Faktid karusloomafarmide kohta

Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil selle teema tõstatasid loomakaitsjad, rohelised ja sotsiaaldemokraatlik erakond. Uuesti hoogustus keelustamiskampaania 2013. aastal, kui “Pealtnägija” avaldas šokeerivad kaadrid Karjaküla rebase- ja naaritsafarmist.

  • 2013. aastal tõstatas Keskkonnaministeerium farmide keskkonnanõuetele mittevastavuse küsimuse. Kuna farmid ei täitnud kehtivaid keskkonnanõudeid juba aastaid (vt “Pealtnägija” lõiku), hakkas ministeerium nõudma farmide keelustamist.
  • 2014. aastal loodi loomade eestkoste organisatsioon Loomus, mis kasvas välja MTÜ Kuulikodu, Eesti Loomakaitse Seltsi ja Loomade Nimel endiste juhtide ja aktiivliikmete koostööst. Loomus hakkas lobitasandil tegelema peamiselt kahe valdkonnaga: karusloomafarmide ja loomatsirkustega. Loomus algatas kampaania “Olen loomade poolt”. Esimest korda Eestis astusid farmide vastu välja 20 kuulsat inimest.
  • Loomus ja Loomade nimel kogusid üle 1000 digiallkirja ja üle 9000 petitsioon.ee keskkonnas antud allkirja karusloomafarmide keelustamise poolt.
  • Kuna farmid täitsid lõpuks kõik keskkonnanõuded, loobus keskkonnaministeerium esialgsest keelustamisplaanist.
  • 2014. aasta hilissügisel viis Loomus Riigikokku märgukirja – kollektiivse pöördumise, millega soovitatakse karusloomakasvanduste tegevus kümneaastase üleminekuajaga Eestis keelustada. Märgukirjale pandi kaasa rohkem kui 10 000 Eesti kodaniku allkirjad.
  • Märgukirja arutelu jõudis petitsiooni kujul Riigikokku. Petitsiooni on arutatud riigikogu keskkonna- ja maaelukomisjoni ühisistungil ning maaeluministeeriumilt telliti karusloomafarmide majandusanalüüs. Analüüsi tutvustati 2016. aasta märtsis.
  • 2017. aastal arutati karusloomafarmide keelustamist Riigikogu suures saalis, kuid eelnõu lükati tagasi häältega 49-24.
  • 2019. aastal arutas Riigikogu teemat taas. Seekord oli tulemus tasavägisem. Eelnõu lükati tagasi häältega 28-25.
  • 2020. aasta suvel algatas 23 Riigikogu saadikut looma- ja looduskaitseseaduste muutmise eelnõu, et keelustada Eestis loomade pidamine, nende aretamine ja paljundamine karusnaha tootmise eesmärgil. Oktoobris läbis eelnõu Riigikogus esimese lugemise.
  • 2020. aasta oktoobris kirjutas 17 Eesti loodusteadlast alla avalikule kirjale, milles nad avaldasid toetust karusloomafarmide keelustamisele Eestis.
  • 2021. aasta aprillis palusid karusloomafarmerid õiguskantsleri hinnangut, kas karusloomafarmide keelustamise eelnõu vastab põhiseadusele ja hea halduse tavale. Õiguskantsler vastuolu ei näinud ning tõi oma vastuses välja, et Riigikogul on õigus kujundada ühiskonna käitumisnorme ja neid ka muuta.
  • Aprillis võttis keskkonnaministeerium seisukoha, et toetab karusloomafarmide keelustamist Eestis. Seni oli minister olnud farmerite poolel. Mais käis meie taskuhäälingus Loomade Hääl sel teemal rääkimas ka Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.
  • Mais läbis eelnõu teise lugemise.
  • Mais lõime oma kodulehele erilehe, kuhu koondasime eelnõu algatajad ning need Riigikogu liikmed, kes on andnud lubaduse karusloomafarmide keelustamist Eestis toetada.
  • Mai lõpus käis Loomuse asutaja ja pikaaegne loomaõiguslane Kadri Taperson külast “Terevisoonis”, kus rääkis karusloomafarmide keelustamisest.
  • Vahetult enne kolmandat lugemist ja lõpphääletust korraldas Loomus Riigikogu ees kogunemise karusloomafarmide keelustamise toetuseks. Vaata galeriid SIIN.
  • 2. juunil sündis ajalooline otsus. Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu eelnõu, mis näeb ette, et 2026. aasta 1. jaanuarist on Eestis keelatud loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Võit sai palju meediatähelepanu nii Eestis (“Aktuaalne kaamera“, Delfi, “Huvitaja” jne) kui ka välismaal (Soomes, Lätis, USA-s jne). President kuulutas seaduse välja 10. juunil.
  • Pärast eelnõu vastu võtmist saatsime kõigile eelnõu toetanud Riigkogu liikmetele Loomuse rebastega sokid koos tänukaardiga.

