Üles kirjutanud Kati Sulp, Loomuse vabatahtlik
Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus taskuhäälingu Loomade Hääle eetris oli saade 8. Rahvusvahelisest loomaõiguste konverentsist “Isepäine loomaõiguslus? / Animal advocacy against the grain?” eelkonverentsist teemal jaht. Saates oli Farištamo Eller ja saatejuht Sirli Spelman.
Jahi puhul kuuleme tihti argumenti, et see toimub ühiskonna tellimusel. Kas ja kuidas saab teiste elusolendite surmamine olla tellimus? Teame, et on mitmeid kaitsealuseid liike, kes on samaaegselt ka jahiulukite nimekirjas – kuidas on selline olukord tekkida saanud? Miks üritatakse jahiturismi “ümber nimetada” jahikülastuseks? Saadet saab kuulata Soundcloudis ja Spotifys. Saates said mainitud ka kaks varasemat saadet: rahvusvahelise loomaõiguste konverentsi teemal ja trofeejahi teemal:
Sirli Spelman (S. S): Tere armsad kuulajad! Oleme salvestamas Loomade Hääle järjekordset osa ja täna räägime sellisest põnevast teemast nagu VIII Rahvusvahelise Loomaõiguste konverentsi eelkonverents, mis keskendub jahiteemale. Saates on külaliseks Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller, kes on panustamas nii eelkonverentsi kui ka siis põhikonverentsi korraldusse ja räägib meile täpsemalt, mis jahiteemalises eelkonverentsis toimuma hakkab.
Taustaks veel ka niipalju, et keda huvitab meie kaheksas Rahvusvaheline Loomaõiguste konverents, siis eelmisel nädalal käis IDA Radio Loomade Hääle raadiosaates külas konverentsi projektijuht Sara Mildeberg, kes avas konverentsi telgitaguseid ja jagas ka kõike muud sellega seonduvalt ja põnevat. Konverentsi esinejad, teesid ja ajakava on uudistamiseks üleval Loomuse kodulehel.
Aga räägi, Farištamo, milles see eelkonverents siis ikkagi seisneb?
Farištamo Eller (F. E): Eelkonverents puudutab jahi teemat, kuna tundus, et jahist võiks detailsemalt ja põhjalikumalt rääkida. See toimub kahel päeval. Konverents ise algab 16. juunil, eelkonverents aga toimib 14-15. juunil. Veebis on võimalik kuulata jahiteemalisi ettekandeid ja arutelu, kus teemasid avavad erinevad jahiga seotud, jahti uurivad või jahi üle mõtlevad inimesed. Eelkonverents 14. juunil kell 18-20 on inglise keeles ja teemad puudutavad jahti laiemalt, mitte ainult Eestit. 15. juunil on paneelarutelu kell 14-16 eesti keeles ja eesti teemadel, mida on samuti võimalik jälgida veebi teel ja mis jääb loomulikult ka järelvaadatavaks. Sinna oleme kutsunud panelistideks Riigikogu loomakaitse toetusrühma liikme Mario Kadastiku, Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Tarmo Tamme, Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu, Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liikme Endrik Rauni, Eesti Suurkiskjad MTÜ vedaja Eleri Loppi ja Keskkonnaagentuuri ulukite peaspetsialisti Peep Männili. Arutamiseks on meil valitud täpsemad teemad, kuna jahiteema on lai.
(S. S): Kust teil see idee tuli, et teha selline kahepäevaline eelkonverents?
(F. E): Konkreetselt ma ise ei teagi. Mõnedel inimestel oli mõte, et konverentsil võiks olla jahiteemaline päev, aga kuna konverentsi teemaks on traditsioonid, siis jäi see välja. Eesti keeles on konverentsi pealkirjaks „Isepäine loomaõiguslus“ ja kuigi jaht sinna alla justkui sobitub, käsitleb konverents teemasid pigem laiemalt. Kuna tundub, et Eestis tuleks ka jahi teemat rohkem arutada, siis kujuneski mõte ja otsus teha eelkonverents, mis juhatab konverentsi sisse, aga samas puudutab jahiteemat nii laiemalt kui kitsamalt.
(S. S): Miks meil on vaja rääkida jahist? Ava veidi võibolla seda tagamaad ka?
