Lõpetuseks – Eesti jaoks ei muutuks midagi kui Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi hundi kaitsestaatust alandatakse. Eesti rikub praegugi direktiivi lubades nö suvalist hundijahti. Erisus, mis Eestile on antud, ei tähenda, et poolt asurkonda võiks igal aastal süüdimatult ära tappa. Direktiiv lubab vaid põhjendatult asurkonda piirata kahjustuste vähendamise eesmärgil. See, et Euroopa Liit on hunti liigina võtnud väärtustada, on viinud selleni, et hunt tõesti on suurtele aladele Euroopas tagasi hakanud tulema. Sellega kaasnevad loomulikult inimese ja hundi vaheliste konfliktide sagenemised. Aga selle asemel, et taas kord minna sama õnnetut rada võiks seekord teha teisiti ja õppida koos hundiga elama. Ühe liigi säilimise otsustus ei saa, ega tohiks olla ühe kõrge riigiametniku otsus.

Loomus ja Vegan Kõu toovad veganmeeleolu kevadisse Tartusse! Igaüks leiab terve nädala jooksul põnevaid sündmusi nii Tartu linnas kui sotsiaalmeedias. Naudime vegantoitu, osaleme töötubades, mõtiskleme kaasa aruteludel, mängime veganbingot, vaatame loomaõiguslikke filme ning uudistame põnevaid vegantooteid.

Eesti seadusandluses on murettekitav ja tõsine lünk – nimelt puudub praegu selge ja ühemõtteline keeld loomade seksuaalse väärkohtlemise osas. Ilma otsese seadusliku keeluta jäävad loomad kaitsetuks väärkohtlemise eest, sest seadus jätab palju tõlgendusruumi inimestele, kes sellises loomade kohtlemises midagi väära ei näe.

Katusprobleem, millega tegeleme, on mitteinimloomade iseväärtuse mittetunnustamine. Praegu on mitteinimloom seaduses eelkõige asi või miskit asja ja iseväärtusega elusolendi vahepealset.

Ettepanekutes toob Loomus välja ka, et loomade eest seisjaid tuleb kaasata sisuliselt, mitte vaid näiliselt, ning kõikidesse loomi puudutavatesse aruteludesse. Lisaks ei tohi panna ühele pulgale ettevõtjaid, kes seisavad vaid oma isikliku majandusliku huvi eest, ning eestkostjaid, kes seisavad terve ühiskonna ja tihtipeale haavatavate ühiskonnaliikmete eest.

Tahan koos enda põlvkonnaga Teie ametiaja lõpuks Teie otsuste ja saavutuste üle uhke ja tänulik olla. Seetõttu palun teil lõpetada kahjustavate otsuste tegemine ja keskenduda tegudele, millel on reaalselt elurikkust ja laste ellujäämist kindlustav mõju. 

Annely meelest on “roheline” investeerimise kontekstis pigem turunduslik sõna. Jätkusuutliku investeerimise all mõeldakse sellist investeerimist, mille puhul pööratakse tähelepanu sellele, et see ei teeks haiget keskkonnale, töötajatele, inimestele üldiselt ja kasutaks oma ettevõtte juhtimisel selliseid põhimõtteid, mis on kooskõlas jätkusuutlikkuse ja kestlikkusega. Siiri sõnul on roheline investeerimine ka investeerimine maasse, metsa ja põllumaasse. 

Loomuse seisukoht on, et elusloomade pikamaa transport tuleb lõpetada, sest loomade heaolu pikamaa transpordil ei ole võimalik tagada olenemata sellest, kui rangeid piiranguid sellele peale panna; EL elusloomade transporti käsitlevates andmetes on tõsised lüngad, mis näitab, et järelevalve ja võimalus tagada, et heaolu on tingimustest on kinni peetud, on sisuliselt võimatu.

10.02 oli Ida raadio eetris Loomade Hääle järjekordne saade, teemaks selle aasta aasta kala angerjas, aasta lind kormoran ja aasta loom põder. Saate külalisteks olid: Mati Kose (biooloog, looduskaitsja, loodusfotograaf), Herki Tuus (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna juhataja) ja Bert Rähni (loodusgiid). Saadet juhtis Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.

“Kuigi Eestis hakkab keeld õige pea kehtima ning tänaseks on karusloomatööstus meil ka sisuliselt välja surnud, ei saa me siiski loorberitele puhkama jääda. Loomade kannatused mujal maailmas jätkuvad ning selle tulem on jätkuvalt ka meie turul,” sõnas Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. “Järgmise sammuna tuleb keelustada nii karusloomatööstus kui ka neist pärit toodete müük kogu Euroopa Liidus ning aidata ülejäänud maailmalgi selles järgi jõuda.” 

18 loomakaitseorganisatsiooni, sh MTÜ Loomus, saatsid ühise avaliku kirja ettevõttele Stena Line Limited, mis korraldab elusloomade pikamaatransporti loomi, sh võõrutamata vasikaid, järjepidevalt väärkoheldes.

