Genklubisse oli kogunenud palju vapraid, kes ei peljanud keskküttesüsteemi ajutist peataolekut ega filmi eeldatavat õõvastavat sisu. Lisaks tuleb publikut kiita heasoovlikkuse eest, et korraldajatele ei pandud (vähemalt häälekalt) pahaks tehnilisi sekeldusi. 

Sellist filmi saab teha ainult üks kord, sest tõenäoliselt ei pääse enam kunagi ükski salakaamera selliselt tööstuse sisemust uurima.

Seega on oluline, et esimene-ja-viimane võimalus maksimaalselt rakendataks. See film on seda kahtlemata teinud ning õnnestunud igas nüansis ja vaatepunktis. Lisaks süsteemi paljastamisele näitab see ka ühe motiveeritud inimese võimet end kokku võtta ja muutuda laiema pildi muutumiseks ajutiselt sellesama süsteemi tööriistaks. Üllas.

Filmile järgnes elav arutelu, mis ei piirdunud karusloomadega, vaid laienes üldiselt loomade kohtlemisele, ühiskonnanormidele ja levinud väärarusaamadele. Vestlust vedasid keskkonnaeetik Mihkel Kunnus ja filosoof Silver Rattasepp.

Kunnus ütles välja selle, mida ilmselt kõik filmivaatajad tundsid: siin ei olegi eetilises plaanis midagi arutada – karusloomakasvandustele ei ole ühtegi õigustust.

Kui teiste loomatööstusharude juures saab veel rääkida normide karmistamisest, et loomade heaolu paraneks, siis karusloomade puhul ei ole see võimalik. Selleks, et tagada rebasele-minkidele loomuomaseid tingimusi, tuleks neid pidada hiigelsuurtel maa-aladel, võimaldada ujumist-kaevamist jms. See aga muudaks tööstusharu kui sellise majandusliku kasu seisukohalt mõttetuks. Seega on ainus tee keelustamine.

Peatuti ka sellel, mida saab indiviid teha, et ühiskonnas hakkaksid toimuma muutused, et praegune norm muutuks erandiks ja vaikiv heakskiit selgeks hukkamõistuks. Iga muutus algab iseendast ja kui kõik jätavad ostmata karusnahksed tutid-kraed, taunivad valjuhäälselt karusloomakasvandust ning nõuavad poliitikutelt keelustamist, jõuamegi selleni, et see võigas tööstusharu lõpuks uksed sulgeb.

Aitäh kõigile tulijatele!

Karin Bachmann

Filmi “Karusnahk” esitluse Tartus 12. jaanuaril korraldasid MTÜ Loomus, Loomade Nimel ja Genialistide Klubi.

Fotod: Mona Menets