(F. E): Jahti peavad paljud meelelahutuseks ja osa väidab, et see on ühiskonna tellimus. See on üks osa, et kes see “ühiskond” on? Mis on “tellimus”? Kas teiste liikide tapmine meelelahutusena on okei ja kas tapmine üldse saab olla tellimus? Teisest küljest on arvukuse piiramine. Kui me vaatame statistikat, siis inimene on oma levikus olnud nii „edukas“, et praegu moodustavad inimesed imetajate kogu biomassist 36% ja inimeste kariloomad ligikaudu 60%. Ja kõik ülejäänud imetajad, kes on metsikud, moodustavad siis vaid selle 4%. Siinkohal võikski küsida, kui suur on inimeste õigus öelda, et kedagi on liiga vähe või liiga palju. Eelmisel aastal toimunud jahikonverentsil kirjeldati ühes kõnes jahti kui kolme jalaga taburetti, milles osalevad maaomanik, kelle maal jaht toimub, jahimees- või naine ja riik, kes annab lube läbi mingi asutuse. Miks ei ole looma seal taburetis? Kuigi loomad ei räägi justkui meie keeles, siis loomadel on iseväärtus ja nad tuleb sinna tabureti kirjeldusse tagasi panna. Urmas Tartes, kes sai sellel aastal Eesti looduskaitse kõrgeima autasu – Eerik Kumari looduskaitsepreemiapreemia, ütles oma kõnes, et loodusel on iseväärtus ja ma leian, et samuti on ka loomadel. Me ei peaks näiteks hundi arvukust vaatama vastavalt sellele, et milline mõju on neil inimesele või nende kariloomadele või inimese „varandusele“. Ja ka kalapüük on justkui jahi osa. Seda teemat me eelkonverentsil küll ei käsitle, kuid sellegipoolest toon ma välja mõiste „kalavaru“. Näiteks soovitakse kormoranidele läbiaastast küttimise või tapmise luba, kuna kalameeste väidetel teeb kormoran „kahju“ inimeste „kalavarule“. Mulle tundub, et kogu selline maailmapilt ja sõnakasutus tuleks ümber mõtestada ja sõnastada, kuna meie planeedi asukad ei ole inimestele laovaruks, vaid nad ju elavad enda jaoks, iseenda pärast.
(S. S): Sa mainisid jahti kui meelelahutust ja me oleme Loomuses ju ka vibujahi teemadega päris pikalt tegelenud. Kas see on ka midagi, millest te eelkonverentsil räägite? Räägite te konkreetsemalt jahist kui meelelahutusest või võib-olla ka vibujahist? Kuidas te sellele olete lähenenud?
(F. E): Vibujahti me konkreetse teemana ei ole välja toonud, aga see paigutub meelelahutusliku jahi teema alla.
Paneeli (15.06 kell 14) esimeseks teemaks on salaküttimise kriminaliseerimine. Põhimõtteliselt on ju tegemist millegi sellisega, mis justkui ei peaks kellelegi meeldima, kuid miskipärast ei ole salaküttimine senini kriminaalkuritegu, vaid on väärtegu. Kui salaküttimine oleks kriminaliseeritud, oleks ka uurimine põhjalikum. Väärteole määratakse vaid rahaline karistus. Loomuses on ka uuritud juhtumeid salaküttimise kohta, mis on ajakirjanduses välja toodud, kuid põhiliseks tulemiks on olnud kas trahv või salakütti ei ole leitud. Meie sõnumiks on, et see (tegu) peaks olema rangemalt karistatud ja ka ühiskonnale peaks olema selge sõnum edastatud.
Teiseks teemaks on kaitsealuste liikide jaht. Olemas on jahiulukite nimekiri, kus on ka mõned kaitsealused liigid. Loomuses tegelemegi nende nimekirjadega, et välja tuua täpne nimekiri loomaliikidest, kes on mõlemas nimekirjas – nii jahiulukite nimekirjas kui ka samal ajal ohustatud ja/või neil on kaitse kas Euroopa Liidu või Eesti tasandil. Tundub ka selline jabur olukord, et kuidas see on üldse võimalik. Lisaks on teemaks ka jaht kui meelelahutus.
(S. S): Mulle praegu meenus ka see, et Loomade Hääle esimene saade IDA Radios oli trofeejahi teemal. Kas trofeejahist tuleb ka eelkonverentsil juttu või on see seotud mõne juba välja toodud teemaga?
