Metsloomade meelelahutuses kasutamise keelustamine Eestis on kindlasti meie suurim võit. Selle nimel nägid kümmekond aastat vaeva Loomuse ja 2017. aasta lõpus meiega ühinenenud liikumise Loomade Nimel aktivistid. Mis siis täpsemalt seaduses ikkagi kirjas on?

2018. aasta juunis jõustunud loomakaitseseaduse muudatuses on kirjas: “Loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel on lubatud kasutada üksnes sellist tehistingimustes sündinud looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda võimaldavad ilma looma tervist kahjustamata.” (§27 lõige 3)

Sellest tulenevalt ei ole metsloomade kasutamine taolistel üritustel lubatud, sest see välistab võimaluse neil käituda liigiomaselt. Seetõttu ei tohi Eestis näidata tsirkuses näiteks karu, elevanti ega tiigrit, kes varasemalt olid üpriski tavapärased “tsirkuseloomad”.

Aga mis on lubatud? Üritustel on lubatud kasutada tehistingimustes sündinud loomi 82 erinevast looma- ja alamliigist, sealhulgas kodukoeri, kodukasse, kodulambaid, alpakasid, koduhobuseid ja laamasid. Seejuures võib näidata rohkem kui 20 erinevat liiki kalu ja mereloomi, näiteks ahvenat, haugi ja kuldkala. Täielikku nimekirja näeb siin.

Näiteks küsisime detsembris oma jälgijatelt, kas läbi tulerõnga hüppab kitseke toob neile jõulurõõmu. Vaatama sellele, et rõõmu see meile kellelegi ju ei paku, on kitsede kasutamine meelelahutuseks seaduse järgi veel lubatud. Regulatsioon ei laiene tegevusloaga loomaaedadele ehk neis võib metsloomi endiselt näidata..

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse poolt hääletas 83 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli üks. Metsloomade kasutamise keeld meelelahutuses oli väga suur võit loomadele, ent kindlasti ei ole see lõpp. Teeme Loomuses iga päev tööd kõikide loomade ja loomasõbralikuma maailma nimel. Loe loomade kasutamisest meelelahutuses pikemalt Loomuse kodulehel.