PANEME PUNKTI KARUSNAHATÖÖSTUSELE EUROOPAS!
Eelmisel suvel võttis riigikogu 55 poolthäälega vastu ajaloolise otsuse, et loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil on 2026. aasta 1. jaanuarist Eestis keelatud. Ent loomade kannatused on südantmurdvad olenemata sellest, kus see toimub.
Kutsume koostöös loomakaitseorganisatsioonidega üle Euroopa toetama kodanikualgatust “Karusnahavaba Euroopa”, et lõpetada karusnahatööstus terves Euroopas.
Kodanikualgatus “Karusnahavaba Euroopa” ehk “Fur Free Europe” kutsub üles Euroopa Liitu keelama loomade pidamist ja surmamist ainult või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil ning kasvandustest pärit karusnaha ja seda sisaldavate toodetega kauplemist Euroopa Liidus.
Lisaks sellele, et tegemist on loomade suhtes äärmiselt julma tööstusharuga, on karusloomafarmidel ka märkimisväärne keskkonnamõju ja see kujutab endast tõsist ohtu kohalikule elurikkusele. Maapinna mürgiste metallidega reostamise poolest on karusnahatööstus viie suurima saasteintensiivsusega tööstusharu hulgas. Veel kujutab karusnahatööstus tõsist ohtu kohalikule bioloogilisele mitmekesisusele, kuna mõned tehistingimustes peetavad liigid, nt Ameerika naaritsad ja kährikud, kes põgenesid karusloomafarmidest ja keda nüüd peetakse invasiivseteks võõrliikideks, avaldavad märkimisväärset kahjulikku mõju Euroopa põlisloodusele.
Soovid veel oma allkirjaga aidata?
- Anna oma allkiri vibujahi vastu! Vibujaht on julm, vägivaldne ja kannatusterohke väikese huvigrupi meelelahutusviis, mis ei ole sugugi loomade heaolust või huvidest lähtuv praktika. Vaatamata Eesti loomakaitsjate selgele vastuseisule, on 2013. aastast alates Eestis lubatud vibuga väikeulukeid jahtida. Aastal 2020 alustas seltskond vibujahi entusiaste taas lobitööd selleks, et Eestis legaliseeritaks ka vibujaht suurulukitele. Tänu Loomuse sekkumisele õnneks see läbi ei läinud. Oma allkirja, millega näitad toetust igasuguse vibujahi keelustamisele, saad anda SIIN.
- Anna oma allkiri kosmeetikatoodete loomkatsete keelu kaitseks! Kosmeetikatoodete ja nende koostisosade loomkatsed on ELis keelatud alates 2009. aastast ning loomadel testitud kosmeetikatoodete ja koostisosade müügi keeld ELis rakendus täielikult 2013. aasta märtsis. Need keelud, mis on kosmeetikatooteid käsitlevas määruses, olid mõeldud selleks, et loomad ei kannataks kosmeetika ja selle koostisosade väljatöötamise või turustamise eesmärgil ning et ohutuse tagamiseks kasutataks ilma loomkatseteta teadust. Neist keeldudest hoolimata nõuab Euroopa Kemikaaliamet kosmeetikatoodete koostisosadena kasutatavate kemikaalide jaoks jätkuvalt uusi loomadega katseid. Kui sa pooldad kosmeetikatoodete loomkatsete keeldu, siis saad oma allkirja anda SIIN.
MAI ALGUSES TOIMUS 7. RAHVUSVAHELINE LOOMAÕIGUSTE KONVERENTS
Seekordse loomaõiguste konverentsi teema oli “Loomaõigused keskkonnakriisis” ning järjekorras oli see seitsmes. Siiras tänu kõigile, kes Botaanikaaeda tulid või Zoomi kaudu osalesid! Täname ka korraldustiimi, kes väsimatult kaks päeva tööd tegi, et kuulajatel-vaatajatel oleks võimalik esmaklassilist sisu nautida!
- Konverentsi peakorraldaja Saara Mildeberg andis enne konverentsi Delfi Lemmiklooma portaalile pikema intervjuu, loe lähemalt siit.
- Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller käis konverentsist rääkimas Eesti Vegan Podcastis, juttu tuli lisaks konverentsile veel väga paljust muust. Kuula siin.
- Ajalehes Sakala kirjutas Farištamo konverentsi teemast inspireerituna: “Kas veganlus ja keskkonnakaitse on omavahel konfliktis?”. Kogu artiklit loe siit.
- Konverentsi üks algatajatest ja korraldajatest, Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik andis Bioneer.ee-le samuti intervjuu. “Loomade tarbimine ei ole mitte ainult loomaeetika, kliima, tervise ja keskkonnaküsimus, vaid laiem sotsiaalse ja keskkonnaõigluse küsimus. Just nendel põhjustel on oluline vaidlustada loomade kasutamist inimese heaoluks ning rääkida loomade õigustest, kliimast ja keskkonnaprobleemidest koos,” selgitab ta. Loe täispikka intervjuud siit.
- Saara Mildeberg ja Kadri Taperson kirjutasid ajalehes SIRP 2022. aasta alguses ilmunud White’i ning veel viie toimetaja käe alt mahukast kogumikust „Vegangeograafiad. Vägivallatud alad, spetsiesismivaba eetika“ („Vegan Geographies: Spaces Beyond Violence, Ethics Beyond Speciesism“)”.Richard J. White oli konverentsi üheks peaesinejaks nimetades end ise anarhistlikuks geograafiks. “Vegangeograafia käsitleb seega loomade olukorda maailmas, tehes seda kriitilisest vaatepunktist. Ruum ei paku lihtsalt tausta, kus asjad juhtuvad, vaid võimaldab ja võimestab või piirab ja ahistab selles tegutsejaid.” Täpsemalt loe siit
Kuula ettekanded ja vaata meeleolukat fotogaleriid järele Loomuse Facebooki lehel, samas hoia silmad-kõrvad lahti info osas, mil täispikad ettekanded Loomuse YouTube’i üles saavad.
Kuidas läks aasta 2022. esimene kvartal?
Taaskord on kätte jõudnud kevad, mis tähendab, et on aeg kokku võtta 2022. aasta I kvartal. Loe lähemalt Loomuse blogist, mis selle aasta alguses tegime. Eelmise aasta lõpus rõõmustasime ka, et Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetab meie arenguhüppe projekti “Loomade nimel: MTÜ Loomus tugevdamine läbi oskusliku fundraisingu”. Projekti raames alustasime ka kvartali annetuste kokkuvõtete tegemisega. Selle aasta esimest kokkuvõtet saab lugeda SIIN.
TULE VABATAHTLIKUKS!
Loomade eestkoste põnev ja kirju valdkond ning me ootame alati appi uusi agaraid ja entusiastlikke vabatahtlikke. Vabatahtlikuks hakkamine on suurepärane võimalus aidata korda saata muutusi, mis teevad loomade elu paremaks. Lisaks pakub vabatahtlik töö uusi kogemusi, teadmisi, tuttavaid ning suurt rõõmu ühise eesmärgi nimel töötamisest.
Kui soovid ka koos meiega loomade eest seista, siis täida uue vabatahtliku ankeet Loomuse kodulehel: www.loomus.ee/tule-vabatahtlikuks.
Loomus on tunnustatud ka Eesti Külaliikumine Kodukant ja Siseministeeriumi poolt vabatahtliku sõbra märgiga, mis näitab, et organisatsioonis on vabatahtlike kaasamine hästi läbi mõeldud ning siin on vabatahtlikul mõnus ja turvaline tegutseda!
Aitäh, et oled loomade poolt!