Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kinnitas oma äsjases teaduslikus arvamuses, et karusloomafarmides ei ole võimalik tagada loomade heaolu ega leevendada tõsiseid heaoluprobleeme.…

MTÜ Loomus edastas Euroopa Komisjonile oma seisukohad kosmeetikatoodete määruse avaliku konsultatsiooni raames, rõhutades vajadust tugevdada loomkatsete keeldu ja kaitsta Euroopa…

Koerte kiibistamine peagi kohustuslik, kuid kassid ja valgetuhkrud jäeti seadusest välja. Palume seadusandjatel astuda vajalik samm ning kehtestada kohustus ka…

Šveitsi Föderaalnõukogu võttis eelmine kuu vastu õigusakti, millega keelustatakse julmadel meetoditel saadud karusnaha ja sellest tehtud toodete import. Keeld jõustub…

Eelmisel reedel tegi Loomus taaskord ühe toreda viktoriini, seekord Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi kogukonnalaadal. Nüüd jagame seda ka siin, et kõik saaksid end proovile panna.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus kutsub kõiki üle maailma andma oma allkirja selleks, et Euroopa angerjale antaks võimalus ellu jääda. Allkirja saab anda Change.org lehel: Save the European Eel – Before It’s Too Late!

Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Loomus MTÜ soovitavad kaaluda nimetada Euroopa angerjas I kaitsekategooriasse ja saatsid sellesisulise ettepaneku Eesti ametkondadele.…

Saade oli IDA raadio eetris 15. aprillil. Saates oli Farištamo Elleri külaliseks Loomuse juhatuse liige Anu Tensing. Saatest tegi lühikokkuvõtte…

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja Vegan Kõu kutsuvad Tartu vegannädalale 5.-11. maini erinevatele sündmustele üle terve Tartu.

Tartu vegannädala jooksul leiab igaüks midagi omale, sest põnevad sündmused saavad toimuma nii Tartu linnas kui sotsiaalmeedias ning üritused ei nõua sugugi, et oleksid juba veganluse või vegantoiduga sõbraks saanud, see võibki olla hea koht, kust alustada.

Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ootab Tartu Tudengipäevade raames kõiki loomasõpru heategevuslikule mälumänguõhtule loomade heaks 30. aprillil kl 18:00 Illegaardis Tartus.

Ees ootavad põnevad küsimused nii loomadest, loomakaitsest, vegantoidust, loomadest kultuuris kui ka tuntud veganitest. Oodatud on kõik huvilised 2-4-liikmelise tiimiga olenemata sellest, kas loomatemaatika on igapäevane osa elust või hoopiski midagi uut.

Olnud pühapäeval oli taas munadepühad ja nagu kombeks Loomuses Munavabad munadepühad! Selle raames korraldasime ka viktoriini, mille küsimused ja vastused nüüd üle vaatame. Aga enne seda tuletame meelde, et munadepühad on küll läbi, aga munavabad võiksid olla kõik päevad.

Jäta munatööstus toetamata ja tähista munadepühi loomasõbralikult – kutsub taas üles loomade eestkoste organisatsioon Loomus oma veebiüritusel Munavabad munadepühad 2025.

Lõpetuseks – Eesti jaoks ei muutuks midagi kui Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi hundi kaitsestaatust alandatakse. Eesti rikub praegugi direktiivi lubades nö suvalist hundijahti. Erisus, mis Eestile on antud, ei tähenda, et poolt asurkonda võiks igal aastal süüdimatult ära tappa. Direktiiv lubab vaid põhjendatult asurkonda piirata kahjustuste vähendamise eesmärgil. See, et Euroopa Liit on hunti liigina võtnud väärtustada, on viinud selleni, et hunt tõesti on suurtele aladele Euroopas tagasi hakanud tulema. Sellega kaasnevad loomulikult inimese ja hundi vaheliste konfliktide sagenemised. Aga selle asemel, et taas kord minna sama õnnetut rada võiks seekord teha teisiti ja õppida koos hundiga elama. Ühe liigi säilimise otsustus ei saa, ega tohiks olla ühe kõrge riigiametniku otsus.

Loomus ja Vegan Kõu toovad veganmeeleolu kevadisse Tartusse! Igaüks leiab terve nädala jooksul põnevaid sündmusi nii Tartu linnas kui sotsiaalmeedias. Naudime vegantoitu, osaleme töötubades, mõtiskleme kaasa aruteludel, mängime veganbingot, vaatame loomaõiguslikke filme ning uudistame põnevaid vegantooteid.

Eesti seadusandluses on murettekitav ja tõsine lünk – nimelt puudub praegu selge ja ühemõtteline keeld loomade seksuaalse väärkohtlemise osas. Ilma otsese seadusliku keeluta jäävad loomad kaitsetuks väärkohtlemise eest, sest seadus jätab palju tõlgendusruumi inimestele, kes sellises loomade kohtlemises midagi väära ei näe.

Katusprobleem, millega tegeleme, on mitteinimloomade iseväärtuse mittetunnustamine. Praegu on mitteinimloom seaduses eelkõige asi või miskit asja ja iseväärtusega elusolendi vahepealset.

Ettepanekutes toob Loomus välja ka, et loomade eest seisjaid tuleb kaasata sisuliselt, mitte vaid näiliselt, ning kõikidesse loomi puudutavatesse aruteludesse. Lisaks ei tohi panna ühele pulgale ettevõtjaid, kes seisavad vaid oma isikliku majandusliku huvi eest, ning eestkostjaid, kes seisavad terve ühiskonna ja tihtipeale haavatavate ühiskonnaliikmete eest.

Tahan koos enda põlvkonnaga Teie ametiaja lõpuks Teie otsuste ja saavutuste üle uhke ja tänulik olla. Seetõttu palun teil lõpetada kahjustavate otsuste tegemine ja keskenduda tegudele, millel on reaalselt elurikkust ja laste ellujäämist kindlustav mõju. 

Annely meelest on “roheline” investeerimise kontekstis pigem turunduslik sõna. Jätkusuutliku investeerimise all mõeldakse sellist investeerimist, mille puhul pööratakse tähelepanu sellele, et see ei teeks haiget keskkonnale, töötajatele, inimestele üldiselt ja kasutaks oma ettevõtte juhtimisel selliseid põhimõtteid, mis on kooskõlas jätkusuutlikkuse ja kestlikkusega. Siiri sõnul on roheline investeerimine ka investeerimine maasse, metsa ja põllumaasse. 

„Pesitsusrahu ei ole luksus, vaid ökoloogiline miinimum“ – Loomuse taskuhääling Ida Raadios “Loomade Hääle keskkonnaeri” Kaarel Võhandu (Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja) ja Farištamo Elleriga (Loomuse kommunikatsioonijuht)

Loomuse seisukoht on, et elusloomade pikamaa transport tuleb lõpetada, sest loomade heaolu pikamaa transpordil ei ole võimalik tagada olenemata sellest, kui rangeid piiranguid sellele peale panna; EL elusloomade transporti käsitlevates andmetes on tõsised lüngad, mis näitab, et järelevalve ja võimalus tagada, et heaolu on tingimustest on kinni peetud, on sisuliselt võimatu.