Loomuse jaanuarikuu uudiskiri

Jaanuari lõpus, 28.01 kõlas Riigikogu istungil seisukoht, et hundi arvukust tuleb vähendada neid tappes, sest metsas on huntidel liiga vähe süüa alles jäänud.

Samas kütiti 2019/2020 jahihooajal lausa ca 31 000 hundi saaklooma metskitse, paar aastat hiljem üle 20 000 metskitse ja eelmisel jahihooajal üle 12 400 metskitse. Miks ei kuulnud riigikogus sõnagi sellest, et on väga väga oluline huntide saakloomade küttimine lõpetada?

Kui huntidel pole metsas süüa, tuleb sellega tegeleda! Praeguseni kehtib Eestis selline kord, et kitsede küttimiseks ei määrata mitte maksimumarvu, vaid miinimumarv, mis kindlasti täis tuleb küttida. Kas sisuliselt tähendab see, et metskits on Eesti metsades lindpriiks kuulutatud ja teda võibki nii palju tappa kui jahimeestel soovi on? Kutsume üles Riigikogu teemale sisuliselt otsa vaatama ja mitte kaasa minema õhutatud hundivihaga.

Ära sai mainitud ka see, millest (vähemalt osaliselt) nii suur surve sõraliste küttimiseks tuleb – metsade üleraie, mistõttu “on meil paraku hästi palju metsanoorendikke ja sellest surve jahimeestele vähendada sõraliste arvukust, nende loomade arvukust, kellest hunt toitub.”

Loomi hoidev lahendus sellele, et huntidel metsas süüa oleks, on hoiduda hundi saakloomade ära tapmisest ja samal ajal tegeleda metsade üleraie lõpetamisega. Ülepiiri läinud tapmise järel lahenduseks aga veelgi rohkem tapmist välja pakkuda on jahmatav.

Hea uudis Rootsist!

Karmimate heaolunõuete kehtestamine Rootsi karusloomafarmides tõi kaasa rebastekasvatuste sulgemise 2005. aastal ja tšintšiljakasvatuste sulgemise 2014. aastal. Nüüd sulgetakse ka naaritsakasvatused, ent lisaks on vaja ka täielikku karusloomafarmide keeldu.

Rootsi valitsus on täitnud oma 2023. aasta kohustuse anda naaritsakasvandustele finantsilist abi oma tegevuse lõpetamiseks. Eelmisel nädalal kinnitas valitsus, et endistele naaritsafarmidele eraldatakse 180 miljonit Rootsi krooni, juuniks loodetakse kõik farmid loomadest tühjaks teha.

Lisaks sellele võttis Rootsi valitsus omale kohustuse uurida karusloomakasvatuse keelustamise teostatavust. Uurimine on hetkel veel pooleli.

Rootsi loomakaitseorganisatsioon Project 1882, mis kuulub koos karusnahavastasesse võrgustikku Fur Free Alliance nagu Loomuski, tervitab seda olulist sammu ebaeetilise tööstuse lõpu suunas, kuid rõhutab tungivat vajadust ametliku keelu järele. Tunnustame Project 1882 tublit tööd. Rõõmustame koos teiega ja toetame teid igati teie edaspidises töös! 

Hetkel on Rootsi veel üks väheseid riike Euroopas, kus karusloomakasvandused veel tegutsevad. Ent nii Rootsi kui ka Eesti loomakaitsed tegutsevad selle nimel, et karusloomafarmid keelustataks terves Euroopa Liidus. Üle 1,5 miljoni Euroopa kodaniku andis 2022.-2023. aastal oma allkirja algatus “Karusnahavaba Euroopa” ehk “Fur Free Europe” toetuseks ehk kutsus Euroopa Liitu üles keelustama loomade pidamise ja surmamise ainult või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil ning kasvandustest pärit karusnaha ja seda sisaldavate toodetega kauplemise Euroopa Liidus.

Eestil on vaja lemmikloomade positiivset nimekirja!

Vajalik on luua lemmikloomade positiivne nimekiri ehk nimekiri loomadest, keda inimesed kodus lemmikloomadena võivad pidada.

