Hooliva inimühiskonna tellimus ei ole metsloomade arvukuse kasvatamine neid lisasöötes ja seejärel nende arvukuse piiramine läbi nende efektiivse tapmise. Eesti jahinduse hea tava ütleb: “austa ulukite õigust elule. Jahti pidades jäta neile võimalus õnnelikuks pääsemiseks.” Öösihikud ei jäta loomale absoluutselt mitte mingit võimalust pääseda. Summutite kasutaminegi on Eestis juba ju lubatud. Mis salaküttide paradiis Eestisse loodud on? Mets ei tohi olla selliste inimeste koht, kes kasutavad tapmiseks vidinaid, mis võtavad loomadelt ära igasuguse ellujäämise võimaluse.

Öösihikud soodustavad salaküttimist ja teevad järelvalve veelgi võimatumaks kui see juba niigi on. Ametkondade esindajad on kinnitanud öösihiku kasutamise ebamõistlikkust, näiteks on välja toodud, et pole kaardistatud öösihikute kasutuselevõtmise riske ja on rõhutatud, et öösihikute kasutusele võtmine raskendaks salaküttimise tuvastamist. On arusaamatu, et Eesti Jahimeeste Selts, mis väidab end olevat salaküttimise vastu, ei ole vastu öösihiku kasutamisele, mis on otseselt salaküttimist soosiv ja ebaeetiline isegi jahimeeste endi sõnul. Summutid juba on legaliseeritud, nüüd saab kasutada ka öösihikuid – miks on Eesti muudetud salaküttide ja ebaeetiliste jahimeeste paradiisiks?

Loomus on varasemalt palunud Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohta. Saime vastuseks, et nad on korduvalt välja toonud vajaduse vähendada metssigade arvukust vähendamaks metssigade omavahelist kontakti, kuid meetmed on olnud jahimeeste enda valida. Et vähendada metssigade omavahelist kontakti ja mitte kunstlikult metssigade arvukust tõsta, on vaja metssigade lisasöötmine söödaplatsidel lõpetada. Söödaplatsid soodustavad metssigade omavahelisi kontakte ja tõstavad metssigade arvukust. Keskkonnaamet on andnud 2019. aastal välja käskkirja 23.12.2019 nr 1-1/19/184, mille lõik 1.1.8 ütleb ”Jahiulukite lisasöötmine mõjub metssigade arvukusele soodustavalt. Seetõttu on vajalik uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks keelata metssigade lisasöötmine aastaringselt kogu Eesti Vabariigi territooriumil, tegemata erandit aladele, kus SAK veel diagnoositud ei ole.” Loomus leiab, et igasugune metssigade lisasöötmine peab olema keelatud ja selle üle peab toimuma toimiv järelvalve ning miks mitte lisasöötjaid näiteks trahvida. Metsad on rajakaameraid täis, kuidas neid metsloomade lisasöötjaid siis kätte ei saa? Loomusele tundub, et tegelikkuses ei ole jahimehed sigade arvukuse vähenemisest huvitatud, sest nende jaoks on metssiga ressurss. See on ka arusaadav, aga sellega tuleks siis ka arvestada, mitte udu ajada, et metssigu tuleb ikka öösiti mööda metsi kõmmutamas käia.

Keskkonnakomisjonis on rõhutatud, et probleemid, mida öösihikud justkui peaksid lahendama, ei ole uued ning neid on alati teisiti lahendada suudetud.

Jaht on olnud millalgi ellujäämiseks vajalik, kuid praeguses Eestis tundub, et jaht on muutunud metsloomade võimalikult efektiivseks ja rohkeks tapmiseks. See, et metssigadele ei jäeta pääsemislootust ja neid lisatoidetakse ning muudetakse nõnda “metsafarmi” elanikeks, on vastuvõetamatu. Viimased avalikuks tulnud salaküttimise juhtumid näitavad probleemi ulatust, mistõttu on öösihikute lubamine läbinisti vale.