Võta väljakutse vastu!
Üle maailma tähistatakse 22. augustil taimse piima päeva, mistõttu kutsume sellelgi aastal vastu võtma taimse piima väljakutset ehk loobuma loomsetest piimatoodetest terveks augustikuuks ning asendama need taimsete alternatiividega.
Väljakutse toimub juba kolmandat aastat ja sel aastal keskendub väljakutse loomse piima ja selle taimsete alternatiivide keskkonnamõjule.
Kui väljakutse on läbi ja kätte on jõudnud september, siis julgustame kõiki jätkama samas vaimus ning jätma loomsed piimatooted igaveseks oma toidulaualt.
Liitu üritusega “Taimse piima väljakutse 2023”
Kust tulevad sellised otsused?
Kuu alguses jagas Loomus pöördumist kliimaministri Kristen Michal poole lihtsa palvega, et meid kaasataks edaspidi selliste muudatuste tegemisel, mis on loomadega seotud. Hoolimata meie palvest on otsused tehtud ja seda ilma meid kaasamata.
19. juulil 2023 võeti vastu otsus:
- lubada koprajahti Keskkonnaameti loaga.
- Lubada sokule, kitsele ja tallele jahti kasutades lisaks FCI 3. ja 4. rühma kuuluvatele jahikoertele ka FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga.
Leiame, et jahieeskirja muutmine peab alati käima loomade ja looduse eestkostjaid ja ökolooge kaasates, mitte pelgalt jahimeeste ja puidukasvatajate huvisid arvestades.
Kliimaminister Kristen Michali otsus muuta alates sellest nädalast jahieeskirja viisil, kus kopraid on lubatud tappa aasta ringi ning seega ka tiinuse ja väikeste poegade üleskasvatamise perioodil, võttis looduskaitseühendused sõnatuks.
Samm lähemale karusnahavabale Euroopale!
Karusnahavastane kodanikualgatus “Karusnahavaba Euroopa” ehk “Fur Free Europe” on ametlikult Euroopa Komisjonile esitatud! Euroopa kodanikualgatus kutsub üles Euroopa Liitu keelama loomade pidamist ja surmamist ainult või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil ning kasvandustest pärit karusnaha ja seda sisaldavate toodetega kauplemist Euroopa Liidus.
Karusnaha saamiseks aretatud ja tapetud loomade arv maailmas viimase kahe aasta jooksul oluliselt langenud. Kui 2019. aastal tapeti karusloomafarmides 47 miljonit naaritsat, siis kolme aastaga on see number kukkunud 17 miljoni peale. Aastal 2018 tapeti karusloomafarmides üle 22 miljoni rebase, ent 2022. aastal juba alla 10 miljoni.
Kuigi Euroopa karusloomakasvatajad väidavad, et karusloomakasvatuse keelud Euroopas suurendavad Hiina karusnaha tootmist, näitab statistika, et see ei vasta tõele. Nii nagu Euroopas, on ka Hiinas tööstus juba aastaid olnud pidevalt languses.
Oleme koos loomasõbralikult ilusad!
Ma armastan aidata keskkonnas on uus annetusalgatus LILU toetuseks!
Sinu annetus aitab meil levitada loomasõbraliku tarbimise levikut läbi teavitustöö ja loomasõbralike valikute tutvustamise!
- 10 € aitab meil levitada loomasõbraliku sõnumit sotsiaalmeedias
- 25 € aitab meil printida uue komplekti vegansõnumiga kleebiseid
- 75 € aitab meil printida uue komplekti vegansõnumiga voldikuid
Euroopa teadlased toetavad jätkuvalt Euroopa Liidu tegevuskava, et kiirendada üleminekut loomkatsetevabale teadusele. Juulikuus kirjutasid 80 Euroopa teadlast 15 ELi riigist alla avatud kirjale, milles kutsuvad Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles ELi koostama vastavat tegevuskava.
Üleminekut loomkatsetevabale teadusele teadvustavad olulise sammuna ühiskonda ohustavate tervise- ja keskkonnaprobleemide lahendamisel nii Euroopa Komisjon, ELi agentuurid, kosmeetika-, keemia-, farmaatsia- ja tervishoiutööstus, tarbekaupade sektor kui ka akadeemiline ringkond.
Kliimast ja toidust!
Euroopa Parlament hääletas tööstusheidete direktiivist tööstuslike veisefarmide heitkoguste väljajätmise poolt. Parlament hääletas ka komisjoni ettepaneku sea- ja linnukasvatusettevõtete ajakohastatud piirmäärade tühistamise poolt. Seeläbi nõrgeneb oluliselt Euroopa Komisjoni ettepanek, mis vähendaks suurimate saastajate heitkoguseid ning lükkab Euroopa Liidu oma kliimakohustuste täitmisest kõrvale.
Aruandes “Animal Agriculture Is The Missing Piece In Climate Change Media Coverage” uuriti kümne suurema uudisteväljaande, nagu Wall Street Journal ja The New York Times, avaldatud kliimaartikleid, 1000 artiklit. Analüüsist selgus, et vaid seitsmel protsendil artiklitest mainiti loomakasvatust. Veelgi enam, enamik neist artiklitest keskendus pigem mõjule, mida kliima avaldab kariloomadele (nt farmerid on sunnitud temperatuuritõusu tõttu varakult tapaloomi müüma), mitte kariloomade keskkonnale avaldatavale mõjule.
Loe programmist “Kahvliga kliimamuutuste vastu!
Häid uudiseid Belgiast!
Belgia ministrite nõukogu kiitis 14. juulil heaks kliima-, keskkonna-, säästva arengu ja rohelise kokkuleppe ministri esitatud seadusandliku ettepaneku ohustatud loomaliikide jahitrofeede impordi keelamiseks.
“Jahitroofeede impordikeeld on ainuõige samm ja loodame, et see kehtestatakse peagi ka Eestis, sest jahituristidena käivad väljaspool Eestit loomi tapmas ka Eesti jahimehed,” kommenteeris Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller.
II kvartali annetuste kokkuvõte
Suvi on täies hoos, küll rohkem vihmaga, aga ikkagi! See tähendab, et möödas on ka käesoleva aasta teine kvartal.
Seekord vaatasime ka, kes on meie keskmine annetaja. Ta tõenäoliselt on naine, nimeks võiks olla näiteks Kadri. Vanust on tal 41 aastat ja eeldatavasti on ta sündinud kevadel (märtsis või aprillis). Aasta 2023 esimesel poolaastal annetas ta loomade heaks Loomusele 8,9 eurot kuus.
Pane käpp alla!
Tule pane meile käpp alla ja aita meil liikuda loomasõbralikuma ühiskonna poole. Tule püsiannetajaks!
Vormista püsiannetus:
- Loomuse kodulehel: loomus.ee/toeta
- Ma armastan aidata portaalis: armastanaidata.ee/loomus
- või oma internetipangas.
Loomuse sihiks on loomatemaatika tähtsuse suurendamine Eesti ühiskonnas ning loomakaitsepoliitika kujundamine.
Loe lähemalt Loomuse blogist, kuidas annetused on aidatanud Loomusel tegutseda ja muuta Eesti ühiskonda samm-sammult loomasõbralikumaks.
Iga annetus on oluline samm loomasõbralikuma ühiskonna poole!
Aitäh, et oled loomade poolt!