Kampaaniategevus algusaegadest tänapäevani

Vaata ülevaatliku videot Loomuse tegevusest karusloomafarmide keelustamisel:

Pikk teekond sai alguse 2006. aasta sügisel, mil “Pealtnägija” kajastas esimest korda Eesti ajaloos karusloomade piinarikkaid elu- ja pidamistingimusi. Saates tutvustas farmide pahupoolt Loomuse infokoordinaator, tollane Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Maaja Mäll.

“Pealtnägija” kajastuse järgselt korraldas Loomuse eelkäija Loomade Nimel (Loomus ja Loomade Nimel ühinesid 2017. aasta lõpus) esimese karusnahavastase meeleavalduse.

2013. aastal avaldas “Pealtnägija” taaskord šokeerivad kaadrid karusloomafarmide julmusest.

Loomuse esimeses kampaanias “Olen loomade poolt” 2014. aasta maikuus astusid esmakordselt Eestis avalikult üles 20 tuntud Eesti inimest, kes pooldavad karusloomafarmide keelustamist.

2014. aasta novembris andsime Riigikogule üle enam kui 10 000 kodaniku allkirjad karusloomafarmide keelustamiseks.

2015. aastal korraldasime tänavakampaania “Eluaegne vangistus”.

2015. aastal käivitasime teise kampaania “On aeg keelustada karusloomafarmid”:

2016. aastal toetas Loomuse pingutusi ansambli Queen kitarrist Brian May ja 2017. aastal Hollywoodi näitleja Mena Suvari!

Kroonika

2016. aastal algatas Loomus rahvusvahelise petitsiooni karusloomafarmide keelustamiseks, millele on tänaseks kogunenud juba üle 57 000 allkirja.

2017. aasta alguses avaldasime Kantar Emori uuringu tulemused. Uuringust selgus, et 69% Eesti inimestes ei poolda loomade kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.

13.04.2017 korraldasime Tallinnas rahvusvahelise rongkäigu karusloomafarmide keelustamiseks.

2017. aasta  mais jõudis karusloomafarmide keelustamise Loomuse eestvedamisel esimest korda Riigikogu suurde saali.

2018. aasta oktoobris avaldasime välireklaamid “Minu ema, mitte sinu kasukas”.

2018. aasta novembris korraldasime taas suure rongkäigu loomade heaks.

Postimehe esikaas
Postimehe esikaas

Rongkäigu meediakajastus: Reporter, Delfi, ERR

2019. aasta  22. jaanuaril arutas Riigikogu taas karusloomafarmide keelustamist – seekord jäi puudu vaid 3 häält, et eelnõu oleks läbinud esimese lugemise!

2019. aasta lõpus avalikustasime koos tuntud inimestega kampaania #loomadesilmis, et tõsta teadlikkust karusloomafarmides toimuvast julmusest.

2020. aastat alustasime suure traditsioonilise rongkäiguga loomade heaks.

18. juunil esitas 23 Riigikogu saadikut looma- ja looduskaitseseaduste muutmise eelnõu, et keelustada Eestis loomade pidamine, nende aretamine ja paljundamine karusnaha tootmise eesmärgi.

Juunis alustas Loomuse podcast “Loomade Hääl” poliitikute intervjueerimist, et teada saada, kuidas suhtuvad nemad karusloomafarmide keelustamisse ning mida ütleks nende arvates keelustamine Eesti ühiskonna kohta.

Augustis tegime Tallinnas välikampaania “Minu ema, mitte sinu kasukas”.

Septembris lisas Loomus Facebooki profiilipildi raami sõnumiga “Karusnahavaba Eesti poolt”. Lisaks ka ingliskeelse tekstiga “For Fur Free Estonia” raami. Loomuse raami võtsid kasutusele mitmed tuntud tegijad, näiteks ansambel Trad.Attack, poliitik Oudekki Loone ja džässilaulja Hedvig Hanson. Eestikeelse tekstiga raami saab oma profiilipildile lisada SIIN. Ingliskeelse sõnumiga raami saab lisada SIIN.

Maailmakuulus näitleja ja loomaõiguslusorganisatsiooni PETA audirektor Pamela Anderson saatis septembris koostöös Loomusega Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale kirja, milles ärgitab Riigikogu astuma tervemõistuslikku ja kaastundlikku sammu ehk keelustama karusloomafarmid.

Septembri keskel läbiviidud Kantar Emori uuringust selgus, et 75% Eesti inimestest ei poolda selliste loomade nagu rebaste ja naaritsate kasvatamist ja hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil. Võrreldes 2016. aasta detsembri lõpus korraldatud uuringuga on karusloomafarme mittetoetavate inimeste arv tõusnud 6% võrra ehk 69%-lt 75%-le.

Oktoobris kirjutas 17 Eesti loodusteadlast alla avalikule kirjale, milles nad avaldavad toetust karusloomafarmide keelustamisele Eestis.

Karusloomafarmide keelustamise teekonnal oli ajalooline päev 15. oktoobril, mil eelnõu jõudis Riigikogu suurde saali. Esimest korda ajaloos ei lükatud eelnõu tagasi, vaid Riigikogu otsustas jätkata selle menetlemist. Esimesele lugemisele suures saalis eelnes südamlik hea tahte avaldus Riigikogu ees.