Farištamo Eller, Loomuse kommunikatsioonijuht. Artikkel ilmus Sakalas 5. oktoobril. Kujutage ette, et kõnnite ilusal sügisõhtul metsas, näiteks mõne kaitseala sihtkaitsevööndis,…

Alates 2013. aastast on Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) väljaandes „Söödavad putukad: toidu- ja sööda turvalisuse tulevikuperspektiiv“ (van Huis, 2013) rõhutatud putukate potentsiaali jätkusuutliku valguallikana kasvava elanikkonna jaoks. Huvi putuka põllumajanduse vastu kasvab kogu maailmas.

Tõsiasjale, et loom võib meie meelt lahutada, vastu vaielda ei saa. Seda on vast kogenud iga inimene, kes lemmikloomaga kodu jagab või pargipingil istudes lindude askeldamist on jälginud. Aga…

WWF hoiatab, et “hetkel on rahvuslikud loodusliku mitmekesisuse strateegiad ja tegevuskavad ebapiisavad ja neil puudub nii rahaline kui institutsionaalne toetus”.

Eurogroup for Animals (EfA) on üle-euroopaline loomakaitseorganisatsioonide võrgustik. EfA visiooniks on Euroopa, kus väärtustatakse ja austatakse loomi kui tundelisi elusolendeid. Loomus on võrgustiku liige olnud juba seitse aastat.

Võrtsjärve kui “põneva kalanduspiirkonna tutvustamine” väljasureva liigi söömise festivali kaudu on kurb. Aga pole mõistlik süüdistada kohalikke kalureid, angerjatega kauplejaid ja sööjaid. Tegelikult on vaja vaadata otsa seadusandjatele, samuti kliimaministeeriumile ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumile. Miks ei võeta mitte midagi ette selleks, et muuta õigusakte angerjate reaalsele olukorrale vastavaks? Riigikogu keskkonnakomisjonis on angerjateema viimase aasta jooksul mitu korda päevakorral olnud. Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro on lausa öelnud, et Eesti saab olla poliitiline eeskuju teistele riikidele, et kujuneks välja ühtne rahvusvaheline praktika.

Väärtustan üle kõige õiglust ega talu seda, kui loomi koheldakse objektidena ja inimeste omandina. Ma ei taha, et loomad oleksid koheldud kui asjad või toit.

Jaanipäev näib järjest enam kui üks suur lihapüha, kuid loomulikult ei pea see nii olema! Loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja Loomuse programm Taimsed valikud kutsuvad taas jaane tähistama looma-, keskkonna- ja tervisesõbralikult tehes jaanidel taimseid valikuid.

Seekordse Loomade Hääle teemaks on Euroopa Parlamendi valimised. Saatejuhil Sirli Kivastel oli külas Loomuse programmi- ja projektijuht Anu Tensing.  Saadet…

Loomad ei saa valimas käia ega valida neid, kes loomakaitseseadusi teevad, aga inimesed saavad! Loomus analüüsis kandideerivate erakondade platvorme ja kandidaatide seisukohti ning eelnevaid tegusid poliitmaastikul.

Homme, 18. mail toimub taas Karlova kohvikute päev ning selle raames panevad Loomuse aktivistid Tähe 67 tagahoovis kl 12-16 üles heategevusliku vegankohviku Karlova Kartul, mille kogu tulu läheb Loomuse toetuseks.

Euroopa Parlamendi valimised on 9. juunil ja sel puhul tegi Loomus ülevaate kandideerivate erakondade platvormidest. Aasta alguses andis Loomus koostöös…

Loomade heaolu ei tohi jääda tagaplaanile sõltumata sellest, mis eesmärgil inimene loomi ära kasutab, ning loomade heaolu peab lähtuma loomast, mitte tema ära kasutamise viisist või eesmärgist.

InterNICHE’i koduleheküljelt www.interniche.com leiab andmebaasid – alternatiivide ja uuringute oma. Esimeses on üle 1500 tööriista: mudelid, tarkvara, programmid, mida saab otse ettevõtetelt ja ülikoolidelt osta. Uuringute andmebaasis on mitu tuhat teaduslikku loomkatsete ja alternatiivide teemalist uuringut. 

Soome keskkonnakaitseorganisatsioon Luontoliitto julgustab keskkonnaminister Kai Mykkäst olema vastu Euroopa komisjoni ettepanekule vähendada hundi kaitsestaatust Berni raamlepingus. Hundi staatus peab…

On tehtud väga palju küsitlusi, mis kõik näitavad, et kodanikele läheb loomkatsete teema korda ja nad soovivad, et see lõppeks. Oluline on ka see, et igal tasandil mõistetaks, et loomkatseid ei ole vaja lõpetada ainult seetõttu, et need on loomade suhtes halvad, vaid nad on ka vähem täpsed, kui loomkatseid mittehõlmavad meetodid ja seega inimestele vähem ohutud.

Mõned talunikud on vahetanud karjapidamise taimekasvatuse vastu, soovides vältida tööstusliku põllumajandustootmise rahalisi lõkse ja keerulist eetikat.

Oluline on suunata ühiskondlikku arusaama, et loom ei ole asi, vaid igal loomal on oma iseväärtus ning selleks, et saaksime ühiskonnalt ja teistelt inimestelt nõuda ja oodata loomade suhtes paremat ja mõistvamat käitumist, peab see suhtumine kehtima ka lemmikloomade soetamisel.

Kas teadsid, et loomset päritolu töödeldud liha on arseeni, asbesti ja sigarettidega samas esimeses vähkitekitavas kategoorias? Aga kuidas on lood muu loomset päritolu toiduga nagu töötlemata liha, kala, piimatooted ja munad? Kas teadsid, et New Yorgi kõik 11 haiglat toitlustavad oma patsiente vegan toiduga? Räägin lähemalt, milline on seos liha ja tervise vahel.

Igal aastal 20. veebruaril tähistab ÜRO ülemaailmset sotsiaalse õigluse päeva, et teadvustada vajadust ehitada üles õiglasem ja kaasavam maailm. Selles valguses tõi ProVeg välja nelja põhjust, miks taimne toitumine võib olla võimas võimalus edendada õiglust põllumajanduses ja mujalgi.

Räägime taas trofeejahist. Tihtipeale arvatakse ja räägitakse, et trofeejaht on osa keskkonnahoidust või liigikaitsest, ent reaalsus on asjast kaugel. 30 organisatsiooni Euroopast ja Aafrikast andsid selle aasta jaanuaris välja raporti “Trophy Hunting Facts: Myths of trophy hunting debunked”, kus käsitletakse müüte ja fakte teadusliku nurga alt.