Mehedki võiksid nautida ilurituaale ning hoolitseda oma välimuse eest põnevatel ja nauditavail viisidel. Seetõttu on LILU otsustanud sel aastal pühendada 14.veebruari tähistamise täielikult meestele.

Valimiste eel küsisime oma valimiskompassis kõikidelt kandidaatidelt ja peale valimisi kõikidelt Riigikogu liikmetelt, kas loomade seksuaalne väärkohtlemine peaks olema loomakaitseseaduse põhjal määratletud looma suhtes lubamatu teona? Küsisime seda uuesti nüüd novembris.

Mina pakuks välja, et angerjafestivali võiks edasi pidada, aga uues kuues. Sellest võiks teha festivali, kus hinnatakse angerjat kui indiviidi ja räägitakse temast muinasjutte, müüte ja tõsilugusid. Angerja eluiga võib olla kuni 80 eluaastat ning on müüte ja legende sellest, kuidas nad 100 aastaseks elavad. Neil on sama pikk eluiga kui inimestel ja kuigi nad ei ole meile väga sarnased ega paista silmale nunnud, siis nendes on teatud salapära, mis inimesi köidab. Alustasin seda analüüsi teadmisega, et inimesed teavad angerjatest vähe. Ta hoiab endale veel paljusid saladusi, mida oleks põnev kohe ja kiiresti teada saada, kuid tundub, et me peame inimestena nad rahule jätma, et nad jõuaks taastuda ja rahulikult elada. Võib-olla kui nad on oma populatsiooni taas kõrgustesse seadnud ja kui meie tehnoloogia on piisavalt arenenud, siis pajatab ta meile kõik saladused nii, et me neid sealjuures enam tapma ei peaks. 

Enda põldudelt saab linde eemale hoida oma põlde erinevate maastikuelementidega nagu puud, põõsad, kivihunnikud, liigendades – hanelised pelgavad kiskjaid ja seetõttu valivad toitumiseks lagedad alad. Samuti on mõistlik luua hanelistele “rahualad”, kuhu külvatagi nende lemmiktoitu ning mujalt nad siis vajadusel eemale peletada. Riigina tuleb meil aga tagada hanelistele rohumaad, mida me ei kuivenda ega ei võta inimestele kasutada. Kevadine heidutusjaht ei lahenda hanekahjude probleemi ning ei ole seega põhjendatud.

Uuring on leidnud, et paljud meediaväljaanded, mis kliimakriisi tõsiselt võtavad, ei sea vegantoitu esikohale ning jagavad endiselt peamiselt liharetsepte.

Loomuse taskuhäälingu Loomade Hääl avalik salvestus toimus selleaastasel Veganmessil 7. oktoobril. Saates käisid zooloog ja Riigikogu liige Tiit Maran ja Eestimaa Looduse Fondi säästliku kalanduse ekspert Joonas Plaan. Saate teemadeks olid kriitiliselt ohustatud liik angerjas ning nende nuumlad ja kalafarmid üleüldiselt.

Suur ja siiras aitäh kõigile, kes toetavad Loomuse püüdlusi loomasõbralikuma maailma suunas!

“Kui tapamajal oleks klaasseinad, oleksime kõik taimetoitlased!”  – Paul McCartney.

Sügis hoogsalt käes, st on juba aeg kokku võtta III kvartali annetused ja toetused. Vaatame, mis nende kuude jooksul toimus.

Inimesed on oma tegevusega eraldanud end loodusest ja loomulikkusest nii tugevalt, et on raske enam öelda, mis on inimestele loomulik ja mis mitte. Mitmed organisatsioonid ja uuringud kinnitavad, et täistaimne toitumine on tervislik, piisav toitainete kättesaamiseks ning sobib igas vanuses inimestele. Olenemata sellest, kas me varemalt olime herbivoorid ja kas me täna oleme omnivoorid, on meie liha tarbimine siiski tahtmispõhine, mitte vajaduspõhine. See tahtmine tapab aga jõudsalt nii meid endid kui planeeti.

Kas puurivabadus on lahendus? Kui me räägime “munakanade heaolust” ja “õnnelikest munakanadest”, siis tegelikult räägime tarbija ja tootja heaolust, mitte loomade omast. Me räägime sellest, kuidas saaks tootja toota ja tarbija tarbida muna ning samal ajal end hästi tunda. Ühelgi elusolendil ei saa nö hea olla, kui kogu tema eksistents põhineb tema ära kasutamisel.

Suurulukite küttimisload määrab igas piirkonnas nõukogu, kuhu kuuluvad erinevate majandushuvide esindajad. Laua taga saavad kokku põllumehed, metsaomanikud, riigimetsa haldajad, jahimehed. Üheski nõukogus ei ole aga loomade eestkostjaid ega looduskaitsjaid, on vaid majanduslikult huvitatud osapooled. 

Külastasime loomuslastega septembri algul Rahvusvahelist Loomaõiguste Konverentsi Luxembourgis. Kuna mitmed meist on lennutranspordiga reisimise vastu, otsustasime autoga mineku kasuks. Ootame järgmise aasta konverentsi pikisilmi.  

Eelmise aasta lõpus lõime Taimsete Valikute programmi toetuseks “Ma armastan aidata” keskkonnas annetusalgatuse “TAIM for change: taimsed valikud igas Eesti nurgas”, mis on tänaseks kogunud juba 1115 eurot. Annetusalgatuse eesmärgiks on 5000 eurot.

Loomuse Akadeemia kaheteistkümnendas saates rääkis Cruelty Free Internationali juht Michelle Crew. Intervjuu tegi Farištamo Eller ja saatest tegi kirjaliku kokkuvõtte Loomuse vabatahtlik Kati Sulp.

Prantsusmaal kogub toetust eelnõu, mis näeb ette hobuseliha keelustamist ja hobustele samade õigused andmist kui lemmikloomadel nagu kassid ja koerad.

Šveitsi valitsus on käivitanud uue põllumajanduse ja toidu kliimastrateegia, mis toob välja lihatarbimise vähendamise eelised riigis. Šveitsi inimesed tarbivad keskmiselt 52 kg liha aastas.

Kirjutas: Kristiin Kivaste Loomuse vabatahtlik Kristiin Kivaste käis augusti alguses koos teiste loomuslastega külas Eläinsuojelukeskus Tuulispää farmi- ja tööstusloomade varjupaigas…

“Nelijärvel oli äge, järv oli maagiliselt ilus ja saun andis julgust järve ujumiseks ka kasutada. Sain ka targemaks ja teadlikkumaks, et mis siis on lobi ja mis on huvikaitse ning millised on erinevad tõkked, mis võivad takistada muutuste läbiviimist.”

Lähed kohvikusse ja mõtled, et võtaks ühe mõnusa jääkohvi. Taimse piimaga muidugi. Ent menüüd uurides avastad sõnakombo “taimse piimaga +0,5 €”. Silmad suured peas, mõtled, miks ometi… Või hoopis, et hea, et üldse valikus on?

JAHIPIDAMISE traditsioonide kohta on palju arvamusi. On vaieldud ja selgitatud, on ohtralt fakte ja ringleb rohkesti uskumusi. Eks nii peagi olema: jahti pidades võetakse kellegi elu ning seetõttu ongi oluline alati kõigepealt küsida, kas tapmine on inimeste häirituse leevendamiseks möödapääsmatu või ehk oleks aeg mittesurmavad alternatiivid kasutusele võtta ja leppida looduse olemasoluga.