Oluline on lemmikloomade register, mis on Eestis loomisel, aga praeguse plaani järgi saavad seal olema kajastatud vaid kassid, koerad ja valgetuhkrud. Lemmikloomade positiivne nimekiri lihtsustaks registri pidamist – positiivses nimekirjas olevad liigid peaksid kõik kajastuma ka lemmikloomade registris.

Iga loom ei pea olema lemmikloom! See, et inimene soovib mõnd looma omale, ei ole põhjus, et ta selle looma peaks saama. Kui keegi soovib omale kaelkirjakut, no siis nii on, aga ta ei peaks kunagi omale kaelkirjakut ju saama. See, et inimesel on võimalus olla teiste liikide suhtes üleolev ja neid vangistada, ei tähenda, et me ühiskonnana peaksime seda tolereerima.

Metsloomad võivad erinevatel põhjustel inimest hammustada, kriimustada, levitada haigusi, ja sellisel juhul on alati süüdi inimene, mitte metsloom. Kui aga midagi juhtub, siis süüdistatakse ikka looma ja tihti lihtsalt pannakse loom magama. Sest ta tekitas probleemi. Ei, probleem on inimene, kes metslooma endale võttis!

Meil oleks vaja muuta ka meediakajastusi – erinevad metsloomad ja eksoodid lemmikloomadena ei peaks olema kajastatud kui midagi ägedat ja kifti. Meedial on avaliku arvamuse kujundamisel oluline roll ja seda on vaja omale teadvustada ka meedia tarbijatel. Vaja on muutuda ühiskonnana hoolivamaks, empaatilisemaks ja targemaks ning mitte pidada näiteks puuma omale koju toomist või ilvese lemmikuna pidamist normaalseks. Loe pikemalt siin.

Valdav enamus Euroopa riikidest on loomaga suguühtesse astumise selgesõnaliselt keelustanud, sh meie lähiriigid: Läti, Leedu, Soome, Rootsi jne. Ootame, et seda teeks selgesõnaliselt ka Eesti!

Zoofiilia legitimeerimise katsed ei ole pelgalt ühiskondlik kurioosum, vaid tõsine oht loomade heaolule ja eetilistele väärtustele. Oluline on seista vastu tendentsidele, mis püüavad hägustada piire loomade väärkohtlemise ja inimõiguste vahel. Ühiskonnal on vastutus kaitsta neid, kes ei suuda end ise kaitsta, ning seadusandjad peavad tagama, et loomade väärkohtlemise vastu astutakse tugevalt ja ühemõtteliselt. See on samm mitte ainult loomade, vaid ka inimlikkuse kaitsmise suunas. Ei ole vaja oodata kuni juhtub midagi traagilist – näiteks nagu USAs Washingtoni osariigis, kus zoofiilia kriminaliseeriti peale seda, kui hobusega anaalses vahekorras olnud Boeingi insener ja mitme lapse isa suri sisemise verejooksu tõttu. Loe pikemalt siin.

ANU TENSING: Aastaid on juba räägitud rohepesust, viimastel aastatel kuuleme palju sellest, kuidas tarbijad nõuavad loomade humaansemat kohtlemist. Nii olemegi jõudnud loomade heaolu pesuni!

Loomade heaolu pesu (animal welfare washing) toimub kui ettevõtted ja organisatsioonid esitavad ebamääraseid, liialdatud või otseseid valeväiteid oma tegevuse kohta, et näidata seda eetilisemana, kui see tegelikult on. See on sarnane rohepesuga, kus ettevõtted näitavad oma keskkonnaalaseid jõupingutusi suuremana, kui need on. Mõlemal juhul on eesmärk tarbijate murest kasu saada, ilma kahjulikes tavades sisulisi muudatusi tegemata. /…/

Loomade heaolu pesemine ei ole ainult eksitava turunduse küsimus – sellel on reaalsed tagajärjed nagu tarbija petmine, ebaaus konkurents ja loomade kannatuste jätkumine. Loe pikemalt siin.

Nagu tavaks, vaatasime tagasi ja tegime kokkuvõtte Loomuse eelmisest aastast:

  • Mis tegi rõõmu?
  • Mis pani kurvastama?
  • Millised olid suuremad (töö)võidud?
  • Milliseid eesmärke oleme seadnud käesolevaks aastaks?
     

