Salla Tuomivaara, Siri Martinsen

Euroopa Liidu liikmesriikidel on võimalus mängida loomade heaolus ülemaailmselt juhtrolli, lõpetades järk-järgult karusnahakasvatuse, kirjutavad Salla Tuomivaara ja Siri Martinsen.

Salla Tuomivaara on Soome loomaõigusorganisatsiooni Animalia juht ning Siri Martinsen on veterinaararst ja Norra loomaõigusorganisatsiooni NOAH juht. Nad on raporti „Nordic fur trade – marketed as responsible business“ (Põhjamaade karusnahakaubandus – turundatud vastutustundliku ärina) kaasautorid.

Hiljuti sättis Euroopa karusnahatööstus oma tooted juba teist aastat välja suurejooneliselt korraldatud näitusel Euroopa Parlamendis. Tegemist oli häbenematu katsega tuua see moraalselt küsitav äri laiemale avalikkusele lähemale.

Eriti just Põhjamaad on andnud endast kõik, et kujundada oma karusnahatööstusele loomade heaolu osas hea maine. Soome omanike Saga Furs, üks põhilisi Euroopa karusnahatööstuse esindajaid, on osalenud mitmetes riikides loomade heaolu parandamise vastases töös. Karusnahatööstuse suhtumine loomade heaolusse erineb oluliselt avalikkuse ees väljendatust.

Karusnahakasvatus ja sellega kaasnevad loomade heaolu probleemid on kõikjal ühesugused, nii Soomes, Taanis kui Hiinas. Aktiivseid kiskjaid nagu mingid ja rebased − põhilised karusnahakasvandustes peetavad liigid − hoitakse pikkades traatpuuriridades, kus nende käitumuslikke vajadusi ei ole võimalik täita.

Üksildase loomuga minki peetakse teiste loomade vahetus läheduses. Ujumine ja jaht on selle liigi eluviisi oluline osa. Vabas looduses liiguvad need loomad laial territooriumil, mis kulgeb alati mööda veekogu äärt. Ka karusnahakasvandustes peetav rebaseliik liigub vabas looduses laial territooriumil. Traatpuuri vangistatuna võetakse neilt loomadelt aga võimalus näidata üles liigiomast käitumist nagu jooks, mäng ja kaevamine.

Kas Euroopa karusnahka toodetakse rangeid loomakaitse-eeskirju järgides, nagu väidab karusnahatööstus? Vastus on ei. Õigupoolest on neis Euroopa riikides, kus karusloomade heaolu standardid on kõige kõrgemad, karusnahakasvatus kas keelatud või on lõpetatud traatpuuride kasutamine. Näiteks Ühendkuningriik keelustas karusnahakasvatuse enam kui kümme aastat tagasi.

Karusnahatööstuse näituselt läbi astudes võis jääda mulje, et karusnahatööstus tegeleb ise loomade heaolu parandamisega, arendades välja omaenda loomadest lähtuvad heaolunäidikud; kava, mille nimeks on WelFur.

Reaalselt ei tegele WelFur suletud puurikeskkonnaga seonduvate probleemidega, mille toob välja Euroopa Komisjoni loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee: „Et praegused kasvatussüsteemid põhjustavad tõsiseid probleeme kõikidest liikidest loomadele, keda karusnahaks kasvatatakse, tuleks kõigi liikide puhul teha jõupingutusi pidamissüsteemide loomiseks, mis vastavad loomade vajadustele.“

Pidamissüsteemide parandamisele suunatud uuringud on üldiselt koostatud ja läbi viidud tavapärase puurikeskkonna kontekstis. Sama on probleemiks karusnahatööstuse enda loomade heaolu näidikutega: need põhinevad tänastel traatpuurisüsteemidel. WelFur näib pigem projektina, mis on mõeldud kinnistama karusloomakasvatuse staatust elatusallikana, mitte pakkuma loomadele paremaid elutingimusi.

Igasugune loomade heaolu märkimisväärne parandamine, nagu ujumisvõimalused minkidele ja rebastele kaevamises väljenduva olulise loomuliku käitumise võimaldamine, tähendaks karusnahatööstusele kahjumlikkust. Karusnahatööstus näeb seetõttu suurt vaeva, et säilitada karusnahakasvandustes praegused tingimused; hinda maksavad selle eest loomad.

Rida üle Euroopa läbi viidud arvamusküsitlusi näitab, et vastuseis karusnahakasvatusele on tugev. Belgias ja Saksamaal on 86 protsenti karusnahakasvatuste vastu ja 78 protsenti rootslastest arvab, et karusnahakasvatus tuleks keelustada. Itaalias ütles 91 protsenti küsitletutest, et nad ei poolda karusnahakasvatust.

Euroopa Liidu liikmesriikidel on võimalus mängida loomade heaolus ülemaailmselt juhtrolli, lõpetades järk-järgult karusnahakasvatuse. Kutsume Euroopa Parlamendi liikmeid üles toetama karusnahakasvatuse keelustamist liikmesriikide tasandil.

Salla Tuomivaara, Siri Martinsen
Originaalartikkel: Euractiv
(Tõlge: Helena Šegedin)

15. oktoobril esitleti Euroopa Parlamendis uut mahukat aruannet “Mis on moe taga? Loomaheaolu ja Euroopa karusnahakaubandus”. Eestit esindas Brüsselis MTÜ Loomus. Aruanne keskendub Soome karusnahamagnaadile Saga Furs, Euroopa karusnahatööstuse ühele põhitegijale, ning paljastab, et tingimused põhjamaade farmides ei erine nendest, mis on loomadel karusloomafarmides mujal maailmas.
Aruandega saab lähemalt tutvuda >>siin<<.