Zoofiilia legitimeerimise katsed ei ole pelgalt ühiskondlik kurioosum, vaid tõsine oht loomade heaolule ja eetilistele väärtustele. Oluline on seista vastu tendentsidele, mis püüavad hägustada piire loomade väärkohtlemise ja inimõiguste vahel. Ühiskonnal on vastutus kaitsta neid, kes ei suuda end ise kaitsta, ning seadusandjad peavad tagama, et loomade väärkohtlemise vastu astutakse tugevalt ja ühemõtteliselt. See on samm mitte ainult loomade, vaid ka inimlikkuse kaitsmise suunas. Ei ole vaja oodata kuni juhtub midagi traagilist – näiteks nagu USAs Washingtoni osariigis, kus zoofiilia kriminaliseeriti peale seda, kui hobusega anaalses vahekorras olnud Boeingi insener ja mitme lapse isa suri sisemise verejooksu tõttu. 

Täna arutatakse Riigikogus jahiseaduse muutmist, ent protsessi ei ole taaskord kaasatud neid, kes seisavad loomade eest. Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub üles jahiseaduse muudatuste kavandamisse ja eelnõude koostamisse kaasama nii looduseksperdid kui loomade eestkostjad ning ka selle osa ühiskonnast, kes jahti üldse ei poolda, et saada teemale laiem, kogu ühiskonda hõlmav vaade. Loomus loodab, et peagi avatakse jahiseadus ning protsessi kaasatakse kõik osapooled, mitte vaid jahimehed ja tööstus, kes seisavad eelkõige oma isiklike ja/või majanduslike võitude eest teiste loomade heaolu arvelt.

Mitteinimloomade seksuaalne ärakasutamine ei ole mitte ainult sügavalt vastuoluline ja varjatud teema, vaid ka julm tegu, mis nõuab ühemõttelist ja selget hukkamõistu. Zoofiilia on oma olemuselt nõusoleku põhimõtte tugev rikkumine. Erinevalt inimestest ei saa teised loomad anda teadlikku nõusolekut. See muudab igasuguse seksuaalse kontakti oma olemuselt ekspluateerivaks – mitteinimlooma ei nähta kui iseväärtusega mõttevõimelist elusolendit, vaid pigem kui objekti oma seksuaalsete vajaduste rahuldamiseks.

Iga elusolend lemmikloomaks, kes ei sobi lemmikloomaks, on probleem. Milleks on vaja koju puumat? Või madu, lindu, ehk hoopis mõnd putukat? See, et inimesel on võimalus olla teiste liikide suhtes üleolev ja neid vangistada, ei tähenda, et me ühiskonnana peaksime seda tolereerima.

Mis on loomade heaolu pesu? Loomade heaolu pesu (animal welfare washing) toimub kui ettevõtted ja organisatsioonid esitavad ebamääraseid, liialdatud või otseseid valeväiteid oma tegevuse kohta, et näidata seda eetilisemana kui see tegelikult on. See on sarnane rohepesuga, kus ettevõtted näitavad oma keskkonnaalaseid jõupingutusi suuremana kui need on. Mõlemal juhul on eesmärk tarbijate murest kasu saada, ilma kahjulikes tavades sisulisi muudatusi tegemata.

Täistaimne ehk vegantoit on sobilik kõigile, sh inimestele, kes ei söö taimetoitu igapäevaselt või regulaarselt. Eriti oluline on panna rõhk hooajalistele saadustele, lisaks keskkonnasõbralikkusele on need ka soodsamad ning kättesaadavamad.

Loomakasvatus on bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja liikide väljasuremise peamine põhjus. Loomakasvatus kasutab umbes 75 protsenti põllumajandusmaast, mistõttu on hävitanud elupaigad ja metsloomad ümberasustanud. Eelmisel aastal avaldatud uuring leidis, et inimeste taimetoidulised dieedid vähendavad metsloomade hävimist 66 protsenti.

Okei, sa küsid, mis järgmiseks? Äkki keelame jaanilõkke ka ära? – Lausa vastupidi. Tegelikult soovitan kõigil ka aastavahetusel lõke koduaeda teha, üle lõkke hüpata ning hümni laulda. Võtad oma koera ja lapsed ühes ning näitad neilegi, mis asi see hoolimine on ja kuidas seda teha. Ära ole jobu helimees.

Farištamo Eller, Loomuse kommunikatsioonijuht Hundist kirjutatakse ja räägitakse Eesti meedias järjest enam. Süvenemata, kes täpselt, mida ütleb, võib olla üpris…

Marta Velgani sõnul rõhutakse Eestis liiga palju inimeste vabadusele ja sellele, et neil on õigus tarbida seda, mida nad soovivad. Kevini meelest on üks suurimaid probleeme jällegi see, et ühiskonnas on levinud arusaam, et palju liha söömine on Eesti kultuuri osa. Kultuuri kujundamine on jällegi väga pikk ja aeganõudev protsess. Tema meelest oleks vaja lapsi viia loomade juurde.