15. septembril 2023. aastal külastas Loomuse podcasti “Loomuse akadeemia” Cruelty Free Internationali juht Michelle Thew, kellega Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller vestles kosmeetikatoodete jaoks tehtavate loomkatsete teemal.
Michelle Thew on Cruelty Free Internationali tegevjuht. Cruelty Free International on ülemaailmne organisatsioon, mis töötab selle nimel, et loomadel katsetamine lõpetataks. Nad teevad lobitööd, teevad koostööd erinevate organisatsioonidega, nende teadlased propageerivad alternatiivseid meetodeid ja samuti töötavad nad kodanike ja tarbijatega, et nii valitsused kui ettevõtted teaksid, mida inimesed soovivad. Samuti teevad nad koostööd suurte rahvusvaheliste brändidega, kes soovivad jõuda loomkatsevaba tarneahelani.
Michelle on juhtinud Cruelty Free Internationali juba aastaid ja on terve elu olnud loomakaitsja ja ta hakkas juba lapsena koolis taimetoitlaseks. Tema unistuseks oligi olla vabatahtlik asemel keegi, kes töötab täiskohaga loomade heaks.
Kuna paljud inimesed ei ole kindlad, kas on üldse võimalik teha katseid ilma loomadeta ja kas sel viisil saadud tooted on ohutud, siis just sellele soovis Farištamo esimesena vastust saada. Michelle vastas, et Cruelty Free Internationali esimene põhjus olla loomkatsete vastu on see, et tegu on ebavajaliku, julma ja ebaeetilise tegevusega. Viimase kümnendi jooksul on loomkatseid mittehõlmavad meetodid läbinud suure arengu ja tänapäeval on nii eetilised, kui teaduslikud põhjendused, miks mitte loomade peal tooteid ja koostisosi testida. Mitte ainult seetõttu, et loomkatsete lõpetamine oleks vähem julm, vaid need meetodid on palju usaldusväärsemad ja tõhusad, samuti ka odavamad ja inimeste jaoks asjakohasemad, kui loomkatsed. Tuhanded suured rahvusvahelised brändid ei toetu enam loomkatsetele ja toovad turule inimestele ohutuid tooteid.
Michelli sõnul peaksid loomkatsed juba praeguseks lõppenud olema, sest tänapäeval on palju paremaid meetodeid nagu arvutimodelleerimine, olemasolevate andmete uurimine või isegi rekonstrueeritud inimnahk. Tihti ei ole probleem mitte selles, et brändid tahaksid loomadel katsetada, vaid reguleerivad asutused on muudatuste sisseviimises aeglased. Euroopa Liidus on näiteks hiigelsuur keemiliste testide programm REACH, mis sunnib brände juba testitud koostisosi uuesti loomadel katsetama isegi kui loomkatseid mittehõlmavad meetodid on olemas.
Farištamo soovis teada, kas siiani on palju teadlasi, kes leiavad, et loomadel katsetamine on vajalik. Michelle vastas, et kui vaadata loomkatseid laiemalt, mitte ainult toodete katseid, siis leiab üha enam teadlasi, kes ütlevad, et loomkatseid mittehõlmavad meetodid on tõhusad, aga on siiani teadlasi, kelle kogu karjäär on loodud loommudelite kasutamisele. Mõned neist usuvad siiani, et loommudelid on efektiivsemad. Michelle tõi välja, et ometi on tunda, kuidas asjad muutuvad ja üle maailma kutsutakse üles kasutama loomkaitseid mittehõlmavaid meetodeid.
Farištamo küsis, kas loomkatseid mittehõlmavad meetodid on kallimad, kui loomkatsed ja Michelle vastas talle, et kulud võivad uutele meetoditele üle minnes olla suured, kuid kokkuvõttes on nad odavamad.
“Surve valitsustele peab olema palju suurem, et nad hakkaksid seda teemat prioritiseerima. See teema ei saa palju poliitilist tähelepanu ja loomkatsed on varjatud, toimuvad kinniste uste taga ja avalikkusel on väga raske teada saada, mis tegelikult toimub. Aitaks see, kui oldaks avameelsed ja läbipaistvad selle suhtes, mis laboratoorimites toimub ja kui kodanikud nõuaksid aktiivsemalt kiiremat üleminekut.”
Farištamo tõi välja, et ta on kuulnud, et osad tarbijad ei usalda toodetel näiteks jänese logo, sest nad on kuulnud, et seda saab raha eest osta. Michelle tõdes, et tarbijate seas on väga palju segadust, sest on palju erinevaid jäneseid ja logosid. Vahel on tootel kirjas, et see ei ole loomadel katsetatud, kuid see tähendab vaid valmis toodet, mitte selle koostisosi. Selle tõttu propageerib Cruelty Free International “Leaping Bunny” (Hüppav jänku) programmi, sest see on ülemaailmselt kokkulepitud kriteeriumite kogum. Sellega liitumiseks on palju etappe ja koostisosi uuritakse toormaterjali tasemeni välja ja brändid peavad olema valmis sõltumatuks auditeerimiseks. Seega pole tegu lihtsalt “ristikeste tegemisega”.
Kui bränd soovib saada Leaping Bunny sertifikaati, peab ta võtma ühendust Cruelty Free Internationaliga. Seejärel uurib CFI kõiki nende toodete koostisosi. Bränd peab andma aru kõigi koostisosade ja tarneahelate kohta. Kõigilt varjustajatelt on vaja saada tõestus selle kohta, et koostisosi ei ole üheski etapis loomadel katsetatud. Alles siis saab asuda taotlema programmiga liitumist. Tegu pole ka ühekordse heakskiiduga, vaid bränd peab olema valmis audititeks, mis toimuvad iga kolme aasta tagant. Samuti peavad nad iga aasta varustajate tõestusi uuendama. Hetkel on umbes 1000 brändi Leaping Bunny programmiga liitunud ja nende arv kasvab pidevalt. Kui alguses liitusid pigem eetilised brändid nagu The Body Shop ja Liz Earle, siis nüüdseks on liitunud ka hiigelsuured brändid nagu Garnier. See tähendab, et sertifitseeritud tooted on tarbijatele kättesaadavamad ja neid leiab igast supermarketist. Michelle ütles, et tal oleks väga hea meel, kui ka Eesti brändid sertifikaati taotleksid.
On tehtud väga palju küsitlusi, mis kõik näitavad, et kodanikele läheb loomkatsete teema korda ja nad soovivad, et see lõppeks. Oluline on ka see, et igal tasandil mõistetaks, et loomkatseid ei ole vaja lõpetada ainult seetõttu, et need on loomade suhtes halvad, vaid nad on ka vähem täpsed, kui loomkatseid mittehõlmavad meetodid ja seega inimestele vähem ohutud.
Saate tõlkis ja kirjutaks artikliks kokku Loomuse infokoordinaator Maaja Mäll.