Tallinn Fashion Weekil täitus Loomus pikaaegne unistus korraldada julmusevaba moe etendus.

Selleks kutsus Loomus kampa rahvusvahelise karusnahavaba moe programmiga „Fur Free Retailer” liitunud kohalikud moeloojad Mia&Leela, KiRiVOO ja The Korsars ning Eesti kunstiakadeemia tudengid, kellega 2020. aastal tehti ühisprojekt „Hea Eesti asi”. Kõik nad lõid moeetenduse jaoks kollektsiooni, mida iseloomustavad loomasõbralikkus, jätkusuutlikkus ja eetilisus.

Mis on julmusevaba mood?

Julmusevaba mood on teadlik otsus teha loomasõbralikke ja eetilisi valikuid nii moe loomisel kui ka tarbimisel.

Millal sai julmusevaba moe olulisus laiema kõlapinna? Millal hakkas ka suuremaid moefirmasid programmiga liituma?

Suure töö selles vallas on ära teinud Fur Free Alliance ja nende ellu kutsutud programm „Fur Free Retailer”, mis ühendab karusnahavabu ettevõtteid ja eetilisi tooteid otsivaid tarbijaid. Programmi eesmärk on julgustada ettevõtteid loobuma karusnahast ja edendada eetilist tarbimist. „Fur Free Retaileriga” liitunute nimekiri annab tarbijatele täpset infot ettevõtete karusnahapõhimõtete kohta, mille abil teha ostes teadlikke valikuid.

Programmiga on liitunud juba üle 1500 brändi üle kogu maailma, sh mitu tippbrändi ja kaupluseketti, nagu Prada Group, Burberry, Gucci, Armani, Hugo Boss, Tommy Hilfiger, Michael Kors, Calvin Klein, Esprit, Lindex, O’Neill ja teised. Loomus on olnud programmi „Fur Free Retailer” ametlik esindaja Eestis alates 2015. aastast ja meie moeloojatest on programmiga liitunud Tiina Talumees, Diana Arno, Ketlin Bachmann, Reet Aus, Xenia Joost, Tallinn Dolls, August, Piret Ilves jpt.

Nii nagu toidulaud ja iluarsenal, saab ka mood tänapäeval olla teadlikult loomasõbralik. Selleks et eetiliste valikute tegemine kergem oleks, soovime julmusevaba moeetenduse raames tutvustada kohalikke disainereid, kes loovad moodi loomade heaolu silmas pidades. Leiame, et ükski loom ei pea kannatama sellepärast, et inimene soovib olla ilus või moodne. Kaunis saab olla ka loomasõbralikult!

Palju suuri moefirmasid siiski pole sellega kaasa läinud. Mida oleks vaja, et see juhtuks, ja mida see annaks kogu (moe)maailmale?

Tänapäeva üks suurimaid keskkonnaga seotud probleeme on kliimamuutused, mille oluliseks põhjustajaks on inimtekkeline kasvuhoonegaaside emissioon. Kasvuhoonegaaside tekitamises on suur osa põllumajandusloomade kasvatamisel ja hilisemal loomsete saaduste töötlemisel.

Selleks et elusorganismist saaks moetoode, on tarvis loomulik biolagunemine peatada. Nahaparkimisprotsess nõuab tohutul hulgal energiat ning tervisele ja keskkonnale ohtlikke kemikaale. Enamik nahast on kroompargitud, mille tagajärjel satub kantserogeenne kroom veekogudesse. Kuigi Euroopas ja Ameerikas ei ole kroomparkimine enam lubatud, tuleb enamik meil tarbitavast nahast arengumaade nahatööstusest. Keskkonnasõbralikuma alternatiivina kasutatav taimparkimismeetod ei leia suurema aja- ja ressursikulu tõttu sagedast kasutust.

Higg Materials Sustainability Indexi järgi, mis mõõdab moetööstuses kasutatavate materjalide keskkonnakulu hällist hauani, on loomne nahk saastavaim nii kasvuhoonegaaside emissiooni, maa- ja veekasutuse kui ka nende looduse saastamise poolest. Teisel kohal on loomsed tekstiilid ja siis alles sünteetilised kiud.

Milliseid materjale soovitate moeloojatel kasutada?

