Meedia on Loomuse tööriist number üks. Tänu meediale, olgu selleks siis nö klassikaline massimeedia või üha mitmekesistuv sotsiaalmeedia kasvatame üldsuse teadlikkust ja avalikkuse poolehoidu. Ilma rahva toeta ei oleks meil võimalik loomade eestkostega tõhusalt tegeleda.

Me ei tee seda tööd iseendale ega pisikesele kildkonnale – meie eesmärk on loomatemaatika tähtsuse tõstmine Eesti ühiskonnas, sh loomasõbraliku mõtlemise, käitumise ja tarbimise leviku suurendamine ning loomakaitsepoliitika kujundamine. Sel aastal on Loomust meedias mainitud ligi 500 korral. Oleme enim mainitud loomakaitseorganisatsioon Eestis. Nähtavuse suurendamise nimel teeme Loomuses strateegilist meediatööd iga päev. Monitoorime kajastusi, edastame teateid, initsieerime artikleid, vastame meediapäringutele, suhtleme meediaga, meil on kommunikatsiooniplaan ja nädala töökavad. Just nii, nagu igas korralikus organisatsioonis.

Tegutseme alati seaduste piires. Meie kogemuse põhjal on edukad avalikud aktsioonid olnud seotud mõne konkreetse, tihtilugu kahetsusväärse juhtumiga, mis on rahva hulgas hukkamõistu pälvinud: näiteks tsirkuseelevant Medi surm Narvas või üle 40 metsloomaga Venemaa tsirkuse tulek Tallinnasse. Vahel on edukuse võtmeks erakorralisus.

Käesoleva aasta veebruaris korraldasime meeleavalduse karusloomafarmide keelustamise toetuseks paari päevaga ja võtsimegi eesmärgiks teavitada sellest üldse mitte loomuselikult: lihtsad valged paberid, millel punasega Times New Romani šriftis “Äkkmeeleavaldus!” Otsus korraldada meeleavaldus esmaspäeva hommikul võeti vastu reede pärastlõunal, mis tähendas meie jaoks tegutsemist väga piiratud ja ebasoovitaval ajal ehk nädalavahetusel. Ajal, mil normaalsed inimesed magavad mõnuga sisse ja teevad perega pannkooke. Sellegi poolest, meie erakorralised üleskutsed töötasid ja rahvast tuli rohkem kui julgesime oodata.

Vastudemonstrantidega pole me Eestis veel kokku puutunud. Ilmselt on meil sedasorti teemad, kus vastudemonstrandid jääksid varju. Leedu kolleegid korraldasid mõni aeg tagasi eduka meeleavalduse karusloomafarmide keelustamise toetuseks. Sinna kogunes ligi tuhat inimest. Kohale tuli aga ka umbes kümme karusloomafarmide esindajat oma plakatitega. See vaatepilt oli üsna meeleolukas. Kümme versus tuhat. Ega muud polnudki, kui et vastudemonstrandid seisid natuke aega ja otsustasid targu käega lüüa. Loomade õiguste eest seisvad demonstrandid ise on alati rahumeelsed. Loomaõiguslased on ka inimõiguslased.

Mitte iga kord ei pea demonstrant tõsiseltvõetavuse saavutamiseks midagi väga erakorralist korda saatma. Sisu on olulisem kui pakend. Loomulikult tuleb visuaalses plaanis (eelkõige huvitavate fotode ja videosalvestiste nimel) ning demonstrantide meele lahutamiseks kasuks, kui aktsioon sisaldab ka midagi värvikat ja dünaamilist. Nii on meil kohal olnud kaasaegse tsirkuse artistid, toredad loomakostüümid, trummirühm jms. Kuid see pole määrav. Oluliselt suuremat rolli mängib demonstratsiooni sisu ehk kas see läheb inimestele heas mõttes korda. Kas meeleavaldus jätab jälje ja mõjub suurelt ning seega tõsiseltvõetavalt.

Meeleavaldus on pigem nagu hüüumärk sellele eelnenud selge ja tugeva lause lõpetuseks. See on aga lause, mis töötaks hästi ka ilma hüüumärgita. 
Demonstratsioon ei ole loomakaitsevaldkonnas ühekordne sündmus, millele ei eelne ega järgne midagi. Meie töö on edukas ainult siis, kui teeme seda järjepidevalt, pausideta, läbi aastate ja pidevas koostöös teiste organisatsioonidega kodu- ja välismaal. Tõsiseltvõetavuse garantii on eelkõige mõtestatud ja pikaajaline töö.

Annika Lepp, MTÜ Loomus


Katked vastusest avaldati Eesti Päevalehes 17. juunil 2017 Krister Parise artiklis “Kas seista plakatiga või hõivata linnapea kabinet?”