Aasta esimese koroonajuhtumi avastamisest mingifarmis: avalikkus nõuab Euroopa Liidult tegutsemist

Täpselt aasta eest avastati Hollandi karusloomafarmis esimene SARS-CoV-2-ga nakatunud mink, kuid vaatamata suurele avalikkuse poolehoiule pole Euroopa Liit siiani suutnud vastu võtta meetmeid nende koroonaviiruse levikupaikade sulgemiseks.

Äsja Eestis, Prantsusmaal, Itaalias, Bulgaarias ja Slovakkias YouGovi poolt läbiviidud uuring näitab, et eurooplased pooldavad Euroopa Liidu tasandil erakorralisi meetmeid, mis teeksid lõpu karusnahatööstusele ning kaitseks nii inimeste kui ka loomade tervist. Lisaks on juba 500 000 inimest alla kirjutanud mullu algatatud rahvusvahelisele petitsioonile, et julmale karusnahatööstusele lõpp tehtaks ning seeläbi ennetataks järgmist suurt pandeemiat.

Itaalias, kus on sellel aastal minkide aretamine keelatud, pooldab lausa 77% rahvastikust erakorraliste meetmete vastu võtmist tervise kaitsmiseks. Eestis pooldab sellel põhjusel erakorralisi meetmeid Euroopa tasandil 52% vastanutest ning 24% ei oma kindlat seisukohta.

“Juba meie varasem uuring, kus keskendusime loomade heaolule ja eetikale, näitas, et 75% Eesti elanikest ei poolda loomade kasvatamist ega tapmist karusnaha saamise eesmärgil. Värske uuring, kus fookuses oli eelkõige terviseriskid ja olukord Euroopas laiemalt, toetab meie seisukohta, et karusloomafarmide aeg on läbi. Seega annab pandeemia ühe lisapõhjuse teha kiiremas korras lõpp karusnahatööstusele ja sellel otsusel on olemas avalikkuse poolehoid,” selgitas Loomuse kommunikatsioonijuht Annaliisa Post.

Viimase aasta jooksul on SARS-CoV-2 (inimestel COVID-19 põhjustav viirus) puhanguid olnud enam kui 400 Euroopa Liidu liikmesriigi mingifarmis. Karusloomafarmide kehvade elamistingimuste tõttu levib viirus seal juba ühe looma nakatumisel kiiresti edasi. Lisaks on selgunud, et viirus ei levi vaid minkide seas, vaid võib kanduda neilt ka inimestele.

Karusloomafarmid on risk inimeste tervisele ning neil on potentsiaalne oht muutuda koroonaviiruse reservuaarideks. Maailma Terviseorganisatisooni (WHO), Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) hoiatasid ühises riskianalüüsis, et on olemas märkimisväärne risk, et viirus kandub minkidel inimestele. Sellele vaatamata on Euroopa Komisjon jäänud selles küsimuses küllaltki passiivseks.

“Siiani on Euroopa Komisjon nõudnud pelgalt COVID-19 juhtumite jälgimist ja neist teatamist.  Komisjon soovitab rakendada rangemaid bio-ohutusmeetmeid, sealhulgas karusloomafarmide töötajate regulaarset koroonatestimist ja pisteliste testimist nii surnud kui ka elus minkide seas, kui need meetmed on rahva tervise kaitsmiseks ebapiisavad,” rääkis dr Joanna Swabe organisatsioonist Humane Society International/Europe. “Ainus viis takistada koroonaviiruse levikut minkidelt inimesele on lõpetada naaritsakasvatus liikmesriikides, kus see julm tava endiselt seaduslik veel on. ”

Reineke Hameleers lobiorganisatsioonist Eurogroup for Animals lisas, et võttes arvesse nii avalikkuse suurt toetust kui ka karusloomafarmide ja koroonaviirusega seotud terviseriske, peab Euroopa Komisjon kiirelt tegutsema ja nõudma liikmesriikidelt karusnaha tootmise peatamist.

Petitsioon: https://www.furfreealliance.com/end-the-deadly-fur-trade/