Veelkord Kliimaseaduse kestliku toidusüsteemi töörühma teisest kohtumisest 14. veebruaril

Rõhutame vajadust lähtuda eesmärgist. Kaasamine ja ärakuulamine on väga tähtsad, kuid sama oluline on ühisest eesmärgist lähtumine ja tuginemine teadusele.

On oluline tähele panna, et loomakasvatusega seotud toidutootjaid on töörühmas palju, mistõttu iseloomustavad töörühma paljude liikmete seisukohad inimeste majanduslikke huve, mitte seda, kuidas kliimat silmas pidades tuleks edasi tegutseda. Tarbijakäitumise suunamise meetmeid näiteks tundub, et planeeritakse liiga vähe, kuid seda ka see seetõttu, et osalemas oli liiga vähe neid, kes sel teemal tunnevad vajadust sõna võtta.

Tsiteerime TalTechis kestlikku tarbijakäitumist uurivat Eliis Salmi, kes on ka kõnealuse töörühma liige: “Koosolekute keskmes näis olevat suure keskkonnamõjuga toiduainete jalajälje vähendamine, kuigi nii planeedi kui inimeste tervise seisukohalt peaksime pilgud pöörama väikese keskkonnamõjuga toidu tootmise ja tarbimise suurendamisele. Teadusmaailmas valitseb konsensus, et kestlik toidusüsteem põhineb taimsel toidul ning peaksime selle tegema tarbijate jaoks parimaks valikuks, mis on maitsev, soodne ning lihtsasti kättesaadav.”

Suunates fookust ja sõnastades ühine eesmärk, saab ka kasulikumat sisendit. Kindlasti ei ole ju eesmärk kedagi rünnata või kuidagi “huvirühmi omavahel tülli ajada”, vaid leida üheskoos lahendused, kuidas toidusüsteem võimalikult kiiresti kestlikuks kujundada. Hetkel näib, et töörühmaded võideldakse, kes suudab endale kõige suurema heite kindlustada, et saaks jätkata võimalikult sama moodi kui siiani. See aga ei ole ju eesmärk.

Kasvuhoonegaaside riiklik arvestus on siiani tootmis- ja mitte tarbimispõhine ning see on üks aspekt, mida tuleb muuta. Sellise arvestussüsteemiga vähendatakse muidu riiklikku kasvuhoonegaaside hulka nõnda, et imporditakse tarbimise rahuldamiseks suure keskkonnamõjuga tooted hoopis sisse. Keskenduda tuleb aga sellele, kuidas mõjutada kohalikku toidutarbimist nii, et see looks nõudluse kohalikule kestlikule tootmisele. Sellest oli koosolekul ka veidi juttu – meetmeteks pakuti riiklike hangete muutmist ja kohalikule taimsele toidule (näiteks juurviljadele) korralike säilitamistingimuste loomist. 

Leiame, et väga oluline on fookus seada sinna, kuidas ühtlustada taimsete alternatiivide hindu loomsete toodetega ja liikuda väiksema keskkonnamõjuga toodete odavdamise suunas. Teadlikkuse tõstmine on meetmena mitmes kohas planeeritud, aga on vaja rõhutada ka kättesaadavust. On väga vaja toetusi, et toidutootjad saaksid minna loomatööstuselt üle taimetoidutööstusele, mis on ka protokollis kirjas, aga meetmena algselt ei olnud. 

Kokkuvõttes leiame, et tarbijakäitumist on väga oluline kiiresti muuta. Seda on vaja ka teaduslikel alustel läbi viia. Oluline on hind ja kättesaadavus. Tööstuslikult loomse toidu tootmine on väga suure keskkonna jalajäljega ning kliimamuutustega kohanemise ja kliimaseaduse loomise kontekstis suuresti oma aja ära elanud toidu tootmise viis. Jah, väetiste kasutamist tuleb vähendada, mahekasvatuse mahtu tuleb suurendada, turvasmuldadega aladel tuleb tõsta veetaset. Aga oluline on julgeda ühiskonnana ka elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine tööstuses ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline olenemata sellest, et see võib tunduda ebamugav.