Vastavalt 2016. aasta detsembris uuringufirma Kantar Emor poolt läbiviidud küsitlusele ei poolda 69 protsenti Eesti elanikkonnast metsloomade kasvatamist karusloomakasvandustes üksnes karusnaha saamise eesmärgil. 2020. aasta septembris läbiviidud küsitlusest selgus, et juba 75% Eesti elanikest ei poolda rebaste ega naaritsade kasvatamist ega hukkamist karusnaha saamise eesmärgil.

Karusloomakasvanduste keelustamisele avaldasid toetust kõik Eestis tegutsevad loomakaitseorganisatsioonid ja koos nendega pea 70 erinevate valdkondade ettevõtet; Loomuse rahvusvaheline petitsioon kogus üle 58 000 allkirja; keelule avaldasid toetust mitmed avalikult tunnustatud näitlejad, muusikud, kirjanikud, arstid, ajakirjanikud, moekunstnikud, zooloogid; arutelu tervitasid paljud rahvusvahelised loomakaitseorganisatsioonid, sh maailma populaarseim loomakaitseorganisatsioon PETA, Queeni legendaarne kitarrist Brian May ning Hollywoodi näitlejad Mena Suvari ja Pamela Anderson.

Karusloomakasvatused Eestis

  • Eestis on karusloomadena kasvatatud tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid.
  • 2020. aasta juuni alguse seisuga ei ole Eesti karusloomafarmides mitte ühtegi minki ehk Ameerika naaritsat.
  • 2020. aasta sügisel oli Eestis kümmekond väiksemat tšintšiljafarmi ning kokku umbes 700 tšintšiljat.
  • Keila külje all Karjakülas on AS Balti Karusnahk, kus oli mõned aastad tagasi ca 160 000 looma (kellest umbes 30 000 rebased, ülejäänud mingid). 2021. aasta jaanuaris farmis loomi polnud, kuid ettevõte ei välistanud, et nad tulevikus loomade aretamisega jätkavad.
  • 2014. aastal oli Eesti karusloomasektoris kokku 94 töökohta; 74 täistööajaga töötajat mingi- ja rebasefarmides ja 20,5 töötajat tšintsiljakasvatustes. Keila farmis oli töökohti 65-70.
  • Täpne karusloomafarmide arv pole teada, kuid 2021. aasta kevadel oli neid umbes 10 ning ka töötajate arv oli 10 ringis.

Karusloomakasvandustes peetav Ameerika naarits on Eestis võõrliik

  • Ameerika naaritsa siinsesse loodusesse pääsemise tõttu on kohalik Euroopa naarits praegu väljasuremisohus. Riik rahastab Euroopa naaritsa tegevuskava, mille eesmärgiks on väljasuremisohus liigi kaitse, samal ajal on aga lubatud võõrliigi Ameerika naaritsa pidamine karusloomakasvandustes.

