Kui huvigrupid arutavad selle üle, kui palju meil võib olla hunte, siis peaks arutama ka selle üle, kui palju võib olla kariloomi. On küüniline süüdistada hunte kui kariloomad on neile kättesaadavad. Samuti peaks ühiskond tolereerima mingit protsenti kahjustusi. Igal äril on risk ja see peaks olema loomulik

Aga oluline on julgeda ühiskonnana ka elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine tööstuses ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline olenemata sellest, et see võib tunduda ebamugav.

Eelmisel nädalal, 22. veebruaril esitas Loomus oma tagasiside elusloomade pikamaa transpordi määruse muudatusettepanekule. Täies mahus saab tagasisidega tutvuda siin. Leiame,…

Kokkuvõttes leian, et põllumajandusloomade elusloomade transpordis tuleks kehtestada nulltolerants nii maismaa-, mere- ja lennutranspordis. Kui inimestel on nii suur tung loomi tappa, siis miks veel täiendavalt nende piinu pikendada elustranspordi näol?

Jah, väetiste kasutamist tuleb vähendada, mahekasvatuse mahtu tuleb suurendada, turvasmuldadega aladel tuleb tõsta veetaset ja üle minna märgalaviljelusele. Aga oluline on julgeda ühiskonnana elevandist toas mitte mööda vaadata ja mõista, et loomade vähendamine ja taimse toidu tootmise suurendamine on kriitiliselt oluline!

Kuna läätsed ja nende puhastusvahendid on meditsiiniline toode, siis nende müüki jõudmiseks tuleb saada võimuorganite heakskiit, mistõttu regulatoorne testimine on enamasti möödapääsmatu. Kõige loomasõbralikuma silmanägemise saab täna paraku prille kandes.

Igal aastal veetakse ELi liikmesriikide vahel pikki vahemaid miljoneid veiseid, lambaid ja sigu. Veel miljoneid eksporditakse ELi-välistesse riikidesse, sh Türki, Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrika sihtkohtadesse ning isegi Kasahstani ja Usbekistani. Sealhulgas transporditakse ka Eesti elusloomi pikki vahemaid.

Hoolimata üha kasvavast loodusliku mitmekesisuse kriisist, on ohustatud liikide trofeede nimel küttimine siiani seaduslik. Elevandid, ninasarvikud, leopardid, lõvid ja jääkarud on tihti selle julma tava ohvrid. EL on maailmas teine suurim jahitrofeede importija. Ainuüksi aastatel 2014-2018 imporditi ligi 15 000 loomalt saadud trofeed. Tööstus kasutab tihti oma tegevuse õigustamiseks eksitavaid sõnumeid.

Lihtne arvutus näitab, et igas tunnis põleb ainult Prantsusmaa protestidel  1.7 miljoni euro eest kütust. Isiklikult, keskmise palga eest töötava inimesena ei näe ma kuidagi, et selliseid summasid suudaksin lihtsalt vandalismile kulutada. Lisame sinna juurde kulu infrastruktuurile, korrakaitsele ning koristustöödele ja saame tulemuseks selle, et lisaks meie eluks HÄDAVAJALIKU puhta õhu, vee ja muldade hävitamisele peavad farmerid õigeks ka KOGU ühiskonna heaolu eest ellu kutsutud rohepöörde vastu astudes meie endi raha eest veelgi enam hävitustööd teha. 

Kalade pidamine kunstlikus keskkonnas vajab spetsiifilisi (alg)teadmisi ning tehnilist ettevalmistust. Kaladel kauplustes müügi hetkel kui sellele järgnevas akvaariumis on sageli täbarad. Kirjutan siinkohal eelkõige troopilistest kaladest, kes on üks põhiline akvaariumikaubanduse müügiartikkel, ja sellest, milliseid katsumusi loomapood kalade elus tähendab.

Maailma parimate veganrestoranide hulka kuuluv Vegan Restoran V on Eesti esimene täistaimne restoran, mis avas uksed juba 2014 aasta aprillis. Restoran on väike ja hubane, mille à la carte menüü on rahvusvaheline ja inspireeritud maailma eri köökidest.

