Maaleht jagas 6. mail Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) poolt saadud informatsiooni jahiteemalise uuringu kohta. Algse uuringu tellis üle-euroopaline jahti propageerivate organisatsioonide katusorganisatsioon European Federation for Hunting and Conservation (FACE), mille liige on ka EJS. Samu küsimusi kasutati uuringu jaoks ka Eestis. Ent uuringus püstitatud küsimused on selgelt kallutatud nii, et tulemused oleks jahimeeste jaoks positiivsed.

Räägime taas trofeejahist. Tihtipeale arvatakse ja räägitakse, et trofeejaht on osa keskkonnahoidust või liigikaitsest, ent reaalsus on asjast kaugel. 30 organisatsiooni Euroopast ja Aafrikast andsid selle aasta jaanuaris välja raporti “Trophy Hunting Facts: Myths of trophy hunting debunked”, kus käsitletakse müüte ja fakte teadusliku nurga alt.

Kui huvigrupid arutavad selle üle, kui palju meil võib olla hunte, siis peaks arutama ka selle üle, kui palju võib olla kariloomi. On küüniline süüdistada hunte kui kariloomad on neile kättesaadavad. Samuti peaks ühiskond tolereerima mingit protsenti kahjustusi. Igal äril on risk ja see peaks olema loomulik

Kevadine hanejaht tuleb jätta keelatuks, Hanede tekitatud kahjude põllumeestele kinni maksmisest loobumist ei tohi lahendada loaga kevadel hanesid tappa. Samm õiges suunas on plaan samas eelnõus jahiulukite nimekirjast võtta välja 7 ohustatud liiki, kuid neid liike, kes tuleks jahiulukite nimekirjast välja võtta, on siiski palju rohkem.

Hoolimata üha kasvavast loodusliku mitmekesisuse kriisist, on ohustatud liikide trofeede nimel küttimine siiani seaduslik. Elevandid, ninasarvikud, leopardid, lõvid ja jääkarud on tihti selle julma tava ohvrid. EL on maailmas teine suurim jahitrofeede importija. Ainuüksi aastatel 2014-2018 imporditi ligi 15 000 loomalt saadud trofeed. Tööstus kasutab tihti oma tegevuse õigustamiseks eksitavaid sõnumeid.