Külas oli Loomusest programmi- ja projektijuht Anu Tensing ja kommunikatsioonijuht Faristamo Eller, saadet juhtis Sirli Kivaste. Kuula saadet siin.

Saatekülalised olid Äripäeva ajakirjanik Kristel Härma ja Kliimaministeeriumi kommunikatsiooninõunik Martin Altraja. Saatejuht oli Loomuse kommunikatsioonijuht Faristamo Eller.

  • Kõigepealt küsime mida tähendab “tasakaal” tänase päeva kontekstis? Elurikkuse kriis, väljasuremislaine – kas ja kuivõrd ajakirjanikud ja kommunikatsiooniinimesed seda teadvustavad või teadvustama peaksid?
  • Uurime, kui suur on emotsioonidel. Samuti küsime milline on ajakirjanduse ja kommunikatsiooni roll teemade kajastamisel ja tõstatame vastutuse teema.
  • Kuidas on kommunikatsioonivaldkonnas eetikakoodeksiga? Kas ja millised teadmised võiksid või peaksid kommunikatsioonispetsialistil ja ajakirjanikul selliseid teemasid kajastades olema?
  • Kuidas hakkama saada ühiskonna survega kommunikatsioonispetsialistidele ja meediale (kui seda üldse on, ja kui on, siis milline)? Milline osa ühiskonnast üldse survet avaldab kui avaldab?
  • Ja no ei saa üle ega ümber sellest küsimusest, et kuidas suhtuda sellesse, et uudiste toimetuste juhil on iganädalane oma arvamuste rääkimise rubriik. Või ehk saab ümber?

Projekti „Raadiosaade keskkonnast ja keskkonnasõbralikust tarbimisest ja käitumisest“ toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kuula saadet siin.

RETSEPT pannkoogihommikuks!

Pannkoogihommik võib olla iga päev!

Miks mitte kikerhernepannkoogihommik! Kikerhernepannukad on igati toitev ja maitsev hommikusöök ning pannukate versioone on pea lõputult. 

Taigna jaoks on vaja vaid kikerhernejahu (näiteks see) ja vett. Maitse järgi lisa maitseaineid ning soovi korral lisa erinevaid lisandeid, nt hakitud köögivilju. Anu soovitus: lisa taignasse riivitud suitsutofut ja hakitud punast sibulat!

“Igapäevavegan” on Taimsete Valikute rubriik, kus oma igapäevaseid muljeid jagavad täiesti tavalised veganid. Selle rubriigi alt ei leia grandioosseid retsepte, kalleid trendiröögatusi ega perfektsioonini muditud pilte. Oleme hästi tavalised ja igapäevased.

Loomuse vabatahtliku lugu: Tormis

Meil on Loomuses väga vahvad vabatahtlikud! Täna jagame vabatahtliku Tormise lugu!

Kuidas Tormis end vabatahtlikuna hoiab? “Me näeme ja loome maailma sellisena, mis toimub ka meis endis. Ja sellepärast on lausa oluline olla isekas, olla enda jaoks olemas, teha endale head.”

Miks tuli Tormis Loomusesse? “Kuidagi sattusin Loomuse veebilehele ja seal oli: Tule vabatahtlikuks, niiet muidugi ma tulin.”

Kes on Tormis? “Ma valisin enda nimeks Tormis, ma olen olnud tormis, otseselt ja ka kaudselt.”

Mis paneb Tormist tegutsema? “Ikka see eluleek mu sees. Ma tunnen, et ma lihtsalt elan, mitte ei ürita olla aktiivne kasulik tegutsev kodanik. Aga kui mõelda just loomade eest seismise peale… siis kaastunne? Ja see, et ma tean, et minu tegudel on mõju. Vahel ma mõtlen, et paljud loomad piinlevad farmides. Aga vähemalt sama tihti meenutan endale, kuidas iga hetk osa inimesi üle maakera näevad räiget vaeva, et neid vabastada ja kui nad puhkavad, siis on jällegi teised, kes töötavad.” Loe Tormise vabatahtliku lugu pikemalt siin. Loomuse vabatahtlikuks tule siin.

Tule pane meile käpp alla ja aita meil liikuda loomasõbralikuma ühiskonna poole. Tule püsiannetajaks!

Vormista püsiannetus:

Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine.

Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole!