis Eestis kaheksa aastat tagasi, mis annab põhjuse küsida, kuhu õieti liigutakse ja millised on liikumise eesmärgid. Kas vastukaja ühiskonnalt, meedialt, otsustajatelt on olnud ootuspärane ja edasiviiv? Missugusest ideoloogiast on kantud loomaõiguslaste idee ja kas see räägib eesmärkide täitmise kasuks või kahjuks?
13:00 – 13:30 Tapamaja töötajate suhtumine loomadesse ja oma töösse
Kristina Mering, Tallinna Ülikooli sotsioloogiatudeng, MTÜ Loomus projektijuht
Tapamaja töötajate suhtumine loomadesse ja oma töösse on uurimisteema, mis puudutab nii töösotsioloogiat kui inimeste ja loomade vaheliste suhete (human-animal studies) sotsioloogiat. Uurimuses esitan küsimuse mõttemehhanismide kohta, millega tapamaja töötajad ning lihunikud oma töö vägivaldset iseloomu mõtestavad ning kuidas sellega toime tulevad. Lisaks uurin nende suhtumisi töösse kui sellisesse ning spetsiifilisemalt tapamaja üha intensiivistuvasse liinitöösse. Peamine uurimisteema puudutab aga suhtumist loomadesse. Uurimuse jaoks viisin läbi intervjuud tapamaja töötajatega ning vaatluse tapaliini ääres.
14:15-14:45 Feminism ja loomaõiguslus: Eesti feministide arvamusi
Kadri Aavik ja Dagmar Kase, kunstnik ja feministlik aktivist
Veganfeministlikud teoreetikud leiavad, et seksism ja liigirassism toimivad ülemaailmses kapitalistlikus süsteemis samade põhimõtete alusel ning toetavad patriarhaadi jätkumist. Samas on loomaõiguslus ning selle seosed feminismiga jäänud peavoolu feministlikus mõttes äärmiselt marginaalseks. Ettekandes analüüsime, kuidas mõtestavad Eesti feministid loomade ja inimeste vahelisi suhteid, feminismi ja loomaõigusluse seoseid ning kuidas nad toetavad või vaidlustavad liigirassismi. Samuti uurime, millised on nende vaated veganluse kui loomaõiguslusest lähtuva eetilise toitumisviisi kohta. Lähtume ettekandes veganfeministlikust teooriast ning kriitiliste loomauuringute perspektiividest.
14:45 – 15:15 Empaatia roll holistiliste maailmavaadete kujunemisel keskkonnaeetikas
Mattias Turovski, keskkonnaeetik, Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse BA
Ökoloogiliselt võttes pole võimalik uurida mitte ühtegi elusolendit ilma kirjeldamata seoseid, milles see organism teiste suhtes eksisteerib. Ökoloogilisest seisukohast saabki elusolendeid terviklikult vaadelda vaid kui interaktsioone. Inimene-loodus suhet – üht keskkonnaeetika peamist uurimisobjekti, tuleks uurida just seda silmas pidades.
Holism aga ajendab meid nägema suurt pilti, tunnustama ühe kõiksust ning kõige ühtsust ja paradoksaalselt tunnistama, et kõike ei ole võimalik hoomata, sest hoomaja on vaid osa tervikust. Kuidas aga suhtuda terviklikult millessegi, mida me ei hooma? Murekohaks ja keskkonnakriisi üheks peamiseks põhjustajaks ongi peamiselt asjaolu, et inimene-loodus suhte probleemi lahendamiseks peame me sellesse suhtuma terviklikult st. holistlikult, kuid seda on lähes võimatu saavutada.
Empaatiavõime kui inimeses esinev sotsialiseerumise mehhanism on avamas teed holistiliste vaadete seni puht teoreetiliseks jäänud tagamaadesse. Empaatia kirjeldamine on loomas uut tüüpi deskriptiivset eetikat. Analoogiad empaatia ning holismi suundades tekitavad mõtteainet selle uue eetika iseloomust ning võimalikust potentsiaalist lähitulevikus. Ettekandes tulebki juttu sellest, kuidas empaatia võiks aidata lahendada teooria ja praktika vahelisi lahkhelisid eelmainitud paradoksis.
15:15 – 15:45 Levinud mõtteviisidest loomade paigutamisel eetikasse
Holger Kiik, Tallinna Ülikooli filosoofiamagistrant
Käsitlen ettekandes mõnda (argimõtlemises) levinud mõttekäiku loomade seostamisel eetikaga ning pakutavaid põhjendusi loomadele teatud õiguste eitamisel. Nendeks on peamiselt liigiline erinevus, emotsionaalne võimekus, kognitiivne võimekus, võime mõista ja käituda mingite eetiliste printsiipide järgi, loomulikkus/looduslikkus, “looja” ehk aretaja õigus, elu ja kannatusvõime segamini ajamine (s.t. “taimede õigused”) jmt. Alustan eetika ABC-st ning piiridest, kõrvutan “rahva seas” rakendatavaid eetilisi printsiipe loomade õigustesse puutuva seiskoha põhjendamiseks inimestevahelise eetikaga ning toon välja järjepidamatust.