(F. E): Trofeejaht on ilmselt seotud meelelahutuse teemaga, nagu ka jahiturism. Arutelu eesmärgiks on rääkida nendel teemadel, milles võiks olla kõige arusaadavam ja kiirem edasi liikumist tekitada, sest jahi teemal on palju (rohkem) neid alateemasid, millega võiks tegeleda. Jahiturism on aga selline teema, kus tundub, et paljud seda toetavad, saamata täpselt aru, millega on tegu.
Mainitud saates trofeejahi teemal oli saatekülaliseks Peeter Hussar Eesti Jahimeeste Seltsist, kes kasutas sellist väljendit, et kui tema käib teises riigis jahil, siis ei ole ta jahiturist, vaid ta on jahikülaline. See ongi hetk, kus peaksime korraks aja maha võtma ja mõtlema, et mismoodi need tegevused on siis erinevad ja kuidas see turismiharu üldse toimib? Minu kogemusel on ka palju selliseid teemasid, mida avalikult ei räägita ega jagata ja kõik see tuleks kiiremas korras läbi valgustada ja vaadata, miks sellest ei räägita.
(S. S): Teisest päevast sa rääkisid päris põhjalikult, aga kas sa saad teemade osas natukene avada ka seda, et mida esimesel päeval seal eelkonverentsil puudutatakse?
(F. E): Esimese päeva kava on nüüd selgunud (intervjuu ajal oli koostamisel). Kindlasti tuleb juttu suurkiskjate jahist ja hundijahist seaduste nurga alt. Francisco Sánchez Molina teeb ettekande: “Hunting a Protected Species: Is Finland circumventing the legal strict protection of wolves?”, Eleri Loppi ettekanne on teemal: “Estonian predators in the directive of the European Union”, Anu Tensing küsib: “Who orders the killing of wild animals?” ja kuulame erakordset ettekannet eelmiselt konverentsilt “Trophy Hunting: why it’s time to ban it”, mille Eduardo Concalves ja kellel on ettekandes ka Eesti numbrid. Ma ise lootsin, et ehk saame kellegi rääkima ka linnujahist ja ka seal jahist kui meelelahutusest, kuid seekord ei õnnestunud. Olen suhelnud ringkonnas sees olevate inimestega, kes ütlevad, et paljudest teemadest ei ole jahimehed valmis avalikult oma nime ja näoga rääkima, vaid räägitakse pigem salaja. Samuti ei ole jahimehed rahul sellega, mis toimub metsades, aga kuna jällegi on tegemist suletud ringiga, siis ei saa nendest teemadest avalikult rääkida, kuna nad soovivad ka ise saada võib-olla jahiluba. Kui raadiosaate külalise kohta uurisin, siis mõni aasta tagasi ilmunud artiklis ta ütles, et nad tegid otsuse mitte postitada pilte linnujahist või pilte, kus on palju surnuid ja tapetuid linde, kuna see häirib inimesi. Mul on hea meel, et selliseid asju välja öeldakse, eriti kui tegemist on valdkonnaga mida nii kiivalt osaliselt justkui varjatakse. Sama on näiteks ka põdrajahiga. Jahimeeste Selts teeb sellist saadet nagu „Jahimeeste jutud“, kus üks juhatuse liikmetest muu hulgas rääkis põdrajahist ning sellest, kuidas tema meelest on jahimehed teinud põdra arvukusele tohutult liiga. Ja see info on minuni jõudnud väga mitmest kanalist ja mitmetelt jahi suhtes erinevalt meelestatud inimestelt. Samas kui me mõtleme Eesti metsanduse peale ja kuidas meil on küllaltki lageraie poliitika, siis väga paljude noorte puude ja istikute istutamine on põtradele justkui Rootsi laua katmine. Loomulikult tulevad nad sööma. Ja kui sa oled metsa- ja puude kasvataja, siis sa avaldadki survet, et põtrade arvukus tuleb madalal hoida. Miks ma selle teemaga nii laiali lähen on see, et välja tuua, kui keeruline jahi teema on ja miks nii paljud inimesed ei taha ka sellest rääkida, ka relvad on ju mängus.
(S. S): Seda enam on mul hea meel, et selline eelkonverentsi idee teil tekkis ja jahi teemad ka erinevate nurkade all lauale võetakse läbi ettekannete ja paneeldiskussioonide. Nii saavad erinevate suundade esindajad oma mõtteid jagada, teemasid tõstatada ja nendest rääkida. Aitäh sulle, Farištamo, ja aitäh kuulajatele!(F. E): Aitäh ja kohtumiseni konverentsil!