Loomuse podcasti Loomade Hääl 67. episoodis on saatejuhil Sirli Spelmanil külas Bosnia ja Herzegovina aktiivne loomaõiguste aktivist Maida Šabeta-Lemajić, rahvusvahelise hariduse võrgustiku InterNICHE liige.  Vestluse fookuses on loomkatsete (eba)vajalikkus hariduses ning teaduses ja julmusevabade alternatiivide kasutamine ja nende poole liikumine.

Talvisel ajal on väga oluline oma nahka õigesti hooldada ja kaitsta. Kuna talvine õhk on oluliselt kuivem ja külmaga aeglustub rasunäärmete talitlus, muutub nahk kuivemaks ning põhjustab ärritust. Talvel peaks pöörama rohkem tähelepanu naha regulaarsele niisutamisele, mis aitab taastada külmast ja kuivast õhust mõjutatud naha niiskuse taset. Lisaks näonahale, tuleb kaitsta ja niisutata ka käsi ja huuli, mis on eriti haavatavad karmide talviste tegurite suhtes.

Igal võidul on oma hind. Iga võit tähendab sadu, kui mitte tuhandeid tunde tööd. Tihti tulevad võidud raskelt, aga see ei ole meid siiani takistanud ega hakka ka edaspidi takistama. Ent me ei saaks seda kõike teha ilma meie toetajateta, eriti püsiannetajateta!

Kokkuvõttes aitab AI kasutamine teadus- ja kosmeetikatoodete testimisel oluliselt vähendada või isegi kõrvaldada küülikute ja teiste loomade halva kohtlemise nendes tööstusharudes. 
Loomulikult saame ka ise aidata kaasa loomkatsete lõpetamisele, tehes igapäevaselt teadlikumaid tarbimisvalikuid. Ostes kosmeetika ning kodukeemia tooteid tuleks alati valida „Cruelty free“ ja „Vegan“ märgistusega tooted. 

Soomes on muudatusi Loomakaitseseadusesse arutatud juba pikki aastaid ning lõpuks hakkas uus seadus kehtima 2024. aasta 1. jaanuarist. Loomus tõdeb,…

Aga kas see peab nii olema? Süsteem ei ole ju miski iseeneses, süsteemi on loonud inimene. Järelikult on inimesel võimalik süsteemi ka muuta. Muutmine saab aga alguse mõistmisest, et see, kuidas „on alati olnud“, ei pea jätkuma. Pealegi – võib-olla polegi niimoodi alati olnud?

Kaks loomuslast Kati ja Farištamo võtsid piparkooke küpsetada ja kaunistada. Piparkoogi taigna võib teha näiteks selle retsepti järgi või osta poest. Vegan glasuure on märksa vähem saada, mistõttu tegi Kati oma lapsepõlves kasutatud kaunistuste retsepte veidi ringi ja jagab neid meie kõigiga.

Täiesti eraldi teema on see, et iga loom üldse ei sobigi lemmikloomaks, mistõttu on Eestiski kiiremas korras vaja koostada lemmikloomade positiivne nimekiri.

Jõulude lähenedes mõtlevad paljud sellele, mida oma sõpradele ja lähedastele kinkida. Rõhutan, et loom ei ole asi ja kindlasti ei sobi loom kingituseks. Looma võtmine peab olema läbimõeldud ja kaalutletud otsus.

Kahvliga kliimamuutuste vastu projekti alustades ei kujutanud ma ette, kui paljusid inimesi see lõpuks kõnetab. Samas on see mõistetav, sest teema on väga aktuaalne ning aina rohkem inimesi huvitub kliimamuutustest. Mind rõõmustas inimeste osavõtlikus ja see, et päris mitmed tahtsid ka projektiga kaasa aidata.

Olime ju kõik seal ühel eesmärgil – loomade heaks, kes kannatavad igapäevaselt ebavajaliku vägivalla tõttu. Kogesin omal nahal kui heal tasemel on Prantslaste oskus korraldada valjuhäälseid meeleavaldusi. Loomuse heaks võtan siit mitmed tähelepanekud kaasa!