Kõik meie julmusevaba moesõu kollektsioonid on valmistatud ainult loomasõbralikest materjalidest, see tähendab, et ükski kasutatud tekstiil ei ole loomset päritolu. Moeetenduse märksõnad on „loomasõbralik”, „jätkusuutlik” ja „eetiline” ning nendest märksõnadest on oma kollektsioone luues lähtunud ka meie disainerid.

Tänu materjaliteaduse kiirele arengule on tänapäeval peale nafta võimalik loomanahasarnaseid materjale toota ka keskkonnasõbralikumaid bioõlisid kasutades, neid saadakse seemnete, sojaoa, kookos- või palmituumaõli baasil. Kasutatakse ka toidutööstuse jääke, näiteks veinitootmisest alles jäänud viinamarjamassi ning mahlatööstusest apelsinide ja õunte jääki, millest toodetud kunstnahk näeb välja luksuslik ja on piisavalt vastupidav isegi jalanõude tootmiseks.

Ringmajanduse põhimõtteid kasutades on avastatud põllumajanduse jääkprodukt – ananassilehed, millest toodetakse loomanahaga sarnaste omadustega tekstiili Piñatex. Üks jätkusuutlikem materjal loomanahka asendama on looduslik kork, mis pärineb korgitamme koorest. Korgipuud on võimalik üheksa aasta tagant koorida ja hoolikas koorimine puud ei kahjusta.

Suurt lootust äratav biomaterjal on seenenahk, mida toodetakse seene spooridest ja niidistikust. Materjalile on võimalik anda eri omadusi ning kasvatada seda sobivas mõõdus, mistõttu saab see olla moetööstuse jaoks õhku läbilaskev, sametpehme ja luksusliku välimusega ning mööbli tootmiseks äärmiselt tugev.

Biotehnoloogia abil on võimalik valmistada ka kunstsiidi, seda toodetakse pärmi kääritamise teel. Tulemus on loomse siidi sarnane materjal, mis on aga tugevam ja lihtsamini hooldatav. Pärmi abil toodetakse ka laborinahka Zoa, mis näeb välja äärmiselt loomse naha sarnane, sest materjal valmib pärmirakkudest kasvatatud kollageenist, mis imiteerib loomset kollageeni.

Lammaste pügamine pole eetiline

Moetööstusel on väga suur mõju. Igaüks meist kannab riideid ja jalanõusid ning oma valikutega saame tööstust suunata. Loomanahast tooteid on kantud aastasadu, pööramata tähelepanu, millistel tingimustel tuleb tooraine. Nahk, karusnahk, vill, suled ja siid võetakse elusolendite küljest nende nõusolekut küsimata.

Traditsiooniline talveriiete materjal on lambavill. Lambavilla kasutamist peetakse eetiliseks, sest lammas vajab pügamist. Tegelikult kasvab lammastele suures koguses villa aretamise tulemusel, selle eesmärk on võimalikult suur tootlus. Ulatusliku tarbimise tõttu on lammaste kasvatamine paraku eetilisusest kaugel. Näiteks selleks, et meriinolammastel ei kinnituks tuharakarvade külge fekaalid ja uriin, eemaldatakse sealt karvad koos nahaga. Lammaste suure koguse tõttu toimub protseduur tuimastuseta, mistõttu on see äärmiselt valulik.

Mitu moetootjat, teiste seas H&M, Zara, Mango ja Gucci, on lõpetanud angoora- ja mohäärvilla kasutamise, sest loomakaitseorganisatsioon PETA on toonud päevavalgele juhtumid, kus elusloomadel on eemaldatud karv äärmiselt vägivaldsel teel. Tegemist on olnud suurtootjatega, kust tuleb oluline osa kogu maailma villatoodangust.

Õnneks on moetööstuses hakatud valima eetilisemaid viise. Ameerika uuringufirma Grand View Research järgi on 2021. aastal sünteetilise naha turuväärtus 31,4 miljardit USA dollarit ja arvatakse, et 2028. aastaks on väärtus kasvanud 57 miljardini. Kiiret kasvu veab eest aina suurenev sünteetilistest materjalidest toodetud jalatsite nõudlus. Iga valik loeb!

Artikli autorid on Loomuse liikmed Merilyn Haugas ja Sirli Spelman.