Karusloomakasvanduste keelud maailmas

  • Esimesed Euroopa riigid, mis karusloomafarmid keelustasid, olid Ühendkuningriik (2000) ja Austria (2005). Lisaks on keelu vastu võtnud Makedoonia (2014), Sloveenia (2016), Horvaatia (2017), Luksemburg (2018), Serbia (2019), Tšehhi (2019), Holland (2021). Mitmes riigis on keeld vastu võetud, kuid see jõustub pärast üleminekuperioodi – Belgias 2023. aastal; Prantsusmaal, Norras ja Slovakkias 2025. aastal; Bosnias ja Hertsegoviinas 2029. aastal.
  • 2020. aasta novembris otsustas Ungari tulenevalt loomade heaolu ja rahva tervise riskidest keelustada minkide, rebaste, tuhkrute ja nutriate kasvatamise karusnaha saamise eesmärgil.
  • Taanis on keelustatud rebasefarmid. Rootsis on rebasefarmide heaolunõuded nii kõrged, et farmide pidamine pole majanduslikult elujõuline tegevus.
  • Šveitsis ja Saksamaal on karusloomakasvandustes loomade heaolunõuded nii rangelt sätestatud, et karusloomakasvandusi seal sisuliselt enam ei eksisteeri.
Allikas: Fur Free Alliance (Märts, 2021)

Euroopa kodanikud ei toeta karusloomafarme

Euroopas läbi viidud avaliku arvamuse uuringud näitavad selgelt, et inimesed on karusloomafarmide suhtes kriitiliselt meelestatud.

83% Austria, 86% Belgia, 75% Bulgaaria, 73% Horvaatia, 55% Taani, 75% Eesti, 62% Soome, 51% Prantsumaa, 84% Saksamaa, 80% Kreeka, 80% Iirimaa, 91% Itaalia, 64% Läti, 67% Leedu, 84% Hollandi, 68% Norra, 73% Poola, 69% Slovakkia, 78% Rootsi ja 83% Šveitsi elanikest leiab, et loomade tapmine nende karusnaha saamise eesmärgil ei ole aktsepteeritav.

Loe täpsemalt SIIN.

Allikas: Fur Free Alliance (Märts, 2021)

Karusloomafarmide ebaloomulikud tingimused

Karusloomafarmides kasutatavad puurid ei taga loomade heaolu 

  • Rahvusvaheliste loomade heaolu käsitlevate teadusuuringute tulemused on kinnitanud, et karusloomakasvanduste standardpuurid ei vasta tavapäraselt karusnaha jaoks peetavate loomade põhivajadustele.
  • Isegi Euroopa Karusloomakasvatajate Ühingu (EFBA) tegevusjuhis nendib: «Kuna praegusel hetkel ei täida ärieesmärkidel kasutatavad pidamissüsteemid rebaste kõiki bioloogilisi vajadusi, tuleb need süsteemid niipea kui võimalik asendada uute süsteemidega, mis vastavad paremini bioloogilistele eripäradele».
  • 2001. aastal avaldas Euroopa Komisjoni loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee (SCAHAW) põhjaliku raporti, mis annab ülevaate selle valdkonna teadustulemustest. SCAHAW raportis öeldakse selgesõnaliselt, et karusloomakasvatuses kasutatav standardpuur ei vasta loomade käitumuslikele vajadustele. Rebasepuuride kohta nenditakse: «Tüüpiline rebasepuur ei vasta rebaste olulistele vajadustele.
  • Täpsemalt loob see sunnitult monotoonse füüsilise keskkonna, piirab kehalist liikumist ning liigiomast käitumist nagu kaevamine.» Mingipuuride kohta on öeldud: «Tüüpilises pesakasti ja traatpõrandaga mingipuuris kannatab minkide heaolu, sest see ei vasta olulistele vajadustele. Probleemid on eriti seotud piiratud liikumis- ja stimulatsioonivõimalustega, võimaluse puudumisega ronimiseks, tunnelitesse pugemiseks ja ujumiseks.»
  • SCAHAW raport toob lisaks välja, et ebanormaalne käitumine ei ole kasvatuses peetavate karusloomade puhul ebatavaline ja hindab stereotüüpsete liikumismustrite esinemist minkidel «laialt levinuks». SCAHAW raport puudutab ka käitumuslike probleemide füüsilisi tagajärgi, haigusi, suremust ja aretusest tulenevaid hädasid; näidetena tuuakse poegade tapmist, hambaprobleeme, maohaavandeid, kurtust ja pimedaksjäämist.
  • Täiendavad terviseprobleemid tõi päevavalgele Norra valitsuse 2014. aasta raport; nimelt toob sagenev minkide grupiviisiline pidamine kaasa rohkem agressiivsust ja haavu ning tulenevalt soovist nahku suurendada esineb sinirebaste puhul ülesöötmist ja kaaluprobleeme.

