“Põllumajandusloomadest räägitakse tihtipeale kui varast või ressursist, ent unustatakse ära, et tegemist on tundevõimeliste elusolendite. Kui inimeste jaoks on loomafarm lihtsalt see, kuhu põllumajandusloomad kuuluvad, siis looma jaoks on see põrgu – sellest räägime ka päeva lõpus,” kommenteerib Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Selleks, et maailm muutuks loomasõbralikumaks, peame teemast ausalt rääkima. Selleks see konverents ongi korraldatud.”

Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas me loomadest räägime, miks ei pruugi tarbimisharjumused muutuda isegi siis, kui me absoluutse kindlusega teame, et muuta tuleb, kuidas mõjutab meid haridus, miks on lihtsam järele anda ning kuidas on seotud toit ja eetika.

Farištamo Eller, Loomuse kommunikatsioonijuht. Artikkel ilmus Sakalas 5. oktoobril. Kujutage ette, et kõnnite ilusal sügisõhtul metsas, näiteks mõne kaitseala sihtkaitsevööndis,…

Mitmed juhtumid üle Euroopa näitavad, milliseid kannatusi peavad loomad taluma elustranspordi ajal: vähene ruum, janu, nälg, haigused, hooletusse jätmine, surm. Need rõhutavad taas, et elusloomade transport tuleb lõpetada.

Loomuse Akadeemia uues osas “The Truth Behind Insect Farming” selgitab saatejuht Farištamo Ellerile putukafarmide teema lahti poliitikanõunik Francis Maugère organisatsioonist…

Alates 2013. aastast on Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) väljaandes „Söödavad putukad: toidu- ja sööda turvalisuse tulevikuperspektiiv“ (van Huis, 2013) rõhutatud putukate potentsiaali jätkusuutliku valguallikana kasvava elanikkonna jaoks. Huvi putuka põllumajanduse vastu kasvab kogu maailmas.

Tõsiasjale, et loom võib meie meelt lahutada, vastu vaielda ei saa. Seda on vast kogenud iga inimene, kes lemmikloomaga kodu jagab või pargipingil istudes lindude askeldamist on jälginud. Aga…

WWF hoiatab, et “hetkel on rahvuslikud loodusliku mitmekesisuse strateegiad ja tegevuskavad ebapiisavad ja neil puudub nii rahaline kui institutsionaalne toetus”.

Ilvesejaht on Eestis alates 2014. aastast keelatud ja nii peab see ka jääma. Inimene on ilvesed välja tõrjunud enamikest põlistest elupaikadest terves Euroopas. Kui Eestis on asurkond taastumas, tuleb seda haruldast looma hoida ja kaitsta, mitte koheselt uuesti küttima asuda.

Eurogroup for Animals (EfA) on üle-euroopaline loomakaitseorganisatsioonide võrgustik. EfA visiooniks on Euroopa, kus väärtustatakse ja austatakse loomi kui tundelisi elusolendeid. Loomus on võrgustiku liige olnud juba seitse aastat.

Võrtsjärve kui “põneva kalanduspiirkonna tutvustamine” väljasureva liigi söömise festivali kaudu on kurb. Aga pole mõistlik süüdistada kohalikke kalureid, angerjatega kauplejaid ja sööjaid. Tegelikult on vaja vaadata otsa seadusandjatele, samuti kliimaministeeriumile ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumile. Miks ei võeta mitte midagi ette selleks, et muuta õigusakte angerjate reaalsele olukorrale vastavaks? Riigikogu keskkonnakomisjonis on angerjateema viimase aasta jooksul mitu korda päevakorral olnud. Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro on lausa öelnud, et Eesti saab olla poliitiline eeskuju teistele riikidele, et kujuneks välja ühtne rahvusvaheline praktika.

Võrgustik Eurogroup for Animals, kuhu kuulub ka Loomus, kirjutab sellest, kuidas Prantsusmaal avaldavad väga paljud inimesed meelst üliintensiivsetekalafarmide vastu. Originaal on leitav siin. Tegime Loomuse jälgijatele teemast kokkuvõtte.

“Taimsed piimad on paljudele meist juba tuttavad, näiteks kaerapiima eelistavad kohvi peal ka inimesed, kes igapäevaselt täistaimselt ei toitu,” kommenteeris Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing. “Samas ei räägita piisavalt sellest, mis on piimatööstuse taga ning mis on piimatootmise tagajärg. Nendele küsimustele annab vastused ülemaailmse taimse piima päeva viktoriin.”

Perioodil 1. august kuni 30. november 2024 viib Loomus läbi arenguhüpet ettevalmistava projekti “Loomuse huvikaitsetöö tegevuskava aastateks 2025-2030” Kodanikuühiskonna Sihtkapitali abil. Toetuse summa on 4000 eurot.

Loomuse juhatuse liige ja Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing leidis, et tehtud on väga tänuväärne uuring. “Liha- ja piimatööstus on selgelt julm loomadele, ent kogu tööstuse mõju keskkonnale tihtipeale ei tajuta. Tarbijatel on vaja teada, kuidas neid teadlikult mõjutatakse, miks seda tehakse ja kes selle taga on,” lisas Tensing.

Homme, 26. juulil algavatel olümpiamängudel on kavas pakkuda preemiumpaketti omavatele külalistele foie gras’d – toodet, mis on seotud lugematute partide ja hanede kannatustega Euroopas.

Väärtustan üle kõige õiglust ega talu seda, kui loomi koheldakse objektidena ja inimeste omandina. Ma ei taha, et loomad oleksid koheldud kui asjad või toit.

Eile, 17. juulil esitas loomade eestkoste organisatsioon Loomus tagasiside Loomakaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele asetades rõhu nii Loomakaitseseaduse eesmärgile kui ka ametnike järelevalvevõimekuse vähesusele. 

Jaanipäev näib järjest enam kui üks suur lihapüha, kuid loomulikult ei pea see nii olema! Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja Loomuse programm Taimsed valikud kutsuvad taas jaane tähistama looma-, keskkonna- ja tervisesõbralikult tehes jaanidel taimseid valikuid.

Pärast aastatepikkust kampaaniat tunnustatakse Belgia põhiseaduses nüüd ametlikult loomade tundevõimelisust. Põhiseadus on Belgia õigusnormide hierarhias ülimuslik ja sisaldab nüüd viidet loomade kaitse ja heaolu tagamiseks.

“Lõhed on kogu oma elu jooksul stressis, alates nende koorumisest magevees kuni nende tapmiseni,” ütles Poppe. “Näiteks esimesel etapil magevees manipuleeritakse valguse ja temperatuuriga, et nad kasvaksid võimalikult kiiresti,” selgitas ta. “Looduses kestab see etapp kaks kuni kuus aastat. Kasvandustes võtab see aega kuus kuud kuni aasta.”