Puuma ei ole lemmikloom. Ilves ka ei ole.
Iga elusolend lemmikloomaks, kes ei sobi lemmikloomaks, on probleem. Milleks on vaja koju puumat? Või madu, lindu, ehk hoopis mõnd putukat? See, et inimesel on võimalus olla teiste liikide suhtes üleolev ja neid vangistada, ei tähenda, et me ühiskonnana peaksime seda tolereerima.
Tegelikud edusammud või puhtalt loomade heaolu pesu?
Mis on loomade heaolu pesu? Loomade heaolu pesu (animal welfare washing) toimub kui ettevõtted ja organisatsioonid esitavad ebamääraseid, liialdatud või otseseid valeväiteid oma tegevuse kohta, et näidata seda eetilisemana kui see tegelikult on. See on sarnane rohepesuga, kus ettevõtted näitavad oma keskkonnaalaseid jõupingutusi suuremana kui need on. Mõlemal juhul on eesmärk tarbijate murest kasu saada, ilma kahjulikes tavades sisulisi muudatusi tegemata.
Taimetoit avalikel üritustel – hea nii tervisele kui keskkonnale!
Täistaimne ehk vegantoit on sobilik kõigile, sh inimestele, kes ei söö taimetoitu igapäevaselt või regulaarselt. Eriti oluline on panna rõhk hooajalistele saadustele, lisaks keskkonnasõbralikkusele on need ka soodsamad ning kättesaadavamad.
Uuring leiab: vanad ja targad loomad on liikide ellujäämiseks hädavajalikud
Loomakasvatus on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja liikide väljasuremise peamine põhjus. Loomakasvatus kasutab umbes 75 protsenti põllumajandusmaast, mistõttu on hävitanud elupaigad ja metsloomad ümberasustanud. Eelmisel aastal avaldatud uuring leidis, et inimeste taimetoidulised dieedid vähendavad metsloomade hävimist 66 protsenti.
Vana aasta möödalasud ehk Hüvasti ilutulestik
Okei, sa küsid, mis järgmiseks? Äkki keelame jaanilõkke ka ära? – Lausa vastupidi. Tegelikult soovitan kõigil ka aastavahetusel lõke koduaeda teha, üle lõkke hüpata ning hümni laulda. Võtad oma koera ja lapsed ühes ning näitad neilegi, mis asi see hoolimine on ja kuidas seda teha. Ära ole jobu helimees.
Mis nende huntidega siis ikkagi on?
Farištamo Eller, Loomuse kommunikatsioonijuht Hundist kirjutatakse ja räägitakse Eesti meedias järjest enam. Süvenemata, kes täpselt, mida ütleb, võib olla üpris…
Loomade Hääl Ida Raadios. Marta Velgan ja Kevin Palmets. Konverentsist “Põllumajandusloomade kuvand vs tegelikkus”
Marta Velgani sõnul rõhutakse Eestis liiga palju inimeste vabadusele ja sellele, et neil on õigus tarbida seda, mida nad soovivad. Kevini meelest on üks suurimaid probleeme jällegi see, et ühiskonnas on levinud arusaam, et palju liha söömine on Eesti kultuuri osa. Kultuuri kujundamine on jällegi väga pikk ja aeganõudev protsess. Tema meelest oleks vaja lapsi viia loomade juurde.
Kalafarmindus on hea näide rohepesust, neokolonialismist ja rõhumisest
Kui sa unustaksid kõik, mida tead ja oled elu jooksul kogenud ning vaataksid puhta lehena otse silma ühele kalale, näeksid ta liigutusi ja hingamist, kas sa suudaksid ta saata teadlikult kalafarmi põrgusse?
Loomuse vabatahtliku lugu – Janiš
Loomaõiguste ja keskkonnakaitse eest seismine ei ole kindla võidu peale minek. See kõlab demotiveerivalt, ent samas vabastab. Me teeme, mida õigeks peame. Meie päev algab ja lõpeb vägivallatult ning see on kõige elementaarsem viis oma elu siin planeedil veeta. Ja isegi kui homme on maailmas veel rohkem empaatiavõimetuid inimesi kui täna, istuksin ma endiselt kirjutuslaua taga ja püüaksin neid ümber veenda.
Karusloomafarme pooldavad parlamendiliikmed plaanivad Leedus karusloomafarmide keelustamist edasi lükata
Rühm hästi organiseeritud karusnahka pooldavaid parlamendiliikmeid üritavad järkjärgulise karusloomafarmide lõpetamise lükata edasi kuue aasta võrra, st 2033. aastani. 2023. aasta…
Ilveste küttimiskeeld peab jätkuma
Mitte anda lubasid ilvesejahiks ehk minna edasi teise stsenaariumiga.
Arvata ilves välja jahiulukite nimekirjast eelpool nimetatud põhjustel.
Peatada metskitsede küttimine, kuni nende populatsioon saavutab soodsa seisundi.
Eraldada Keskkonnaametile rohkem vahendeid ja tugevdada nende mandaati järelevalve tegemiseks, sest tehnoloogilised võimalused salaküttida (öösihikud, summutid jms) on aina kasvanud (ja seadustatud).
Loomus: kuidas lähevad kokku põllumajandusloomade kuvand ühiskonnas ja tegelikkuses?
“Põllumajandusloomadest räägitakse tihtipeale kui varast või ressursist, ent unustatakse ära, et tegemist on tundevõimeliste elusolendite. Kui inimeste jaoks on loomafarm lihtsalt see, kuhu põllumajandusloomad kuuluvad, siis looma jaoks on see põrgu – sellest räägime ka päeva lõpus,” kommenteerib Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Selleks, et maailm muutuks loomasõbralikumaks, peame teemast ausalt rääkima. Selleks see konverents ongi korraldatud.”
Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi Üliõpilasnõukogu kutsuvad põllumajandusloomadele pühendatud konverentsile
Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas me loomadest räägime, miks ei pruugi tarbimisharjumused muutuda isegi siis, kui me absoluutse kindlusega teame, et muuta tuleb, kuidas mõjutab meid haridus, miks on lihtsam järele anda ning kuidas on seotud toit ja eetika.
Metsas liikumisest vihisevate kuulide taustal
Farištamo Eller, Loomuse kommunikatsioonijuht. Artikkel ilmus Sakalas 5. oktoobril. Kujutage ette, et kõnnite ilusal sügisõhtul metsas, näiteks mõne kaitseala sihtkaitsevööndis,…
Loomus loomade elustranspordist: selleks, et näha õudust, ei pea vaatama õudusfilmi
Mitmed juhtumid üle Euroopa näitavad, milliseid kannatusi peavad loomad taluma elustranspordi ajal: vähene ruum, janu, nälg, haigused, hooletusse jätmine, surm. Need rõhutavad taas, et elusloomade transport tuleb lõpetada.
Loomuse Akadeemia #18 “Tõde putukafarmidest” Francis Maugère
Loomuse Akadeemia uues osas “The Truth Behind Insect Farming” selgitab saatejuht Farištamo Ellerile putukafarmide teema lahti poliitikanõunik Francis Maugère organisatsioonist…
Putukafarmid: kuuejalgne probleem
Alates 2013. aastast on Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) väljaandes „Söödavad putukad: toidu- ja sööda turvalisuse tulevikuperspektiiv“ (van Huis, 2013) rõhutatud putukate potentsiaali jätkusuutliku valguallikana kasvava elanikkonna jaoks. Huvi putuka põllumajanduse vastu kasvab kogu maailmas.
Loomad – kas siin selleks, et meie meelt lahutada?
Tõsiasjale, et loom võib meie meelt lahutada, vastu vaielda ei saa. Seda on vast kogenud iga inimene, kes lemmikloomaga kodu jagab või pargipingil istudes lindude askeldamist on jälginud. Aga…
Metsloomade arvukus on viimase 50 aastaga langenud 73%
WWF hoiatab, et “hetkel on rahvuslikud loodusliku mitmekesisuse strateegiad ja tegevuskavad ebapiisavad ja neil puudub nii rahaline kui institutsionaalne toetus”.
Ilveste kaitsmine Eesti moodi – laseme osad maha?!
Ilvesejaht on Eestis alates 2014. aastast keelatud ja nii peab see ka jääma. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikest põlistest elupaikadest terves Euroopas. Kui Eestis on asurkond taastumas, tuleb seda haruldast looma hoida ja kaitsta, mitte koheselt uuesti küttima asuda.
Loomus Brüsselis vol 1: Eurogroup for Animals
Eurogroup for Animals (EfA) on üle-euroopaline loomakaitseorganisatsioonide võrgustik. EfA visiooniks on Euroopa, kus väärtustatakse ja austatakse loomi kui tundelisi elusolendeid. Loomus on võrgustiku liige olnud juba seitse aastat.