Praktiseeritavad tapmismeetodid on piinarikkad

  • Karusloomad paarituvad märtsis ning kutsikad sünnivad aprillis või mais.
  • Emasloom elab kutsikatega poegimispuuris, kuid nad lahutatakse temast sageli umbes 8 nädala vanuselt ja viiakse üle teist laadi puuridesse.
  • Ühest või kahest kutsikast koosneva pesakonna puur on rebaste ja kährikkoerte puhul umbes 1 m2 suurune ja minkide puhul 1/3 m2 suurune.
  • Kutsikad elavad neis puurides kuni 6-7 kuu vanuseni, mil nad tavaliselt tapetakse ja nahastatakse.
  • Kõigist liikidest aretusloomad elavad sarnastes puurides aastaid, enne kui nad tapetakse, ning kannatavad käitumishäirete ja puuduliku heaolu all pikema aja jooksul.
  • Soomes, Norras ja teistes Euroopa riikides tapetakse rebased (ja kährikkoerad) üldiselt elektrivooluga läbi suu ja päraku.
  • Norra Toiduohutuskomitee (VKM) andmetel on elektrivooluga surmamine mõnedes riikides keelatud ja Ameerika Veterinaarmeditsiini Assotsiatsioon ei soovita seda.
  • Aastal 2008 tunnistas VKM, et see tapmismeetod toob kaasa tõsised tagajärjed rebase heaolule, kui ta ei kaota teadvust kohe, ning et tapmiseelse kohtlemise käigus kogetud stress ja ebamugavus on märkimisväärne.
  • Mingid tapetakse tavaliselt elektrivooluga ninast jalgadesse või CO või CO2 gaasiga.
  • EL-i riikides ja Norras on nüüdseks ebaseaduslik murda minkidel tapmise ajal kael.
  • CO2 on minkidele äärmiselt vastumeelne, tekitab loomades lämbumistunde, mis võib viia paanikani, ja torkiva tunde silmade ja nina ärrituse tõttu. Seetõttu soovitatakse 100%- list gaasikontsentratsiooni.
  • Norra ja Soome farmidelt ei nõuta 100%-lise gaasikontsentratsiooni tagamist.
  • VKM möönab, et CO2 «on heaolu seisukohast küsitav» ja «vaidlusalune meetod», mida Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ei soovita. VKM nendib ka, et CO allikana kasutatakse tihti heitgaase, mis tähendab, et see võib endiselt sisaldada ärritajaid, ning et mingid ei reageerinud heitgaasidele teisiti kui CO2le.

Ametlikud kontrollid on paljastanud korduvaid seadusrikkumisi karusloomafarmides

  • Loomade huvide eest seisvad rühmitused on aastate jooksul avalikustanud suures mahus materjali, mis on kogutud karusloomakasvandustes salaja läbi viidud uurimiste käigus Taanis, Soomes, Norras, Rootsis ja mujal.
  • Kõigis neis riikides on uurimised paljastanud raskeid tervise- ja heaoluprobleeme suures osas farmidest: tõsised ravita jäetud silma-, nina- ja kõrvapõletikud loomadel; lahtised pindmised ja sügavad haavad ning vigastused; puuduvad sabad ja/või jäsemed; väärarenenud jäsemed; halvatud loomad; stereotüüpne käitumine ja muud vaimsetele kahjustustele viitavad käitumuslikud kõrvalekalded; räämas puurid loomade eluruumi ulatuva terava traadi ja traatvõrguga; tühjad, ebapuhtad ja/või katkised joogianumad.
  • Norra toiduohutusameti kontrollide abidirektor Ole Fjetland on loomade heaolu puudutavate rikkumiste kohta karusloomafarmides kinnitanud: “Pole ühtegi tööstusharu, kus oleksime läbi viinud rohkem kontrolle. Kui sellest ei piisa, peame endalt küsima, mida ette võtta.”

Karusnahk on keskkonnavaenulik ja inimese tervist kahjustav materjal

  • Karusnahatööstus levitab edukalt müüti karusnahast kui keskkonnasäästlikust toorainest. Samal ajal on aga mitmed riiklikud reklaamialast järelevalvet teostavad asutused keeldunud andmast karusnahatööstusele luba esitada taolisi väiteid oma reklaamides.
  • Karusloomakasvandused mõjutavad negatiivselt kohalikke metsi ja vesikondi. Ainuüksi Soomes eraldub karusnahatööstuse süül iga-aastaselt keskkonda 430 tonni lämmastikku ja 45 tonni fosforit loomade väljaheidetest.
  • Lisaks otsesele kahjulikule keskkonnamõjule on karusloomakasvandusel keskkonnale kaudsed tagajärjed karusnahatootmise kõrge energiatarbimise tõttu.
  • MTT Agrifood Research Finland viis aastatel 2010-2011 läbi Soomes toodetud mingi- ja rebasenahkade olelusringi hindamise. Uurimust rahastasid Soome Karusnahakasvatajate Aretusühing ja oksjonikeskus Finnish Fur Sales.
  • Uuritavad mõjukategooriad olid kasvuhoonegaaside heide, hapestumine ja eutrofeerumine; ökotoksilisust uuriti kvalitatiivselt. Tulemusi võrreldi ka muude talvemantlimaterjalidega (akrüül, akrüül-puuvill, polüester-puuvill). Karusnahast kasuka süsinikdioksiidijalajälg oli mitu korda suurem kui teistel materjalidel. Samuti olid karusnahakasuka keskkonda hapestavad heitmed oluliselt suuremad kui teistel materjalidel. Kõik heitmed skaleeriti erinevate kasukate hinnangulist eluiga arvesse võttes.
  • Madalmaades läbi viidud uuringus leiti, et minginahast kasukate ja ääriste keskkonnamõju on suurem kui kunstkarusnahast kasukatel ja ääristel.
  • Parkimis- ja värvimisprotsessi käigus töödeldakse karusnahka erinevate kemikaalidega.
  • Norra valitsuse 2014. aasta karusnahatööstuse raportis öeldakse, et karunahatööstusel ei ole mingisugust ülevaadet kemikaalide kasutamisest.
  • Mürkainete raporti „Poison Report 2011“ raames otsis sõltumatu spetsialiseerunud labor mürkainete jääke 35 karusnahast kraest, kasukatst, kapuutsist ja sallist seitsmest Euroopa riigist. Kõik testitud karusnahad sisaldasid ohtlikke kemikaale. Enamik mingi-, rebase-, kährikkoera-, hülge- ja nutrianahku olid saastunud ohtlike kemikaalidega nagu formaaldehüüd, NPE, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) või klooritud parafiinid. Paljudel juhtudel ületati seaduslikke piiranguid ja tööstusstandardeid. Eriti ohtlikuks osutusid lasterõivad.
  • Raportile järgnesid sarnased testimistulemused ohtlike kemikaalide puhul karusnahksetes lasteriietes Itaalias ja Taanis. Kõige sagedamini leiti karusnahksetest riietest kemikaale, mis on sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad või vähkitekitava toimega
  • Tõlge Euroopa Parlamendis esitletud aruandest “Mis on moe taga? Loomaheaolu ja Euroopa karusnahakaubandus” (lk 41-42)

Keelustamine on ainus lahendus

  • 2015. aasta novembris esitleti Euroopa Parlamendi loomade heaolu ja kaitse sisekomisjonis teadusraportit, mille kohaselt on karusloomafarmide keelustamine ainus lahendus karusnahatööstuses aset leidvate loomade heaolu tõsistele rikkumistele.
  • Raporti “Karusloomafarmide vastu: loomade heaolu standardite ja WelFur’i teaduslik ülevaatus” kaasautor, professor Stephen Harris märkis, et farme, kus suudetaks metsloomade vajadustele vastu tulla, ei ole olemas.
  • “WelFur protokollid on üles seatud praeguste piiratud eluasemete tingimustes ning ka parimad katsed neid protokolle järgida ei suuda loomade heaolu tõsta tasemeni, mida enamik inimesi piisavaks peaksid,” selgitas Harris.
  • Inez Staarink, Hollandi saadik ja nõunik põllumajandus-, loodus-, looma- ja toidupoliitikas julgustas saadikuid toetama farmide keelustamist liikmesriikides, et peatada nende laienemine.

Olulised viited: